Head Uut!

Head Uut Aastat!
Happy New Year!
Bonne Année!
Próspero Año Nuevo!
С Новым годом!
Godt Nyttår!
Gott Nytt År!
圣诞快乐 新年快乐
Feliĉan Novan Jaron!
Onnellista Uutta Vuotta!
Athbhliain Faoi Mhaise Duit!
Ευτυχισμένο το Νέο Ετος!
Felice Anno Nuovo!
نايا سال مبارک هو

Head Uut!

Rivistus! Politsei saabub! Varsti…

Võtsin vahepeal aja maha oma blogi kirjutistega. Ühelt poolt seepärast, et ajaga kehvasti. Teisalt seepärast, et eks neid kriitikuid (jutumärkides ja ilma) on ka ilma minu panuseta piisavalt. Aga no vahel ajab ikka nii kopsu üle maksa, et ei saa mitte vaiki olla.

Võtsin korra sel teemal FB sõna aga palju jäi ütlemata. Aga väga tahab väljaütlemist.

Kalvi Almosen, Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo juht, võttis teemaks hiljutise Jaanipäeva pühitsemise ajal toimunud mitmete kakluste jms selliste raskete avaliku korra rikkumiste ja politsei väidetava saamatuse nende rikkumiste kõrvaldamisel. Kui mu eelpoolviidatud FB jutt võis tunduda kontekstist väljarebitud lausete kallal ilkumisena siis veidi sisulisem Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo juhi jutu analüüs ajab mul isiklikult kananaha ihule.

Vähemalt teoorias sätestab Eesti Vabariigis avaliku korra üldpõhimõtted, alused ja korralduse Korrakaitseseadus (KorS). Minu arvates on üsnagi märgiline see erinevus mis avaldub Läänemaa korrakaitsebüroo juhi (ehk siis ühe PPA tippjuhi) arusaamises seadusest – ehk siis politsei ülesannetest avaliku korra tagamisel.

Jätaks siinkohal kõrvale kirjanduslikud vahepalad erinevate rahvuste, tausta, vanuse jms mida kodanik politseiametnik oma loo illustreerimiseks välja toob. Sõltumata nendest muutujatest on sisuline olukord selline: kui s*tt lendab ventilaatorisse (loe: kui jama käes) siis tuleks järgida seadust.

Loe edasi “Rivistus! Politsei saabub! Varsti…”

Rivistus! Politsei saabub! Varsti…

Head Uut!

Head Uut Aastat!
Happy New Year!
Bonne Année!
Próspero Año Nuevo!
С Новым годом!
Godt Nyttår!
Gott Nytt År!
圣诞快乐 新年快乐
Feliĉan Novan Jaron!
Onnellista Uutta Vuotta!
Athbhliain Faoi Mhaise Duit!
Ευτυχισμένο το Νέο Ετος!
Felice Anno Nuovo!
نايا سال مبارک هو

Head Uut!

Kogu maa elektrifitseerimine

Kodumaal toimuvad suuremad sündmused siis kui teiselpool lompi oma tööasju ajan. Nagu alati…

Igatahes, kes on igasugu seriaalide huviline siis teadku, paari aasta pärast jõuavad teie ekraanile uued ja huvitavad seriaalid – huvitavamad ehk Elementary (esimese hooaja esilinastus täna kanalil CBS) ja Arrow. Ja neile kes peavad lugu täna Eestis nähtavat Auction Hunters reality-show’d ei pea pettuma – siitpoolt lompi on tulemas terve plejaad sarnaseid tegelasi erinevates show’des kes erinevates seriaalides otsivad, lammutavad ja leiavad asju. Nii, et kui jõuate avatud turult ostetud elektri kinni maksta saate vaadata.

Sellega sujuva sissejuhatusega jõudsimegi põhiteema juurde – avatud turu elekter.

Sattusin täna lugema E24!-st Eesti Energia pressiesindaja Eliis Venniku suu kaudu välja öeldud selgitusi EE hinnakujunduse teemal. Mis minus loomulikult veel rohkem küsimusi tekitasid. Sellest tekkinud Näoraamatu jutulõng annab sellest ülevaate. Neile kes ligi pääsevad. Ülejäänutele, kokkuvõtvalt siis allpool.

Olen üsna kindel, et enamus Eesti elanikke ei tea neid fakte. Õigemini, neist ei räägita üldse või maetakse asjaosaliste poolt muu jutuvada sisse.

