Paralleeldiskussioon
Selle aasta ITL-i korraldatud “Visioonist lahenduseni” foorumil oli mul au osa võtta “Eesti IT firma 5 aasta pärast – oskusliku tööjõuta???” diskussiooni ühe moderaatorina.
Moderaatrite üllatuseks oli meie paralleeldiskussiooni saal praktiliselt täis ja pikapeale läks ka diskussioon käima. Mis mõtted kõlama jäid, lühidalt?
Kõigepealt tänud Niilole kogu asja vedamise ning aja- ja asjakohaste faktide meenutamisel.
Jüri rõõmustas meid haridusministri värskete (tänasel Kaubandus-Tööstuskoja hommikohtumisel välja öeldud) väidetega, mis tõsi küll olid suuresti poliitiliselt korrektsed ja mittemidagiütlevad. Jüri enda toodud faktid ja statistikad olid hirmutekitavad. Mitte et ainult IT-seltskonnal on ees ootamas tööjõu kriis - tänu Eesti 10 aasta taguse sündivuse langusele on ca 5 aasta pärast oodata tõsist kriisi kõigil elualadel.
Jaan näitas ette pika slaidide seeria teemal haridus ja selle sertifitseerimine. Kuigi on Eestis juba üle aasta kehtimas IT erialade (projektijuhtimine, süsteemianalüüs jms) riiklik sertifitseerimine on resultaat pigem nigel. Mängisin oma küsimustega saalile advocatus diaboli‘t ja selgus kurb tõde, et ei ärahaibitud Arvutikasutaja eksami (tunnistuse) ega ka riiklikku sertifikaati pole keegi potentsiaalselt töötajalt küsinud. Keda see huvitab ressursikriisi ajal? Milleks siis…
Olli lobistas natuke kvalifitseeritud tööjõu sissetoomise teemal (mida ma ka toetan) ning tõi sisse mõiste, mida olen ammu oodanud - ettevõtjate sotsiaalse vastutuse.
Just meie, ettevõtjad, oleme need, kes saavad meie noortele korraliku (IT) hariduse andmise poolel kõige rohkem ära teha. Seda lastes tagasi akadeemilisele tööle väärt õpetajad ning edasi õppima potentsiaalsed teadurid. Leppides kokku põhimõtetes kas ja kuidas üliõpilasi tööle võtta ning soodustades nende edasist akadeemilist edenemist. Riigi (ja ka meie) hooleks jääks õpingute ajaks normaalse elukvaliteedi võimaldamine. Sten on selle mõtte õhku visanud ning Skype, EMT ja Hansapank on kaasa läinud.
Ehk oleks aeg ka meil kaasa lüüa? Ehk tuleb ka riik kaasa, kasvõi puhtast piinlikusest?
Palju häid mõtteid
Pisuke ülevaade Pärnu IT-konverentsilt “Innovatsioonist lahenduseni” kuuldud mõtteid Eesti IT-maailma autoriteetidelt.
Ohu märgid lõpmatul protsesside optimiseerimisel – me saavutame äärmiselt efektiivse firma kuid kaotame oma agiilsuse (inglise keeles agility).
Aivo Adamson
Täiesti nõus. Toetan kahe käega Agile Development põhimõtteid. Skype poleks sündinud kui Bluemoon vennad oleks esmalt protsesside optimiseerimise peale mõelnud.
Open Source tuleb peale. Loodan, et tulevikus ei otsusta sa kellelt osta litsentsi vaid kellelt ja millist tuge nende tarkvarale.
Tiit Tammiste
From your mouth to God’s ears!
Kui suurmehed räägivad…
Randpere rääkis ka pikalt sellest, kuidas raske on IT-sektorisse tööjõudu leida, sest need inimesed, kes oskavad juba e-maili saata küsivad kahte keskmist Eesti palka ja kui nad seda ei saa, siis lähevad Islandile kala rappima.
Valdo Randpere @ Äripäev
Riigiasutused tulevad paluvad meid, et osaleksime nende hangetel, kuid tingimusi nähes saab kohe aru, et sel puudub mõte. Nad ise ka ei tea, mida nende IT-poisid hankesse kirjutanud on.
Valdo Randpere @ Äripäev
Eesti IT-mehed teevad kassist tiigri ehk räägivad Eesti infotehnoloogia alased saavutused tegelikkusest suuremaks.
Valdo Randpere @ Äripäev
Eestis on kümneid ettevõtteid, kellest võiks teoreetiliselt saada uus Skype. Siin on palju häid ideid, väga vastuvõtlik testturg, lai interneti- ja mobiililevik, hea keeleoskus ja esimesed korralikud kogemused. Ometi pole väljavaated kuigi roosilised.
/…/
Meie koduturg on väike, mõtlemine ei küündi nii suureks kui vaja. Tihti puuduvad eestlastel ka rahvusvahelised suhted ja riskikapitalikultuur. Meil on otseses mõttes väike mõtlemine.
