Et mis siis…

Peale aastaid erinevaid sõbralikke (ja sõbrahinnaga, loe: tasuta) hostingute kasutamist viisin oma kõik saidid ühe teenusepakkuja juurde kokku. Ega ma kaua valinud, wordpress.org saidis soovitatud bluehost.com sai välja valitud ilmselt ainult selle soovituse põhjal. Eks me näe, kas ta ikka on nii hea nagu lubatakse.

Blogide ja sitide üleviimisel tekkis, nagu alati sellistel juhtude, natuke probleeme. Aga tänaseks peaks ka need lahendatud olema.

Teisalt, kasutusse tuli Blogo. Ees on pikemaid lennureise. Eks neid saab siis ära kasutada ja lennukis muljetada. Ilma, et peaks kuhugile sisse logima.

Eestist eemal olemine annab teinekord võimaluse vaadata Eesti asju distantsilt ja uurida mis maailmas uut. Mis on ausalt öeldes värskendav tegevus. Aeg-ajalt.

Igatahes võtsin vabal hetkel ette ja installisin endale (OK, arvutile) uue versiooni Google Chrome veebilehitsejast. Esmased muljed on igavesti head – kiire, mugav, intuitiivne. Sõnaga, Chrome’l on võimalus saada mu uueks vaikimisi veebilehitsejaks, tõsi küll alles peale seda kui järgmises (beta)versioonis talle Mac platvormil ka laiendused lubatakse. Ilma nendeta on elu ikka väga kurb… või õigemini liiga lõbus. Reklaami ja muu mittevajaliku soga vahelt on ikka raske infot lugeda, eriti kui oled harjunud AdBlock Plus nimelise jubina abil igasugu reklaamist lahti saama. Ja eriti kui püüad Äripäeva veebiversiooni lugeda. Minul hakkab nende uue “UI” peale pea valutama. Garanteeritult. Aga see on juba teine teema…

Lähen leian mõne mõnusa söögikoha ja vaatan mis selle õhtusöögiga saab. Brüsselis peaks paar head restorani ikka leiduma. Tähtis on ajaga mitte pange panna – siin on lõunasöögi aeg ja õhtusöögi aeg. Vahepeal pole midagi – s.t. restoranid on kinni. Kummaline rahvas :-)

Pärast viitsin ehk ka tänaseks kogunenud kirjutised draft-versioonist ellu äratada. Eks näis.

Paar aastat tagasi jutustasin ühe loo sellest kuidas poliitikud/ametniku ja ettevõtjad/lihtinimesed vaatavad faktidele peale erineva vaatenurga alt. Lühidalt – mingil ajahetkel pasundasid Iirimaa poliitikud/ametnikud igal võimalikul ja vahest ka võimatul juhul sellest, et Iirimaa on Euroopa Liidu suurim IT eksportija. Kohe by far suurim. Samal ajal kurtsid Iirimaa IT-ettevõtjad, et neil kitsas käes pädevate itimeeste poolest. Polevat isegi piisavalt inimesi kes oskaks MS Office teksti- ja/või tabelarvutuste programme kasutada.

Kui siis pisut uurisin siis selgus, et tõepoolest, Iirimaa oli (ehk isegi on siiani) suurim IT toodete eksportija kuna sealmaal trükitakse Microsofti toodetega plaate kogu Euroopa jaoks. See, et nendesamuste programmide kasutamisega on sealmaal raskusi ei huvitanud neid kiitlejatest poliitikuid mitte karvavõrdki. Loe edasi…

Kas see oleks ka Eestis võimalik? Ikka.

Kel huvi, võtke ühendust kas minuga või info@nowinnovations.com

Mõni aeg tagasi paluti mind esinema ametnike ette. Rääkimaks sellest kas üks ametnike vabandustest “raha pole” on ikka pädev. Eelpoolkõnelejad võtsid arutada muud vabandused – “seadused ei luba” ja “tehnoloogia ei võimalda”. Kokkuvõttev sõnum oli lühike – need vabandused on laisa ametniku vabandused.
Üks korraldajatest palus enne ürituse algust olla “ikka kriitiline ka”. Mõtlesin siis selle teema peale ja oma esinemist ette valmistades sattusin aasta taguse Margus Püüa artikli peale. Ja avastasin, et Margus on juba tükk aega tagasi välja toonud täpselt selle, millest kavatsesin isegi rääkida. Kriitiliselt. Loe edasi…