Kas suurus loeb…?
Mõni aeg tagasi virisesin ma Eesti veebisaitide HTML koodi korrektsuse üle. Ega sellest suurt tolku polnud, ega midagi ei muutunud.
Täna viriseks muul teemal, suuruse teemal nimelt.
Kunagi, kui puud olid rohelisemad ja päike paistis eredamalt oli kirjutamata seaduseks, et üks veebilehekülg ei tohiks olla üle 30 kB suur. Seda selle pärast, et tolleaegne kiireim, 56,6 kbps modem suutis seda alla tõmmata suurusjärgus 10 sekundiga. See ei olnud veel piinavalt valus aeg oodata…
Tänaseks on kiirused muutunud ja optimaalseks lehekülje suuruseks loetakse ca 100 kB. Sellise suurusega lehe laadib tänane ADSL modem vabalt alla ka suurusjärgus alla 10 sekundi.
Mingil põhjusel (seda lahkaks kunagi hiljem) on tänased päevalehtede veebiversioonide arendaja võtnud ette ja teinud oma võrguversioonide lugejate elu nii keerukaks kui veel annab. Tänu lehekülgede suurusele on mõne päevalehe võrguversiooni lugemine muutunud piinavalt valusaks mõtetult raisatud* minutite jadaks. Mind hakkas huvitama, miks küll see nii on. Ja siin on vastus vähemalt ühe päevalehe võrguversiooni probleemidele.
No jah, kui ikka lehe suuruseks koos kogu kila-kolaga on 1,2 MB siis ei maksa ka loota, et ta piisavalt kiiresti kohale imenduks. Seda isegi mu kodus oleva 12 Mbps (seda siis teoreetilise kiiruse, s.t. selle kiiruse, mille eest ma maksan) ühenduse taga. Ilmselt pole ka kogu nende serveripark teab mis tehnoloogiaime sest vahel paistab see kõik seisvat ooterežiimis, ootamas kuna server suudab faile võrku paisata.
Tean, tean. Kõik see on marketingiinimeste süü. Nemad tahaks ikka rohkem pilte ja rohkem reklaami inimestele sisse sööta. Ja vaesed arendaja krigistavad hambaid kui omasuguste seltskonnas neile soolaseid märkuseid tehakse. Ja uskuge mind, neile tehakse.
Tänaseks on vist kõikide lehtede pealikud raporteerinud reklaamimüügi mitmekordistumisest. Seda aga tehakse lugejate arvelt. Mina igatahes seda päevalehte enam võrguversioonis ei loe, juba pikemat aega. Pole lihtsalt kannatust oodata, kuna ta ükskord kohale jõuab. Aga noh, see olen mina…
* Parafraseering Nõukogude-aegse bestselleri “Kuidas karastus teras” autori, Nikolai Ostrovski poolt öeldud lausele, “Elu tuleb elada nii, et poleks piinavalt valus mõtetult elatud minutite pärast”.
Tasakaalustatusest nii ja teisiti
Ega see vist polnudki nii palju aega tagasi kui meie riigiisad avastasid õudusega, et eestikeelsed ja venekeelsed infokanalid jagavad infot kallutatult. Kumbki omale poole loomulikult. Veel hullem oli asi erinevate ajalookäsitlusega eesti– ja venekeelsetes koolides.
Kui ma õieti mäletan siis oli peale seda paljusõnalisi lubadusi poliitikutelt ja funktsionääridelt, et kuidas ja kui kiiresti selline olukord muutuma peaks. Rahval olla ikka õigus teada tõest ajalugu ja tõest uudist. Ühte, õiget ja ainumast.
Vaikselt on sumbunud venekeelse ETV kanali avamise idee, venekeelne etv.ee on siiani vist suht ainuke reaalne resultaat kogu sellele jauramisele.
Ehk vaataks, kuidas siis kuidas infokanalites info levib (tõlked vene keelest by yours truly):
“”Aktuaalsele Kaamerale” intervjuu andnud Põhja ringkonna prokuröri Kristel Eliste sõnul jääb hetkel “Pronksiööl” vahistatutest vahi alla 9 inimest keda süüdistatakse avaliku korra rikkumises ja massirahutustest osavõtus. Ülejäänud 700 sel ööl vahistatud inimest on tunnistatud täiesti süütuks.
26–28 aprillil vahistati Tallinnas politsei poolt üle 1000 inimese kelledest 300 suhtes on algatatud kas kriminaal ja/või väärteomenetlus. Põhja ringkonna prokuröri Kristel Eliste sõnul pole ülejäänud 700 inimest milleski süüdi
“Ülejäänud 700 inimest vahistati isiku kindlakstegemiseks ning seoses toimunud sündmustega. Selgus, et nende sündmuste kontekstis ei ole nad kahtlusalused”, sõnas Eliste.””