Allan Martinson @ Äripäev
Põhimõtteliselt Valdol on õigus. Kuigi ma pole just päris nõus selle väitega, et IT-mehed oma saavutusi suuremaks puhuvad. See ikka rohkem poliitikute pärusmaa. Muus osas täitsa nõus.
Samamoodi nõustun ma Allani väidetega. Olen seda teemat ligi poolteist aastat tagasi ka ise lahanud ja samale järeldusele jõudnud. No on meie funktsionääride ja suurfirmade suhtumine üldiselt väik(lan)e ja kitsarinnaline. Sinna juurde puuduv riskikapitalikultuur.
Kriitika pidi olema edasiviiv jõud kuid ma arvan, et ainult juhul kui kritiseerides pakutakse välja ka argumenteeritud sammud mis meid edasi viiks.
Või kuidas?
Väiksed kastid linna servas…
Mulle tundub, et Eesti ühiskond oma Nokia otsimise tuhinas juurutab kastide süsteemi, nagu Indias. Meie helesinistes unistustes eksisteeriv nn. teadmistepõhine Eesti väärtustab järjest enam ja enam kohustuslikku kõrgharidust kui innovatsiooni alust ja eeldust. Kas ainult mulle tundub, et Eestis ongi sisuliselt välja kujunenud kaks kasti: kõrgharidusega brahman‘id (kõrgeim kast Indias) ja alg- (meistriõppega) ja keskharidusega looser‘i märgiga harijan (puutumatud) kast.
Söögi alla ja söögi peale korrutatakse seda kui tähtis on eliitkoolides õppimine ja kõrghariduse omandamine. Ilma viimaseta on inimese elu läbi ja võib vabalt nööri ja seebi valmis vaadata.
Ärge nüüd valesti aru saage. Inimesed peavad õppima. Seda mis neile meeldib, mis huvitab ja millega nad tegeleda tahaks. Seejuures ei pea see ilmtingimata olema kõrgharidus mida sunnib peale ühiskond oma normidega. Kust siis tulevad oma ala meistrimehed, kuldsete kätega pottsepad ja elektrikud?
Eelmisel nädalal puutusin ma oma ameti tõttu kokku kahe projektiga mille eesmärgiks ühel juhul oli propageerida ettevõtlikust ning innovatiivsust ja teisel juhul IT-haridust. Mõlemad osaliselt riigi toega, mõlemad toetamas brahman’ite kasti. Kuidas, küsite? Sest ühel juhul piirati osavõtjate ringi üliõpilase staatusega, teisel juhul räägiti potensiaalsest riigi/organisatsioonide toetusest… bakalauruse kraadi saamisel ja sealt edasi. Ülejäänud vaadaku ise kuidas saavad. Seda siis samal ajal kui valdav osa ehituse, tootmise ja teenindusega tegelevaid firmasid oigab kvalifitseeritud ja asjaliku tööjõu puudumise käes.
Ma ei imestaks kui mõni kõrgharidust kui ainsat “teaduspõhise Eestis” kehtivat alternatiivi kiitev funktsionäär koju tulles otsib paanikas meistrimeest, kes parandaks tema suitseva kamina. Ja siis sajatab asjad maa põhja kui selgub, et viimane kuldsete kätega meistrimees läks manalateed ilma õpilasi jätmata. Sest potentsiaalsed õpilased läksid ühiskonna ja vanemate survel, no ma ei tea, suhetekorraldust õppima näiteks.
Ma ei tea täpset statistikat aga ma oletan, et 1000 keskkooli lõpetajast pääsevad kõrgkooli ca 30%. Neist ehk ca 50% saab kätte BSc taseme, MSc tasemeni jõuab ehk 5 inimest ja PhD tasemeni heal juhul ehk üks. Statistika väidab, et Eestis on täna ca 12000 IT kõrgharidusega inimest. Palju on PhD tasemega sel erialal? 10? Ehk 20? Ausalt, ma ei tea. Erialases kirjanduses artikleid avaldanud teadlasi loetakse väidetavalt kokku kahe käe sõrmedel.
Kes on seaduseks teinud arvamuse, et innovatsioon on ainult teadusmahukas ja kõrgtehnoloogiline? Ei ole ju nii. Nii arvab Linnar. Sama arvan minagi. Miks siis toetatakse/poputatakse innovatiivsusega ja ettevõtlusega tegelema ainult üliõpilasi?
Google varastab ideid?
Hiljuti avaldatud Google GPay patenditaotlus paistab olevat otse ja labaselt Eestis kasutusel oleva mobiilmakse/mobiilkonto teenusest maha kirjutatud. Ainukese erinevusena kirjeldatakse GPay puhul SMS sõnumite kasutamist, mobiilmakse kasutab aga IVR lahendust.
A computer-implemented method of effectuating a payment, comprising: receiving at a computer server system a text message from a payor containing a payment request comprising a payment amount sent by a payor device operating independently of the computer server system; debiting a payor account for an amount corresponding to the amount of the payment request; and crediting a payee account that is independent of the computer server system.
Mis järgmisena kopeeritakse? M-Parkimine? M-Piletid? M-Eesti?