Et mis siis…

Lugedes Steni postitust uue näoga eesti.ee portaali kohta ma isegi jõudsin rõõmustada. Et pole aastatki mööda läinud mu temaatilisest vingumisest ja näedsa, asi paraneb. Pean nõustuma Steni poolt väidetuga – kasutajamugavus on tõesti paranenud

Aga vara rõõmustasin. Ei ole eesti.ee portaalist lingitavate teenuste nägu X-tee portaalis paranenud.

Eks ta ole. Eks siis kukume e-valitsuse konkurentsis edasi…

Kuulsin juhuslikult eile õhtul Kukut kuulates, et Henrik kurtis Office 2007 ebamaiset käitumist (kokkujooksmist) juhul kui su masinas juhtub olema Broadcom’i sinihamba raud. Henrik lubas kõik kuradile saata ja XP nig Office 2003 tagasi installida.
Sattusin ise ka sama probleemiga kokku. Probleemne on Broadcom’i “Send to Bluetooth” add-in Office all. Teoorias oleks lahenduseks vastava add-in‘i keelamine kuid see tegevus võib anda seksikaid veateateid a la Microsoft (plugina keelamiseks tuleks Outlook strartida administraatorina jms). Ma ei hakanud oma pead vaevama ja nimetasin faili “C:\Windows\system32\btsendto_office.dll” ümber “btsendto_office.dll.bak” nimeliseks failiks

Rohkem mul probleeme pole olnud. Ehk soovitaks M$ vendadele ka sellist proaktiivset probleemi lahendust kuni nad Broadcom’iga ometi lõpliku lahenduse leiavad? Umbes aastaks 2009?

BTW, tegelikult ikka saab Vista downgrade‘da uuesti XP’ks. Seda küll ainult juhul kui omad legaalset Vista Business või Ultimate versioone.

Miks on Jaapanis sedavõrd hinnas vanad mesitrid, kes käsitsi sulatavad, taovad, lihvivad ja poleerivad nuge? Meistrid, kes valmistavad lummava mustriga “tamasseri rauast” terariistu?

Osalt ehk seepärast, et nad kannavad endaga kaasas sadade aastate ja kümnete põlvkondade teadmisi sellest kunstist. Ehk ka seepärast, et nemad ongi need, kes ei lase kaduda nii paljude põlvkondade poolt kogutud “käelist oskust” valmistada midagi nii erilist nagu katana.

Ehk ka seepärast, et iga valmistatud terariistaga panevad nad kaasa tükisese oma hinge, samuti nagu teevad seda ka Eesti meistrid nagu Meelis Säre ja Tõnu Arrak.

Miks me oleme nii hooletud oma eelnevate põlvkondade pärandusega? Kõik need küsimused vaevasid mind peale sel nädalavahetusel Kiruveres toimunud üritust kus oma ala meistrid õpetasid valama pronksi ja valmistama ornamentehteid nii nagu seda tehti sajandeid tagasi. Miks oli seal ainult üks noormees kes selle vastu huvi tundis? Miks ei tulnud neid noori rohkem oma vanemate ja vanavanematega kaasa? Miks neid huvilisi oli sedavõrd vähe? Miks me oleme nii hooletud?

Tahtsin olla korralik ning tubli ja OSTA Filosofti Eesti keele profipaketti Office 2007-le. Filosoft suunas mind kenasti edasimüüjate lehele kus seda toodet müüvad edasi Essen RFK, Softkey, GT Tarkvara ja TVG Eesti. Kuna ostusooviks oli digitaalne versioon (milleks karpe koguda, onju) siis lootsin, et tehing saab olema lihtne, vali toode -> sisesta oma andmed ostuks -> maksa krediitkaatrdiga -> allalaadimise link tootele -> e-mail toote seerianumbri/koodiga koos arvega .pdf formaadis.

Riiight…

TVG Eesti andis teada, et:

TVG Eesti poolt pakutavaid tooteid saate osta läbi meie edasimüüjate. Palun pöörduge meie suuremate edasimüüjate või oma eelistatud IT-partneri poole.

Kusjuures ega ju edasimüüjate listi kui sellist ei raatsita näidata. Mis ma pean mingi hiromant olema või?

GT Tarkvara? Sellist toodet polegi nimekirjas! Softkey? Tasumine võimalik ainult pangaülekandega, tõsi küll lingi vastavatele pankadele on antud. Krediitkaart? Pole kuulnudki.