ETV24 uudised vene keeles
Venekeelne Delfi kopeerib uudist pea sõna-sõnalt millele loomulikult järgnevad ammutuntud Delfi stiilis lahmivad ja parastavad “peldikuseina” kommentaarid. Kuna uudises oli tegemist suhteliselt tugeva sõnakasutusega siis läksin eestikeelseid algallikaid uurima. Ma ise AK-d ei näinud, seega esimene koht kohe ETV24 eestikeelne versioon ja EPLO ning loomulikult ka eestikeelne Delfi. Resultaat? Sellist uudist EPLO-s ning ETV24 ja Delfi eestikeelsetes versioonides polegi?!?!?!
Huvitav, kellele ja miks on kasulik avaldada sellise sõnakasutusega uudis vene lugejaskonnale ja jätta see eestastele avaldamata? Nüüd jääb venekeelsetel laamendajatel õigust ülegi, Vene riigi propagandamasinal seda enam. Eestikeelseid lugejaid aga polnud vist mõtet ärritada laamendajaid õigustava uudisega? Igaks juhuks…
Oleks see siis ainuke case. Aga ei. EPLO’s, Delfis ja ETV24 eestikeelsetes versioonides räägitakse pikalt Euroopa Parlamendis täna toimunud Tatjana Ždanoka propagandaürituse läbikukkumisest. Venekeelsetes Delfi ja ETV24 versioonidest pole sellest sõnagi. Igaks juhuks?
Kallutamata, avalik ja kättesaadav info kõigile Eesti elanikele? Right?
GOELRO* Eesti moodi?
Eestis on hulgi majapidamisi kuhuni ei ulatu Eesti Energia (või nende mõne edasimüüja) käsi, et sinna elekter vedada. Uute asumite elektriga varustamine on pigem lükatud arendajate kaela, kes loomulikult küsivad selle kulu tagasi tulevaste majade hinnaga. Ometigi on olemas lahendusi, mis võimaldavad edukalt ja odavalt varustada ka väikese majapidamiste tihedusega alasid.
Üle 50 aasta on Kanadas, Saskatchewani osariigis kasutusel ühejuhtmeline maa tagasivooluga (single wire earth return, SWER) süsteemid. Selle, 1949 aastal alguse saanud projektiga on tänaseks elektriga varustatud üle 66 000 Saskatchewani osariigi farmi ja majapidamise. SWER tehnoloogia valiti välja just tänu sellele, et Saskatchewani osariigi keskmine elanike tihedus on ca 1,6 elanikku km2–le. Üldlevinud tehnoloogiate kasutamine oleks tähendanud tohutuid investeeringuid.
SaskPower, Saskatchewani osariigi elektrifirma otsustas peale pikki analüüse just selle süsteemi kasuks kuna selle arenduskulud on ca 50% väiksemad kui kahejuhtmelise, ühefaasilise elektriülekande süsteemi ehitus ning ca 70% väiksem kui kolmejuhtmelise, kolmefaasilise süsteemi oma. Ülalpidamiskulud on ca 50% võrra väiksemad harilikest.
Mida see endast kujutab? Kuna ma pole sel alal suuremat sorti spetsialist siis on ehk mõtekas viidata Wikipedia vastava artikli peale. Põhimõtteliselt kasutatakse elektri edasikandmiseks hariliku kahe- või kolmejuhtmelise kaabli asemel üht juhe. Tagasivooluks kasutatakse maapinda. Kuna paigaldamiseks saab kasutada märksa odavamat kuid tugevamat teraskaablit ning tänu sellele ka vähem poste on antud lahenduse paigaldamine märksa odavam harilikest.
Siia sobib kirjelduseks ehk ka süsteemi põhimõtteline skeem.
Peale kõige muu on see süsteem märgatavalt lihtsamalt hiljem täiendatav kas siis kahe– või kolmejuhtmeliseks lahenduseks. Samas võib esialgse lahendusega paigaldada ka näiteks fiiberõhendused tele– ja sidelahenduste jaoks. See omakorda aga suurendab süsteemi paigalduskulude efektiivsemat kasutamist.
Kusjuures, eriti efektiivseks teeb sellise süsteemi kasutuse n.n. “jagatud elektritootmise (distributed generation)” põhimõtete kasutamine. Mis aga mulle just eriti meeldib.
Ja pole see süsteem midagi nii unikaalne, Kanadat ma juba mainisin, sarnaseid lahendusi on kasutatud ka Alaskal, Brasiilias, Aafrikas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Kusjuures viimati nimetatud riikides on süsteemide üldpikkuseks üle 200 000 km. Täna ongi sarnaste lahenduste standardiks muutunud Austraalia lahendused.
* (vene keeles “ГОЭЛРО - Государственный план Электрификации России”) oli Lenini poolt 1920 aastal ellu kutsutud plaan, mis sai aluseks hilisematele “viisaastaku plaanidele”. Plaani enda algne sisu võeti kokku lausega “Sotsialism on Nõukogude võim pluss kogu maa elektrifitseerimine”.