No tuli inimesel kord tunnistada, et on reklaami ohver ja osta endale auto. See damn Peugeot 407 reklaam oli nii damn heal. Really. Prantslaste reklaamid on võrreldes meil teles overkill-itud pesu ja sidemete omadega suisa oskariväärilised 🙂
Ja siis, peale paari kuud nautimist hakkas pihta…Esimene vaatus: Käivitamisel lendab temperatuurinäiduk uljalt põhja, ohutuled ja karmid käsud „Stop!“ vilguvad. Mina muidugi paanikas. Viimased 10 aastat pole ühegi auto kapoti alla pilku ka heitnud. Vinnasin ennast Tartu mnt. otsa peale ja kurtsin kurba saatust. 30 mintsa pärast vastus käes: „you know, ilm na niiske. Ju andis kusagilt lühist“. Punkt. /me häppi.
Teine vaatus: P siseneb vasakult ca nädal hiljem. Karjudes. Temperatuur taevas, lisaks harilikule repertuaarile ilmub hoiatuste hulka ka „Depollution system faulty“. /me in panic – keskond saastub täiega! Mustamäe P teenindus vaatas asja 30 mintsa ja kommenteeris: „pole hullu, viga ilmselt ajus, ära pane tähele, tegelt ei kuumene üle. Tegelt ta nii uus auto, et uut ajuollust s.t. softi veel pole. Jama jah aga midagi teha ka pole. Ehk läheb ise üle?“.
Kolmas vaatus: Peugeot siseneb endisest kohast. Karjudes südantlõhestavalt küll temperatuuri, desaastatuse, turvavööde ja piduriklotside vigade üle. Suvalises järjestuses. Nice. /me f***** up. Helistan P. teenindusse. Panen aja kinni ja lähen P-l ajuloputust tegema. Lubatud 45 mintsa asemel kestab asi 4 tundi. Ju siis suur aju 🙂
Neljas vaatus: Siseneb lärmav P. Big one. Repertuaar endine. Kõned P teenindusse väidavad, et tegelikult pole tal midagi viga. Toon ikka kohale ja luban jalgu trampida kui korda ei saa. Tsiteerin peast Võlaõigusseadust. Meistrid eemalduvad paremale koos minu P-ga. Asemele antakse mingi ront ja lubatakse minu P-d „täpsemalt uurida“.
Viies vaatus. Sisenen 2 päeva hiljem paremalt, rondiga. Kinnitatakse, et viga leitud ja fixatud. /me häppi 🙂 Sõidan linna. Stockmanni juures P paanikas ja pakub hoolikalt erinevaid ohuteateid. Seekord on järjestus mõnevõrra tagasihoidlikum. Ots ringi ja tagasi. Trambin P Mustamäe teeninduses teisele korrusele ja nõuan blondi „assistendi“ käest inimest kelle peale karjuda. Ei anta. Kõik koosolekul. How f***** convinient. Trambin ikka jalgu.
Kohale ilmuvad (järjekorras): kommunikatsioonijuht (tegelt meeldiv naine), järelturu juht (WTF is järelturg?), karuott ja rebane 🙂 Trambin ikka jalgu. Järelturu juhilt käänatakse tema auto käest ja antakse mulle. Eemaldun trampides ja Võlaõigussedaust deklameerides. Pahameeles ei pane tähele kummale poole.
Kuues vaatus: Sisenen mina järelturu juhi autoga. Tema telefonikõne peale, mis väidab asjad olevat OK. Kõõritan kahtlustavalt järelturu juhti ja rullin taskus Võlaõigusseadust. Surprise, surprise – P vaikib stoiliselt. /me häppi. Aga vaatan looturikkalt nänni poole mida P võiks
p**** off kliendile meelerahu taastamiseks kinkida. P tegelased ignoreerivad stoiliselt mu pilku. Sülitan ja lasen varvast. Anyhow: they did it! Ei võtnud nelja kuudki. Osalised eemalduvad kaootiliselt igale poole ära.
Mina eemaldun linna.
Eesriie.