Henrik on avalikustanud kõlakad ID kaardi teemadel. Pankadel olla kopp eest riigi passiivsusest ID kaardi kasutuselevõtmisel. Või õigemini selle soodustamisel. Ja sellega seoses ähvardavad pangad investeerimise lõpetada.
Kipun toetama Henriku arvamust, et vaevalt nad seda teevad. Siiani investeeritud raha on juba sunk cost – ehk siis tagasi seda nii-või-naa ei saa. Investeeringute lõpetamisega ka kaugele ei purjeta – online-pangandus vajab turvalisust nagu õhku.
Probleemiks pole minu arvates ka see, et kaardilugejaid ei ole kõigil. Pigem selles, et olemasolevad teenused (kui just pankade sisselogimine välja jätta) on kas suhteliselt mõtetud või on nende kasutusmugavus alla igasugust arvestust. Soovite näidet? Palun. Kodanikuportaali kaudu
kättesaadavate teenuste (X-misiganestakapole) kasutajaliides imeb vilega. Intuitiivsusest on see väga kaugel. 15 aastat tarkvara arendamise äris olemist annab mulle tugeva aluse seda väita.
Ideid, mida ette võtta: aga palun.

• Oma rahakotti olete vaadanud? Mitu „kliendikaarti“ seal on? Kõik selle saaks tuua ID kaardi peale.
• Bussipiletite projekt on ju käima läinud. Miks edasi ei saa? Miks rongi, kino, teatri jms pileteid ei saa müüdud?
• Uued ID kaardid tulevat koos RFID kiipidega (oops, ega ma saladust välja ei lobisenud?) – paljusid teenuseid sellega seoses annab välja mõelda?
• Eesmärk ei peaks olema „kõigile ID kaardi lugeja“ – peale kõige muu nõuab see
  ka arvutit ja Internetti – vaid igale kodanikule ID kaart.

Ega nüüd siis kõike ka välja ei saa lobiseda…:-) Edasi mõelge ise.
Mõtlemise aluseks võiks olla ühe mu keskkooliaegse „ärikast“ sõbra vastus mu küsimusele, et kust ta teab millega äritseda (aasta oli siis 1985): „jälgi meie rahvamajandust ja vaata mille järgi inimesed puudust tunnevad“. Ja ka sama mõte mis ülevalpool – kui teie lahendus pole kasutamiseks piisavalt mugav siis seda ka ei kasutata.

Üks tip veel: programmeerijate poolt tehtud kasutajaliidesed pole mõeldud kasutamiseks normaalsetele inimestele.