Rõõmu igasse päeva…

Ohjah, pikk vahe on tulnud siia kirjutamisse. Ju siis oli rohkem tegevust mujal. Aga hakkame seda parandama.

Viimastel päevadel on mul olnud kummalisi kokkupuuted nii riigi kui ka erasektori võimekusega.

Üks tähtis dokument on uuendamisel. Taotluse politseisse andsin 28. mail. 7. juunil oli uuendatud dokument eesti.ee andmetel väljastatud ja sellega seoses tühistatud eelnev dokument. Et siis sellest kuupäevast võiks politsei mu käed raudu panna kui juhtuvad vastavas situatsioonis kontrollima.
14. juunil võtsin politseiga ühendust, et teada saada kuna uus dokument Rapla politseisse jõuab. 19. juunil oli vastuseks. Pakkumisele, et võin sellele ise Paide politseisse järgi tulla vastas lubade osakonna spetsialist, et ei saa, dokument on Paides juba üle antud kullerile.

Vahemaa Paide ja Rapla vahel on umbes 60 km. Oletades, et kuller puhkab nädalavahetusel on selle “kulleri” liikumiskiirus umbes 15 km/päevas. Huvitav, kes on politsei kulleriteenuse pakkuja? Noh, et helistaks neile ja paluks, et nad 15 km/päevas liikudes ennast ära ei katkesta.

P.S. Tegemist on ühe ja sama Lääne Prefektuuri haldusalas toimuvaga.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Sai siin asju ostetud.

Üks nendest asjadest peaks kohale jõudma Saksamaalt. Ja usu või mitte – kahe päevaga Saksamaalt Eestis. Itella peaks selle DHL-i saadetise minuni tooma. Itella tracking andis üleeile teada, et neil on “häired postiveos, kahjuks võib kättetoimetamine lükkuda edasi“. Täna s.o. reede hommikul, et “saadetis on kättetoimetamisel. Saadetis on autoga teel saaja juurde“. Täna õhtuks sain ma teada, et “Saadetist on vedajalt vastu võetud.
Tegemist on transpordimärgiga, mis tähendab, et saadetise kättetoimetamine on pooleli. Saadetist ei ole veel üle antud”.

Itella saamatus
Itella saamatus

Elik siis DHL lääne-Euroopas liigutab asju kiirusega ca 1000 km/päevas. Eesti DHL teenuse pakkuja Itella ei suuda 2 päevaga 50 km liigutada.

Nojah. Eks ta ole.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Eile istusin pikemalt ühel koosolekul. Keset koosolekut tuli sõnum naiselt.

Kapsasupp tuli oivaline aga sul ei ole viina 🙁

Damn! That made my day. She is a keeper 🙂

Rõõmu igasse päeva…

Head uut!

Head Uut Aastat!
Happy New Year!
Bonne Année!
Próspero Año Nuevo!
С Новым годом!
Godt Nyttår!
Gott Nytt År!
圣诞快乐 新年快乐
Feliĉan Novan Jaron!
Onnellista Uutta Vuotta!
Athbhliain Faoi Mhaise Duit!
Ευτυχισμένο το Νέο Ετος!
Felice Anno Nuovo!
نايا سال مبارک هو

Head uut!

Head Uut!

Head Uut Aastat!
Happy New Year!
Bonne Année!
Próspero Año Nuevo!
С Новым годом!
Godt Nyttår!
Gott Nytt År!
圣诞快乐 新年快乐
Feliĉan Novan Jaron!
Onnellista Uutta Vuotta!
Athbhliain Faoi Mhaise Duit!
Ευτυχισμένο το Νέο Ετος!
Felice Anno Nuovo!
نايا سال مبارک هو

Head Uut!

Rivistus! Politsei saabub! Varsti…

Võtsin vahepeal aja maha oma blogi kirjutistega. Ühelt poolt seepärast, et ajaga kehvasti. Teisalt seepärast, et eks neid kriitikuid (jutumärkides ja ilma) on ka ilma minu panuseta piisavalt. Aga no vahel ajab ikka nii kopsu üle maksa, et ei saa mitte vaiki olla.

