Mõni kuu tagasi otsustasime endale varjupaigast koera koju tuua.
Esialgu tundus see küll Pirjo kättemaksuna suure kõhu eest. Tänaseks on
Reede (a.k.a Reti, Koer-Koer, Inimene!) saanud meie pere täisõiguslikuks liikmeks. Miks ma sellest kirjutan? Paar päeva tagasi avastasime kalli kaasaga üllatusega, et Pärnus pole enam hulkuvaid koeri näha olnud. Ja tõesti enam ei mäleta kuna viimast nägin. Ju siis asjad lähevad õiget teed pidi. Ka see fakt, et Pärnu koerte varjupaigas pole saadaval ÜHTEGI koera näitab seda, et nad teevad õiget tööd. Ja ilmselt ka seda, et inimesed on muutunud palju hoolivamateks kui varem.

KEEP UP THE GOOD WORK!!!