Viimasel paar ööd on mitmetel põhjustel olnud unetud. Olgu see siis selle harjumatu kuumuse või asjade pärast mida oli vaja läbi mõelda ja analüüsida. Et mõtted kinni ei jookseks võtsin aeg-ajalt ette mõningad muid lugemismaterjale. Et puhata ja et olla natuke pädevam selles mida Eesti Vabariigi valitsus plaanib ette võtta taastuvatest allikates toodetava energia populariseerimiseks.
Kõigepealt ehk natuke põhifaktidest.
Elekter
Eesti on mõnevõrra omapärases olukorras. Tema põhilised elektrienergia tootmise allikad on konsentreerunud Kirde-Eestis, põlevkivi leiukohtade vahetus läheduses. Sellega seonduvad kaks probleemi.
Esmalt, energiajulgeolek. Lühidalt, nupp mis kontrollib sisuliselt kogu Eesti elektritootmist asub Venemaa kontolli all. Piisab vaid sellest, et elektrijaamade jahutusvee tase alaneb vähem kui 1 meetri võrra ning sisuliselt kõik Eestit elektriga varustavad jaamad tuleb sulgeda. Kas see oht on olemas? Viimased uudised Venemaalt räägivad nii mõnestki terrorirünnakust elektrijaamadele. Oht, et mingil hetkel lasevad “tšetšeeni terroristid” õhku Narva veehoidla lüüsid ja Venemaa laiutab selle peale käsi – “terroristid, you know…, Venemaa ju teadupärast ei kasuta energiat kui relva…”
Teisalt on probleem selles, et tulenevalt energiatootlikuse konsentreeritusest on valdav osa elektrisüsteemist “ühepoolne” ehk mõeldud elektri transportimiseks Kirde-Eestist mujale Eestisse, mitte vastupidi. Mis sisuliselt välistab nn. distibuted generation põhimõttel töötava elektritootmise kasutuselevõtu Eestis, vähemalt aastani 2020 (sellest allpool).
Soojusenergia
Vastavalt Eesti Valitsuse määrusele “Energiatõhususe miinimumnõuded” ei tohi 1m2 kortermaja pinna energiakulu ületada 150 kW/t aastas. Tänu sellele, et valdav osa Eesti elamuressursist on pärit NSVL-i aegadest ning seetõttu on ebapiisava ehituskvaliteediga on erinevatel hinnangutel tegelikult Eestis see number kusagil 300 kW/t juures aastas. Eestis on sellist, madala energiatõhususega elamispinda ca 25 miljonit m2 ning seal elab ca 1 miljon eestimaalast. Iga-aastase raisatud, õue köetud energia mahu saate ise välja arvutada. Kolossaalsed arvud.
Mida siis teha saaks?
Loe edasi…
Kui kuulata meie valitsevate parteide tegelaste sõnavõtte siis jääb mulje, et nad ka magades mõtlevad sellele kuidas Eesti inimeste elu paremaks teha. Sedavõrd üllad sõnavõtud ja hüüdlaused – viie rikkama, populaarsema vms hulka. Reaalsuses tunduvad mulle aga nende sõnavõtud samasugused nagu need mille kohta ühe kuulsa eesti filmi tegelane arvas, “Kus sul, partorg, on ikka sõnad – proletariaadi diktatuur ja … Kuulan sind, päike paistab, silma vajub kinni…”.
Ma olen paaril korral mauranud teemal kodune energiatootmine. Selle võludest, müütidest ja valudest. Ja jõudnud igal korral tõdemuseni, et kuna koduse energiatootmise esialgsed investeeringud on liiga suured ja riigipoolne tugi olematu siis on Eestis kodune energiatootmine vaid rikkama ühiskonnakihi “kiiksuga” liikmete eralõbu. Riiklikult toetatakse pigem riigi omanduses oleva Eesti Energia edusamme karjääride suuremaks/sügavamaks kaevamisel ning ““Sõõrumaa-pole-kuidagi-seotud” seaduse” kaudu vaid teatud taastuvenergia ettevõtteid. Kuluaarides viidatakse sellele, et igasugu selliste kodus taastuvenergia tootmise toetamise programmideks on väga keeruline saavutada poliitilisi kokkuleppeid.
Ma isegi usuks seda kui poleks pisikest uudist Inglismaalt mis teadupoolest on üks vanema ja arenenuma demokraatiaga riike maailmas. Sealsed poliitilised debatid võtavad teinekord aastakümneid aega enne kui midagi kokku lepitakse. Selle uudise taga olev kokkulepe aga saavutati väga lühikese aja jooksul.