Võtsin korra sel teemal FB sõna aga palju jäi ütlemata. Aga väga tahab väljaütlemist.

Kalvi Almosen, Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo juht, võttis teemaks hiljutise Jaanipäeva pühitsemise ajal toimunud mitmete kakluste jms selliste raskete avaliku korra rikkumiste ja politsei väidetava saamatuse nende rikkumiste kõrvaldamisel. Kui mu eelpoolviidatud FB jutt võis tunduda kontekstist väljarebitud lausete kallal ilkumisena siis veidi sisulisem Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo juhi jutu analüüs ajab mul isiklikult kananaha ihule.

Vähemalt teoorias sätestab Eesti Vabariigis avaliku korra üldpõhimõtted, alused ja korralduse Korrakaitseseadus (KorS). Minu arvates on üsnagi märgiline see erinevus mis avaldub Läänemaa korrakaitsebüroo juhi (ehk siis ühe PPA tippjuhi) arusaamises seadusest – ehk siis politsei ülesannetest avaliku korra tagamisel.

Jätaks siinkohal kõrvale kirjanduslikud vahepalad erinevate rahvuste, tausta, vanuse jms mida kodanik politseiametnik oma loo illustreerimiseks välja toob. Sõltumata nendest muutujatest on sisuline olukord selline: kui s*tt lendab ventilaatorisse (loe: kui jama käes) siis tuleks järgida seadust.

Loe edasi “Rivistus! Politsei saabub! Varsti…”

Rivistus! Politsei saabub! Varsti…

Head Uut!

Head Uut Aastat!
Happy New Year!
Bonne Année!
Próspero Año Nuevo!
С Новым годом!
Godt Nyttår!
Gott Nytt År!
圣诞快乐 新年快乐
Feliĉan Novan Jaron!
Onnellista Uutta Vuotta!
Athbhliain Faoi Mhaise Duit!
Ευτυχισμένο το Νέο Ετος!
Felice Anno Nuovo!
نايا سال مبارک هو

Head Uut!

Kogu maa elektrifitseerimine

Kodumaal toimuvad suuremad sündmused siis kui teiselpool lompi oma tööasju ajan. Nagu alati…

Igatahes, kes on igasugu seriaalide huviline siis teadku, paari aasta pärast jõuavad teie ekraanile uued ja huvitavad seriaalid – huvitavamad ehk Elementary (esimese hooaja esilinastus täna kanalil CBS) ja Arrow. Ja neile kes peavad lugu täna Eestis nähtavat Auction Hunters reality-show’d ei pea pettuma – siitpoolt lompi on tulemas terve plejaad sarnaseid tegelasi erinevates show’des kes erinevates seriaalides otsivad, lammutavad ja leiavad asju. Nii, et kui jõuate avatud turult ostetud elektri kinni maksta saate vaadata.

Sellega sujuva sissejuhatusega jõudsimegi põhiteema juurde – avatud turu elekter.

Sattusin täna lugema E24!-st Eesti Energia pressiesindaja Eliis Venniku suu kaudu välja öeldud selgitusi EE hinnakujunduse teemal. Mis minus loomulikult veel rohkem küsimusi tekitasid. Sellest tekkinud Näoraamatu jutulõng annab sellest ülevaate. Neile kes ligi pääsevad. Ülejäänutele, kokkuvõtvalt siis allpool.

Olen üsna kindel, et enamus Eesti elanikke ei tea neid fakte. Õigemini, neist ei räägita üldse või maetakse asjaosaliste poolt muu jutuvada sisse.

Asjaomased (valitsus)tegelased räägivad populistlikku juttu küll ühelt, küll teiselt poolt. Et näe, börsil võib hind olla hoopis madalam kui EE-s ja et tark ei torma. Ja avatud turg ikka parem. Ja, et murrame monopole.

Heakene küll. Võtame varuosadeks lahti need väited. Loe edasi “Kogu maa elektrifitseerimine”

Kogu maa elektrifitseerimine

E-maksuamet ja e-toll. Lugu kantseliidist kahes vaatuses.