Essen RFK? Saada meile tellimus ja me saadame sulle arve mis tuleb tasuda. Peale tasumist saadame kulleriga tooted. Aga ma ju tahtsin elektroonilist versiooni (mis on tootelistis olemas). Kuidas see kulleriga saadetakse?

#%&%”#¤… (tõlkimatu sõnademäng serbo-horvaadi keeles) nomaeitea… Oleme teinud maksemooduleid nii Eesti kui ka muu maailma firmadele ja ALATI on valikus olemas võimalus maksta krediitkaardiga. Mis siis nüüd lahti on? Ja siis imestatakse et Eesti langeb e-misiganes edetabelites kümnete ja sadade kohtade kaupa aastas.

Lisa: ei pole nimetet tarkvara saada ei Enteri, Ordi ega ka K-Arvutisalongis. Neti.ee otsing, Hinnavaatlus ja Google ei andnud ka mingit uut infot. Enjoy our digital life…

Lisa II:

Mõtisklesin veel nendel teemadel, millest rääkis Allan Martinson Äriplaan 2008 majanduskonverentsil.

Avatus soosib liikumist, liikumine soosib hõõrdumist, hõõrdumisest tekivad huvitavad kontaktid ja sealt edasi mõtted, mida edasi arendada.
Allan Martinson

Miks see tsitaat mulle silma jäi? Aga selle pärast, et ’90 keskel olin ma läbi ühe EU projekti raames seotud sellise üritusega nagu Soft Center.

Esialgu jäi selle ürituse mõte mulle pisut arusaamatuks. Asi nimelt selles, et Sof Center on 1986 aastal Karlskronas (suuresti tegelikult Karlskrona/Ronneby kaksiklinnas) asuva Blekinge Institue of Technology (University of Karlskrona) juures asuv tehnopark milles muidu konkureerivate (suur)firmade vahel tehakse usinalt koostööd, vahetatakse mõtteid, ideid ja tehnoloogiaid.

’90 keskel oli Soft Center nendesamuste firmade juures nii populaarne, et kontori- ja laboripinna järel seisti järjekorras, kusjuures rendi hinnad olid võrreldes linnas asuvate ruumidega täiesti kosmilised.

Idee aga ise oli sedavõrd kaasakiskuv, et püüdsin Eestisse tagasi tulles seda mõtet siin tutvustada. Pärnus aga linnavalitsus selle vastu huvi ei tundnud – neil olid parasjagu valimised tulekul – elu aga tahtis elamist ja nii see unustuse hõlma vajuski.

Hiljem, aastaid hiljem sain aru kui hea see idee siiski on. Tänane Silicon Valley elab sama rütmi järgi, muidu konkureerivate Google, Yahoo, Intel’i ja Cisco töötajad saavad kokku, vahetavad ideid ja mõtteid millest kasvavad välja uued innovatiivsed tooted ning teenused. Tänaseks on selline ideede jagamine koos kogenud ja riskialtide investoritega tekitanud Silicon Valleys uskumatu sünergia. Start-up firmasid tekib nagu seeni peale vihma, alati on võimalus leida kogenud mentoreid kes on valmis aitama.

Tegelikult formuleeris Soft Center idee Stanford Graduate School of Business professor Paul Romer, kes arendas välja The New Growth Theory:

“Perhaps the most important ideas of all are meta-ideas. These are ideas about how to support the production and transmission of other ideas.”

Kas ja kuidas sellise sünergia tekitamine Eestis on võimalik on aga hoopis uue loo teema.

BTW, Karlskrona on veel kuulus selle poolest, et 1981 aasta oktoobris jäi sealsetesse skääridesse kividele kinni Nõukogude allveelaev U 137. Nimelt olid Karskrona mereväebaasi (suurima Rootsis) tegelased salamisi kuhjanud sadamat ümbritsevatesse skääridesse kive, jättes sadamasse läbipääsuks vaid ühe faarvaatri. Venelased seda loomulikult ei teadnud ning luuramise tuhinas ka kividesse sõitsid. Seda, kui kindlad olid Rootsi mereväelased sellise kaitse osas näitab see fakt, et leidis Nõukogude allveelaeva hoopiski üks kalur, kes sellest ka mereväele teatas. Naljahambad väidava, et täna võib selle allveelaeva leida Blekinge Tehnoloogiainstituudi logolt…