Et mis siis…

Selg valutab.
Ju siis sain Montgomery County‘s külma kui seal suure pauguga meie platvorm täistuuridel käima sai ja ühtlasi siinse seni suurima installatsiooni lint läbi lõigati. Igatahes liikumine on kõvasti rakendatud. Keskea rõõmud, my a** :-(

Kuna must eriti liikujat polnud siis läks luhta plaan hüpata kolleegile saba peale ja põrutada Amish‘ite maailma vaatama. Lähim nende pesitsusala asub suht lähedal NY-le, Pennsylvania’s. Selle asemel vedelesin voodis kuni kopp ette tuli ja ma ennast kulmude najal poodi venitasin.

Esmalt oli plaan leida mingit spordikreemi või midagi. Siis kui see leitud mõtlesin, et peab ennast millegagi premeerima. Järelikult, teeme midagi mõnusat süüa. Õnneks on siinsed poed PALJU paremini varustatud kui kodumaal ja peal pisukest otsimist olid asjad olemas.

Egas muud kui kana tükkideks, krevetid (no kurat on nad siin ikka suured) puhastatud ja muud vajalikud segud kokku keeratud. Pilt “enne” on selline:

Paremal pool siis kana kintsuliha ja vasakul eriti härga täis krevetid (metsikult USA-s kasvanud).
Pool tunnikest hiljem näeb lõppresutltaat (चिकन टिक्का मसाला) välja nii:

Kõht täis ja meel märksa parem kohe. Ainult, et uus mure kohal. Kuidas kurat ma selle spordikreemi endale selja peale nüüd saan? Käed ei ulatu õigesse kohta. Oeh…

Eriteade Kitile:

Kiti, sa niikuinii loed seda siin. Organiseeri ennast nädalaks-paariks Pärnusse. Saan Kati selleks ajaks siia tuua. Selga ravima ja muidki asju ajama :-) Saad Pärnus oma plikadest rahu. Pliis… Veri pliiiiis… :-)

Ah jaa, õhtuks on pannkoogid. Meega. See vahtrasiirup millega kohalikud Mikidemaa elanikud oma pannkooke üle kallavad ei ole mulle nii mokka mööda. Mesi on ikka parem.

Seenerisotto

Retsepti ei viitsi kirjutada, selle leiate Internetist. Näiteks nami-nami‘st. Kõrvale sobib kenasti mõni Soave vein. Meie jõime seda Itaaliast harjumuseks saanud 50/50 San Pellegrino veega segatult. Magustoiduks oli jäätis meringue ja kirsikompotiga. Grande finale‘ks saab olema pits konjakit espressoga.

Head isu :-)

Kui aus olla pole ma siiani suurt idamaade köögiga katseid teinud. Mõtlesin, et peaks proovima. Siit see siis tuleb:

Vaja läheb:

• 300 g krevette
• 100 ml valge veini äädikat
• 2 supilusikat pruuni suhkrut
• 1 valge sibul (peenestatud)
• 1 magus punane pipar (paprika, ribadeks lõigatud)
• 3 küüslaugu küünt
• 2,5 cm ingverit (kooritud)
• 5 rohelist tšillipipart (teravat)
• 1 teelusikas peenestatud kuivatatud koriandrit
• 1 teelusikas peenestatud köömneid
• 1 teelusikas peenestatud kuivatatud tšillipipart
• 1 teelusikas peenestatud kurkumit
• 1 teelusikas soola
• 200 ml purustatud tomateid
• 200 ml vett
• 1 sidrun
• 2 supilusikat õli

Valmistamine:

Purusta küüslauk, tšillipipar ja ingver koos vähese vee ja soolaga blenderis pastaks.
Lahusta pruun suhkur veiniäädikas ja lisa see valmistatud pastale ning sega kokku.
Prae pannil sibul õlis läbipaistvaks.
Lisa punane pipar (paprika).
Lisa peenestatud maitseained ja sool ning küpseta kuni kaob maitseainete terav lõhn – 3-4 minutit (peenestatud maitseainetel on see iseloomulik), kui jääb väga kuivaks siis lisa natuke vett.
Lisa pasta ja veiniäädika segu.
Lisa purustatud tomatid ja vesi.
Keeda kaste poole madalamaks (hapukoorest paksemaks)
Lisa krevetid ja keera tuli maha.

Sobib see kas lihtsa keedetud/aurutatud riisiga või hernestega riisiga.

Kati igatahes kiitis. Ilmselt viisakusest :-)