Et mis siis…

Seenerisotto

Retsepti ei viitsi kirjutada, selle leiate Internetist. Näiteks nami-nami‘st. Kõrvale sobib kenasti mõni Soave vein. Meie jõime seda Itaaliast harjumuseks saanud 50/50 San Pellegrino veega segatult. Magustoiduks oli jäätis meringue ja kirsikompotiga. Grande finale‘ks saab olema pits konjakit espressoga.

Head isu :-)

Kui aus olla pole ma siiani suurt idamaade köögiga katseid teinud. Mõtlesin, et peaks proovima. Siit see siis tuleb:

Vaja läheb:

• 300 g krevette
• 100 ml valge veini äädikat
• 2 supilusikat pruuni suhkrut
• 1 valge sibul (peenestatud)
• 1 magus punane pipar (paprika, ribadeks lõigatud)
• 3 küüslaugu küünt
• 2,5 cm ingverit (kooritud)
• 5 rohelist tšillipipart (teravat)
• 1 teelusikas peenestatud kuivatatud koriandrit
• 1 teelusikas peenestatud köömneid
• 1 teelusikas peenestatud kuivatatud tšillipipart
• 1 teelusikas peenestatud kurkumit
• 1 teelusikas soola
• 200 ml purustatud tomateid
• 200 ml vett
• 1 sidrun
• 2 supilusikat õli

Valmistamine:

Purusta küüslauk, tšillipipar ja ingver koos vähese vee ja soolaga blenderis pastaks.
Lahusta pruun suhkur veiniäädikas ja lisa see valmistatud pastale ning sega kokku.
Prae pannil sibul õlis läbipaistvaks.
Lisa punane pipar (paprika).
Lisa peenestatud maitseained ja sool ning küpseta kuni kaob maitseainete terav lõhn – 3-4 minutit (peenestatud maitseainetel on see iseloomulik), kui jääb väga kuivaks siis lisa natuke vett.
Lisa pasta ja veiniäädika segu.
Lisa purustatud tomatid ja vesi.
Keeda kaste poole madalamaks (hapukoorest paksemaks)
Lisa krevetid ja keera tuli maha.

Sobib see kas lihtsa keedetud/aurutatud riisiga või hernestega riisiga.

Kati igatahes kiitis. Ilmselt viisakusest :-)

Eilne lõunasöök tuli kuidagi eriti maitsev välja. Midagi uut ma välja ei mõeldnud, muutsin natuke kunagi juba kirjeldatud retsepti. Küüslaugukartulite asemel tegin rosmariinikartuleid – ehk siis asendasin küüslaugu rosmariiniga. Koha asemel oli kasutuses väljahääldamatu nimega valge lihaga kala. Maitses igatahes imehea. Ainult, et veini jäi väheseks… As usual.

Kõigile kes tahavad mõnikord midagi uut ja maitsvat proovida soovitan siiralt Nami-Nami blogi lugeda. Igavesti head mõtted! Viimati piilusin sealt sibulamoosi tegemise kirjeldust. Mitte, et ma ei teadnuks seda vaid selleks, et äkki on mingeid huvitavaid ideid maitse parandamiseks ja/või muutmiseks. Kusjuures oligi. Minu sibulamoosi retseptis on nüüd suitsusema maitse jaoks juures tilgake Worcestershire kastet ja veiniäädikale lisandub veel granaatõuna kastet.

Jõuluhani oli edulugu. Kati kinnitusel olla see olnud parim jõuluõhtusöök. Mina nii rahul polnud aga noh, pole hullu, peaasi, et Kati ja lähikondlased rahul.

Kati palvel siis ka retsept:

Loe edasi…