Asjaomased (valitsus)tegelased räägivad populistlikku juttu küll ühelt, küll teiselt poolt. Et näe, börsil võib hind olla hoopis madalam kui EE-s ja et tark ei torma. Ja avatud turg ikka parem. Ja, et murrame monopole.

Heakene küll. Võtame varuosadeks lahti need väited. Loe edasi “Kogu maa elektrifitseerimine”

Kogu maa elektrifitseerimine

E-maksuamet ja e-toll. Lugu kantseliidist kahes vaatuses.

E-maksuamet on Eesti kõige rohkem kasutatud riiklik e-teenus. Sõltumata sellest, et seda valdav osa inimesi kasutab seda kord aastas, et oma maksudeklaratsioon paari klikiga sisse anda. Tore. Kui aga pead e-maksuameti lehekülge kasutama rohkem kui eelpoolmainitud üks kord aastas siis teeb see lahendus vähemalt mind üsna nõutuks.

E-tolliamet peaks olema ka see koht kus (muuhulgas ka) eraisik saaks tasuda tollimaksu kui väljaspoolt EU-d midagi ostma satub. Vähemalt nii kujutasin mina seda endale seda ette.

Aga ei. Ma eksisin.

Loe edasi “E-maksuamet ja e-toll. Lugu kantseliidist kahes vaatuses.”

E-maksuamet ja e-toll. Lugu kantseliidist kahes vaatuses.

ACTA(ing) out III. Küsimused Reformierakonna poliitikutele

Mu tööreis USA-sse on pannud mind teatud mõttes ebamugavasse olukorda. ACTA-gate sündmused Eestis on alati minust (ajaliselt) ees. Selline bandwagoning tunne tuleb peale. Nagu ma oleks pisike närviline koerake kes (suuresti) juba möödunud auto peale klähvimas käib. Ja kui suuremad koerad on oma klähvimised klähvinud…

Nojah, see selleks. Klähviks ikkagi. Ehk on sellest abi.

Ma ei jõudnud õigeaegselt reageerida ja Riigikogu komisjonide ACTA-istungile oma küsimusi saata. Vaatasin istungi videosalvestust ja selline hea tunne tuli peale. Peetri sisukas ettekanne andis hea sissejuhatuse. Taavi Rõivas näitas oma poliitikuvõimeid hoides koosolekut ohjes. Teatud lootusekiir paistis – poliitikud võtavad inimesi kuulda… See käib Reformierakonna poliitikute kohta kuna Toivo poolt tehtud (telefoni)uuring näitas, et ainuke erakond mille poliitikute hulgas on ACTA toetajaid on Reformierakond. Mis on suhteliselt üllatav…

toivo.acta.JPG

Loe edasi “ACTA(ing) out III. Küsimused Reformierakonna poliitikutele”

ACTA(ing) out III. Küsimused Reformierakonna poliitikutele

Tilk. Tilga järel tilk…

Üldiselt on mul paks nahk, ilmselt tänu Nõuk. Liidus elamisele. Ja ma püüan kõigest väest järgida klassikaks muutunud laulusõnu, “Always look for the bright side of life…”*. Õnnetuseks on see järjest ja järjest keerulisem. Ja kui palju ka ei püüaks imbub sellest paksust nahast ikkagi läbi. Tilga järel tilk. Mis saab aga siis kui üks nendest tilkadest on see viimane tilk karikasse?

P.S. Hoiatus – kaootiliselt teemalt-teemale hüplev jutt.

Loe edasi “Tilk. Tilga järel tilk…”

Tilk. Tilga järel tilk…

ACTA(ing) out II ehk järelmõtteid

ACTA lepingul on suuresti kaks poolt.

Esmalt juriidiline. Lepingute, kõigi lepingute eesmärk on selgelt ja üheselt arusaadavalt sõnastada lepingu osapoolte tahe. Üheselt arusaadavalt just seetõttu, et välistada ähmaselt sõnastatud punktide erinev tõlgendamine ja nendest tulenevad vaidlused.

Teisalt sisuline. ACTA-t püütakse serveerida kui autorite kaitse lepingut. Kui palju sellest ACTA-st ikkagi kaitseb autoreid?

Eelmine ACTA-teemaline postitus tõi endaga kaasa terve laviini külastusi minu blogisse ja kontakte erinevatelt meediaväljaannetelt. Nüüd, tagantjärele sellele kõigele peale vaadates on ehk õige panna kirja need küsimused ja arvamused mida ma eelmisel korral ehk nii selgelt välja ei toonud. Püüan seda teha lühidalt ja konkreetselt. Ja jälle inimkeeles.

