Toornafta hind 11. juuli 2008: $147
Diiselkütuse hind 11. juuli 2008, Statoil: 19.75 EEK
Toornafta hind 14. aprill 2010: $85 (-57,82%)
Diiselkütuse hind 14. aprill 2010, Statoil: 17.75 EEK (-11,27%) (17,79% koos aktsiisi ja km tõusuga, tänud Martin)
Hr. Saks Õliliidust anno 2008, “Toornafta hinna tõus toob paratamatult kaasa kütuse hinna tõusu”.
Hr. Saks Õliliidust anno 2010, “Kütuse hind ei sõltu toornafta hinnast, vaid toote (kütuse) hinnast maailmaturul /…/ no marginaal on vahest pool krroni…”
Ehk annaks Õliliidule postuumselt “2008 aasta Eesti suurima samariitlase” preemia. Loogikat järgides maksid nad 2008 aastal igale müüdud kütuseliitrile võimsalt peale…
![]()
That is all.
![]()
Keskmise eestlasena ostan ma poest kilekoti, pakin oma ostetud nänni sinna sisse ja tarin koju. Kodus laon kauba välja ja panen kilekoti sahtlisse kust see hiljem meie kolmes erinevas prügikastis uuesti kasutuse leiab. Teoorias peaks meie eelsorteeritud prügi koos hoidev kilekott hiljem prügi töötlejate juures jõudma ümbertöödeldava plastiku hulka. Ja sealt siis, juba ümbertöödelduna uuesti kaupluse kassa juurde. Kuna ostmas käin ma kas Prismas või Selveris siis valdav enamus kilekotte meie majapidamises on biolagunevad. Aga muus osas peaks see ring siis just selline välja nägema.
Ma pole kindel kas spetsiaalsed prügikotid on samuti biolagunevad. Aga sõltumata sellest on minu jaoks arusaamatu kuidas kauplusest kassast ostetud kilekott peab olema aktsiisiga maksustatav aga prügikott mitte. Samuti nagu need pisikesed kilekotid mille sisse müüja kangekaelselt, vaatamata eraldi palvele seda mitte teha, kaupa kipub pakkima. Ka need ei kuulu aktsiisi alla. Ja nendega pole kodus peale äraviskamise muud suurt midagi peale hakata. Seda enam, et peale korralikku poeskäiku on nende väikeste kilekottide maht sama suur kui suure, kauba kojutoomiseks mõeldud koti oma. Loe edasi…
Viis aastakest tagasi alguse saanud suurem kinnisvarabuum päädus ilmselt tänaseks käibeväljendiks saanud Sampo panga pealiku Aivar Rehe lubadusega tulla lage värvima kui soodsamat pakkumist teha ei õnnestu. Nüüd laulab ta hoopis muud laulu ja ennustab kuna nimelt masu otsa lõpeb. Nojah…
Olen nädalakese jälginud meedias käivad poleemikat ennast lõhki laenanud inimeste kaitsmise teemal. Esimene kord kihvatas siis kui Kuku raadios ajakirjanik Pangaliidu esindaja heatahtliku itsitamise saatel soovitas õnnetutele riikliku “lollide koolitamise” programmi avada. Teine kord kihvatas täna kui lugesin Eesti Päevalehte:
Pankade viimase viie aasta kasum ulatub kokku 18,41 miljardi kroonini. Kui sellest maha arvata eelmise aasta 4,67 miljardi krooni suurune kahjum, jääb pelgalt numbreid kokku liites ja lahutades finantshiidude tasku ikkagi 13,74 miljardit krooni.
EPL
Loe edasi…
Hinnasõda kasvatab Indias mobiilikasutajate arvu üle miljardi
ÄP
Viimase Kasahhi reisi aja sain kokku Austraaliast pärit professoriga kes Maailmapanga ülesandel konsulteeris Kasahhi valitsust. Oli teine selline muhe mees (elas ta muide hetkel Taanis kus ta abikaasa ÜRO juures töötas) kellega sai nii mõnigi klaas kokku löödud ja söömaaegu jagatud. Meelde tuli ta mulle peale just selle India mobiilikasutajate uudise lugemist. Ta rääkis nimelt loo kuidas ühe India riikliku agentuuri töö tulemusena muutus India kommunikatsiooniturg tundmatuseni. Tekitades sellega vähemalt ühe eelduse selleks, et India läheks agraarmaa staatusest üle kohe teenuseid pakkuvaks maaks. Jättes vahele odava tööjõu maa (Hiina näide) arenguetapi.
Loe edasi…
Reisi põhieesmärk läks ka korda, saime kokku erinevate firmadega ja nägime tervet hulka innovatiivseid lahendusi mida Eestis veel pole. Enamus ikka suunatud minu põhihuvi – kodu/talu/farmi elektri- ja soojusevajaduste rahuldamiseks. Ja ikka taastuvate, roheliste tehnoloogiate vallast. Uudisena ka jäätmete töötlemise alalt.
Arusaadaval põhjusel ei hakka ma neid nähtud/katsutud tehnoloogiaid siin üles lugema. Eellepingutel ja LOI-del tint alles kuivamas ja turg siinmail uurimata. Aga huvitavad olid need kohtumised ja tehnoloogiad igatahes.
Vahest kõige äärmuslikum oli üks lahendus kus ühest otsast imes seade sisse vastikusvärinaid tekitavat möga ja teisest otsast lasi välja elektrit, sooja ja tööstusele vajaminevat toorainet. No pisut utreeritult loomulikult. Aga ainult pisut ;-)
Igatahes, loodetavasti kasvavad need kontaktid ja ideed millekski mõistlikuks. Seda enam, et ka riik on hakanud mõtlema sellele, kuidas alustavaid ettevõtteid paremini toetada. Loodetavasti pole see abi sarjast too little, too late…