Millega siis tegu? UK-s pandi 2010 aasta aprillist käima Feed-In Tariffs programm millega kompenseeritakse koduses majapidamises elektri tootmist. Lühike tsitaat:
If an average household, for example a three or four bedroom house, installed solar PV panels that generate electricity, the Feed-In Tariffs would provide the following benefits:
The electricity generated would pay the homeowner £836 (ca 15 700 EEK) a year tax-free
Remaining electricity costs would be reduced from £450 to £300: saving £150 (ca 2 820 EEK)
Therefore the total benefit would be £986 (ca 18 500 EEK) per year
This is based on an average use of 4,500kWh of electricity per year and the installation of 2.5kW of solar PV panels.
Loe edasi…
Seenerisotto
Retsepti ei viitsi kirjutada, selle leiate Internetist. Näiteks nami-nami‘st. Kõrvale sobib kenasti mõni Soave vein. Meie jõime seda Itaaliast harjumuseks saanud 50/50 San Pellegrino veega segatult. Magustoiduks oli jäätis meringue ja kirsikompotiga. Grande finale‘ks saab olema pits konjakit espressoga.
Head isu :-)
Kui aus olla pole ma siiani suurt idamaade köögiga katseid teinud. Mõtlesin, et peaks proovima. Siit see siis tuleb:
Vaja läheb:
- 300 g krevette
- 100 ml valge veini äädikat
- 2 supilusikat pruuni suhkrut
- 1 valge sibul (peenestatud)
- 1 magus punane pipar (paprika, ribadeks lõigatud)
- 3 küüslaugu küünt
- 2,5 cm ingverit (kooritud)
- 5 rohelist tšillipipart (teravat)
- 1 teelusikas peenestatud kuivatatud koriandrit
- 1 teelusikas peenestatud köömneid
- 1 teelusikas peenestatud kuivatatud tšillipipart
- 1 teelusikas peenestatud kurkumit
- 1 teelusikas soola
- 200 ml purustatud tomateid
- 200 ml vett
- 1 sidrun
- 2 supilusikat õli
Valmistamine:
Purusta küüslauk, tšillipipar ja ingver koos vähese vee ja soolaga blenderis pastaks.
Lahusta pruun suhkur veiniäädikas ja lisa see valmistatud pastale ning sega kokku.
Prae pannil sibul õlis läbipaistvaks.
Lisa punane pipar (paprika).
Lisa peenestatud maitseained ja sool ning küpseta kuni kaob maitseainete terav lõhn – 3-4 minutit (peenestatud maitseainetel on see iseloomulik), kui jääb väga kuivaks siis lisa natuke vett.
Lisa pasta ja veiniäädika segu.
Lisa purustatud tomatid ja vesi.
Keeda kaste poole madalamaks (hapukoorest paksemaks)
Lisa krevetid ja keera tuli maha.
Sobib see kas lihtsa keedetud/aurutatud riisiga või hernestega riisiga.
Kati igatahes kiitis. Ilmselt viisakusest :-)
Polegi ammu sel teemal midagi kirjutanud. Seega, mauraks natuke. Ehk on minu mauramised mõnevõrra mõttekamad Strandbergi poolt pakutud tööaja lühendamisest. Aga see selleks.
Zeeland Small Wind Turbine Test Site
Igatahes, juhtusin Internetis kolades ühe sellise huvitava “loomakatse” peale –
Zeeland Small Wind Turbine Test Site. Tegemist siis 2005 aastal algatatud projektiga millest võtsid osa DELTA N.V. (elektritootja), Provincie Zeeland (kohalik omavalitsus), Gemeente Sluis (kohalik omavalitsus) ja Stichting Zeeuwind (tuuleenergia koperatiiv). Greenlab, ENECO ja Greenchoice (elektritootja) ühisettevõte liitus projektiga mõnevõrra hiljem. See seltskond paigaldas terve hulga väikseid tuulegeneraatoreid sarnastesse oludesse ja teineteise kõrvale ja 12 m kõrgusele ja testis neid ühe aasta. Tegemist on Eesti mõistes hea näitega selles mõttes, et sealsed olud on sarnased Eesti omadega – keskmine tuulekiirus testi ajal oli 3,8 m/s mis on isegi mõnevõtta väiksem Eesti keskmisest 4,5 m/s. Hea võrdlusmaterjal on selle testi tulemused ka veel seetõttu, et generaatorite hinnad on toodud koos mastide ja mude paigalduskuludega. Ja seda ilma mingite kohalike või riiklike taastuvenergia grantide ja/või subsiidiumiteta.
Loe edasi…