ACTA-st

  • Kui ACTA sisu on autoriõiguse parema kaitsmise ja piraatluse vastase võitluse tugevdamine – nagu ka meie Valitsus seda väidab – siis miks keelduvad valitsused avaldamast ACTA-ga seotud materjale. Kanada valitsus näiteks saatis vastavale päringule vastuseks musta värviga loetamatuks tehtud lepingu. USA (nii Bush-i kui viimati ka Obama) valitsus keeldus detaile avaldamast (ametliku vastuse PDF) viidates “rahvuslikele julgeolekuhuvidele”. Euroopa Komisjon keeldus samamoodi avaldamast seda nii FFII-le kui ka Euroopa Parlamendile (sic!). Kuidas saab autorite kaitsmisest korraga nii salajane asi, et seda peab kõigi, sealhulgas ka autorite enda eest varjama “riikliku julgeoleku” ähmase katte taha?
  • Miks pidi kokku panema uue, “autoreid kaitsva” lepingu jättes sellest täiesti välja nii Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) TRIPS lepingu kui ka ÜRO WIPO? WIPO liikmeteks on 185 riiki ja see katab 24 rahvusvahelist autoriõiguse lepingut. Miks on vaja luua uus, ACTA komisjon millele antakse arulagedalt suured volitused?
  • Kui hull pidi olema kogu selle ACTA ettevalmistamise protsess, lepingu läbirääkimise dokumentide sisu ja selle allkirjastamise protsess, et Euroopa Parlamendi raportöör oma ameti maha paneks viidates sellele, et ta ei taha “selles maskeraadis” kuidagi kaasa lüüa?
  • Mis põhjusel ja kelle huvides keeldus Justiits- ja Välisministeerium Eesti Valistusele ettevalmistatud memo(de)s arvesse võtmast ühtegi kriitilist ACTA analüüsi ja söötis Valitsusele teadlikult ette valeinfot ACTA-vastase liikumise tegelikust ulatusest Euroopas ja maailmas?
  • Või – tõmmates pähe vandenõuteoreetiku fooliumimütsikese – kas Ansip mitte teadlikult ei provotseerinud avalikust, et anda Eesti Valitsusele võimalus viidata “laiaulatuslikele protestidele” ja sedapidi vähemalt venitada ACTA allakirjutamist? Kas “seemnenärijate” ja “fooliumimütsike” polnud mitte etteplaneeritud sümbolite andmine rahvale? Samas, ma arvan meie valitsusest ja selle kommunikatsioonispetsialistidest ilmselt liiga liiga hästi, et seda loota.
  • Ja üldse, kuidas on võimalik mingit lepingut läbi rääkida kui kõik sellesse puutuv on salastatud? Aga see on rohkem retooriline küsimus.

Autoritest ja nende teoste kaitsmisest

Igal võimalikul juhul ostan ma endale legaalseid koopiaid teostest mida ma tahan tarbida. Ehitades sarnaselt Steniga üles kavalaid skeeme (VPN-id, välispankade kaardid jms) olen endale saanud legaalselt soetada neid teoseid mis on keskmisele Eesti elanikule kättesaamatud. Tekitades sellega huvitava olukorra – ennast välisriigi ostjaks “mängides” täidan ma autori soovi, et tema teos oleks kõigile soovijatele kättesaadav ja autor saab minu ostu pealt raha. Samas rikun ma autorite “õiguste kaitsjate” poolt autori teosele peale pandud müügi piiranguid. Mea Culpa. Mea Culpa. Mea Maxima Culpa

Mulle püütakse selgeks teha, et sellised piirangud on autorite huvides. Ma tahaks kohe isiklikult kohata autorit kes ei ole huvitatud sellest, et tema teost ei tarbiks võimalikult suur hulk inimesi. Kui siinse lugejaskonna hulgas mõni selline on siis palun endast lahkesti märku anda.

Miks on Eestis ACTA toetajate hulgas poliitikud ja autorite “õiguste kaitsjate” erinevad organisatsioonid? Miks mitte autorid? Keda või mida siis ikkagi see ACTA leping kaitseb? Kas autoreid või nende isehakanud esindajaid?