E-maksuamet on Eesti kõige rohkem kasutatud riiklik e-teenus. Sõltumata sellest, et seda valdav osa inimesi kasutab seda kord aastas, et oma maksudeklaratsioon paari klikiga sisse anda. Tore. Kui aga pead e-maksuameti lehekülge kasutama rohkem kui eelpoolmainitud üks kord aastas siis teeb see lahendus vähemalt mind üsna nõutuks.

E-tolliamet peaks olema ka see koht kus (muuhulgas ka) eraisik saaks tasuda tollimaksu kui väljaspoolt EU-d midagi ostma satub. Vähemalt nii kujutasin mina seda endale seda ette.

Aga ei. Ma eksisin.

Loe edasi “E-maksuamet ja e-toll. Lugu kantseliidist kahes vaatuses.”

E-maksuamet ja e-toll. Lugu kantseliidist kahes vaatuses.

ACTA(ing) out III. Küsimused Reformierakonna poliitikutele

Mu tööreis USA-sse on pannud mind teatud mõttes ebamugavasse olukorda. ACTA-gate sündmused Eestis on alati minust (ajaliselt) ees. Selline bandwagoning tunne tuleb peale. Nagu ma oleks pisike närviline koerake kes (suuresti) juba möödunud auto peale klähvimas käib. Ja kui suuremad koerad on oma klähvimised klähvinud…

Nojah, see selleks. Klähviks ikkagi. Ehk on sellest abi.

Ma ei jõudnud õigeaegselt reageerida ja Riigikogu komisjonide ACTA-istungile oma küsimusi saata. Vaatasin istungi videosalvestust ja selline hea tunne tuli peale. Peetri sisukas ettekanne andis hea sissejuhatuse. Taavi Rõivas näitas oma poliitikuvõimeid hoides koosolekut ohjes. Teatud lootusekiir paistis – poliitikud võtavad inimesi kuulda… See käib Reformierakonna poliitikute kohta kuna Toivo poolt tehtud (telefoni)uuring näitas, et ainuke erakond mille poliitikute hulgas on ACTA toetajaid on Reformierakond. Mis on suhteliselt üllatav…

Loe edasi “ACTA(ing) out III. Küsimused Reformierakonna poliitikutele”

ACTA(ing) out III. Küsimused Reformierakonna poliitikutele

Tilk. Tilga järel tilk…

Üldiselt on mul paks nahk, ilmselt tänu Nõuk. Liidus elamisele. Ja ma püüan kõigest väest järgida klassikaks muutunud laulusõnu, “Always look for the bright side of life…”*. Õnnetuseks on see järjest ja järjest keerulisem. Ja kui palju ka ei püüaks imbub sellest paksust nahast ikkagi läbi. Tilga järel tilk. Mis saab aga siis kui üks nendest tilkadest on see viimane tilk karikasse?

P.S. Hoiatus – kaootiliselt teemalt-teemale hüplev jutt.

Loe edasi “Tilk. Tilga järel tilk…”

Tilk. Tilga järel tilk…

ACTA(ing) out II ehk järelmõtteid

ACTA lepingul on suuresti kaks poolt.

Esmalt juriidiline. Lepingute, kõigi lepingute eesmärk on selgelt ja üheselt arusaadavalt sõnastada lepingu osapoolte tahe. Üheselt arusaadavalt just seetõttu, et välistada ähmaselt sõnastatud punktide erinev tõlgendamine ja nendest tulenevad vaidlused.

Teisalt sisuline. ACTA-t püütakse serveerida kui autorite kaitse lepingut. Kui palju sellest ACTA-st ikkagi kaitseb autoreid?

Eelmine ACTA-teemaline postitus tõi endaga kaasa terve laviini külastusi minu blogisse ja kontakte erinevatelt meediaväljaannetelt. Nüüd, tagantjärele sellele kõigele peale vaadates on ehk õige panna kirja need küsimused ja arvamused mida ma eelmisel korral ehk nii selgelt välja ei toonud. Püüan seda teha lühidalt ja konkreetselt. Ja jälle inimkeeles. Loe edasi “ACTA(ing) out II ehk järelmõtteid”

ACTA(ing) out II ehk järelmõtteid