Et mis siis…

Igatahes, mis kuradi ekstreemsport. Lennake AeroSvit lennufirma teenuseid kasutades ja teil ei jää enam mingit kuradi adrenaliini kusagile. Lisandub ainult empaatiavõimet.

AeroSvit nimelt hankis endale alltöövõtu korras lendama DonbasAir lennuki YAK 42, mis lasti tehasest välja nõks peale veeuputust. Igatahes nägi ta nii seest kui ka väljast täpselt nii välja. minu jaoks oli see uus versioon Nõukaaja YAK 40–st, millega sai kümneid kordi lennatud. Nii reisijatesalongis kui ka piletite puudumisel mõningase meelehea eest piloodikabiinis.

Õhkutõus ja maandumine nõuaksid omaette kirjeldust, milleks mul enam jõudu ei jätku. Teenindus oli tasemel, ca 1,5 tunnise lennu jooksul jagati välja üks (1) karamellkomm ja üks (1) klaas vett. Ülejäänud aeg vadistasid kaks pardateenindajat meie selja taga vulisevas ukraina keeles.

Selle foto tegemine tekitas momendiks elevuse teenindajate ja lähedal asuvate reisijate seas. Kõlasid miskid spekulatsioonid teemal James Bond ja spioon… Igatahes paluti mul mitte rohkem nii teha kuna see (mobiili fotoka välk siis) võivat tekitada reisijates paanikat.

Igatahes arvasid kohalikud, et meil vedas. Harilikult olla selle reisi peal AN 24 tüüpi lennuk. Ehk tagasiminnes ongi…

Kiievis aga esineb hetkel George Michael.

No olen ma erinevates riikides kasutanud sularahaautomaate. Ei ole veel siiani probleeme olnud. Aga ju peab esimene kord olema.

Kiievis, Borispoli lennuväljal suhtlesin vabalt “Komfort Bank” * automaadiga, mis küsis kenasti PIN koodid ja andis võimaluse valida USD, EUR ja UAH (Ukraina grivna) vahel. Sellest viimasest valikust ma aru hästi ei saanud kuivõrd kohapeal ei saa ei USD’s ega EUR’is maksta siis what’s the point neid pakkuda?

Igatahes, peale kõiki neid huvitavaid valikuid teatas ATM, et nüüd võta raha… mida ei tulnudki! Seisin seal totaka näoga natsa aega. Siis astusin kõrvalasetseva sama panga akna juurde ja küsisin abi. Kena kaugelt üle keskea devuška* andis teada, et aparaadis raha pole, tuuakse tunni aja pärast ja jätku ma teda üldse rahule – kas ma ei näe (ukrainakeelset) kirja teatega vahetuse üleandmisest… Minu üllatus, et raha puudumisest ei andnud miski veateade märku teda sügavalt ei huvitanud. Soovitas lopsakas vene keeles minna õue, leida telefonipost ja siis sellele närvidele käia. Ja teda rahule jätta.

Järgmised pool tundi sisustasin ma meeleoluka suhtlemisega selle kohaliku “mugavuspanga” umbkeelsete töötajatega. Mingil määral tuletas see meelde ameerika filme, kus palutakse abivajajal istuda lõpmatult telefoni ooterežiimis, õnnistades vaest ootajat muusika vahele aeg-ajalt teadetega kuivõrd tähtis see telefonikõne neile on. Vahepeal jõudsin oma mure umbes neli korda rääkida järjest väheneva inglise keele oskusega neiuga, kes peale mu jutu ära kuulamist palusid mind oodata liinil.

Poole tunni pärast oli mul kopp ees ja ma helistasin Hansapanka, kus 15 sekundi jooksul pandi mu kaardile ajutine blokeering – kuni ma selle ise õhtul Hansanetist maha võtan, seda siis juhul kui mingeid ebanormaalseid liikumisi selleks ajaks kontol pole olnud.

L’vivi (endise nimega Lvov) lennukini on jäänud 2,5 tundi…

P.S. Reminder to myself – ära enam telli Ukrainas Prantsuse konjakit, joo kohalikku jubedust.

* “Komfort Bank” peaks vene keeles tähendama midagi “Mugava Panga” sarnast
* “Devuška” peab olema suvalise naisterahvast teenindaja poole pöördumine vähegi venekeelsetes riikides. Muidu võid kuulda vihast monoloogi oma isiku kohta ja lihtsalt ei teenidata.