Hea küll, Lotte autorid on sõna võtnud. Kuigi ka nemad ei toetanud otseselt ACTA-t vaid muretsesid varguste pärast. Samas… Mul ei ole Lotte-vanuseid lapsi. Ega ka ühtegi koduse meelelahutussüsteemi osa mis sööks CD/DVD plaate. Kui mul oleks lapsed siis ostaks nende filme hea meelega iTunes’st ja näitaks neid AppleTV2 kaudu. Mure on ainult selles, et iTunes’i filmide poes Lotte-filme pole. Ei Eesti ega ka USA omas… Ei ole ka Lotte-leheküljel võimalust näiteks USB pulga peal seda osta. Ja kui sinnamaale juba läks siis pole ka võimalust sarnaselt eelmises loos viidatud Louis C.K. näitele kohta kus teha samasuur annetus kui tahan sõbra käest saadud koopia eest indulgentsi osta. Hinge rahustuseks või nii. Et mitte ennast vargana tunda…

Pealegi, kui Lotte-tegelased oma filmi paari hiireklikiga allalaaditavasse formaati konverteerivad ja ostmiseks üles panevad ei lisandu enam lõplikule müügihinnale kulusid trükkimisele/paljundamisele/müügile. Ja kui selle tulemusena oleks Lotte-filmi hind hoopis 3-5€ tänase 12€ asemel siis kui paljud selle digitaalselt ostaks ja alla laadiks? Lotte-inimesed võiks meenutada vanast Roomast pärit teadmist, et kui tahad midagi maksustada siis pea silmas kahte asja: a) määra mõistlik maks ja b) tee selle maksu maksmine nii lihtsaks kui võimalik.

Samas on autorite “esindajad” ja ” vahendajad” sõnakad. EÜS-i Kalev Rattus nimetab ACTA vastased lõdva randmega pedofiilide kaitsjateks ja ITL-i poliitikutele altkäemaksu tassijateks. Järgmine “autorikaitsja”, EAKO juht Erik Mandre lisab uue mõõtme “autorikaitsjate” demagoogiale tuues näitena karistusseadustiku “loomingulise lugemise”. Õnnetuseks unustab hr. Mandre, et kuna ACTA lepingu läbirääkimisdokumendid on salastatud ei saa vastavalt Viini Konventsioonis sätestatule neid kasutada ACTA tõlgendamisel. Eesti seaduste sõna ja mõtte tõlgendamise õigus, mida hr. Mandre oma näites kasutab, on Eesti antud kohtute kätte. Pealegi unustab hr. Mandre, et juriidiliselt on seadus ja leping kaks erinevat asja.

Kokkuvõtteks. Olen Steniga nõus. Kaitset vajavad autorid mitte nende isehakanud kaitsjad. Seda nii ajastule vastava seadusandluse kui ka autoritele oma teoste avaldamist ja müüki võimaldavate tehnoloogiliste võimaluste pakkumise kaudu. Mitte aga isehakanud “autorikaitsjad” kes püüavad meeleheitlikult säilitada oma status quo’d autorite pealt kasumi korjajatena.

ACTA(ing) out II ehk järelmõtteid

ACTA(ing) out ehk arvamusi seemnesööjast fooliumimütsikese kandjalt

No ei suuda ma siit NYC-ist piisavalt kiiresti reageerida asjadele mis Eestis toimuvad. Ja tegelikult ei olegi see nii määrav. Määrav on see, et iga inimene Eestis peaks võtma oma seisukoha kas ACTA või vähemalt selle ümber toimuva kohta. Täpsemalt siis selle kohta kuidas valitsev partei ja valitsus seda teemat käsitlenud on. Siin siis minu arusaam ja arvamus. Ja seekord pikemalt ja inimkeeles. Loe edasi “ACTA(ing) out ehk arvamusi seemnesööjast fooliumimütsikese kandjalt”

ACTA(ing) out ehk arvamusi seemnesööjast fooliumimütsikese kandjalt

Head 2012. Aastat!

Head Uut Aastat!
Happy New Year!
Bonne Année!
Próspero Año Nuevo!
С Новым годом!
Godt Nyttår!
Gott Nytt År!
圣诞快乐 新年快乐
Feliĉan Novan Jaron!
Onnellista Uutta Vuotta!
Athbhliain Faoi Mhaise Duit!
Ευτυχισμένο το Νέο Ετος!
Felice Anno Nuovo!
نايا سال مبارک هو

Head 2012. Aastat!