Mõni aeg tagasi võrdõiguslikkuse teemal oma arvamust avaldades sain ma valitud väljenditega sõimata nii et tolmas. Sama resultaat oli nii Randar Tasmuth’i kui ka Kristiina Mänd’i artiklitel – kuigi nad käsitlesid sama probleemi erinevatest vaatenurkadest vaadatuna.
Mis ma siis sellega öelda tahtsingi? Mõni aeg tagasi juhtusin kuulama ühe Inglise suure ajalehe peatoimetajat. Ta nimelt esitas retoorilise küsimuse – kas ja kuidas on võimalik kirjutada Iisraeli riigist in general ja juutidest in particular vähegi kriitilisemalt nii, et see ei lõpeks sionistlike organisatsioonide poolt antisemiidi või veelgi hullema – fašisti – tiitliga. Selle küsimuse tõstatas ta peale seda kui täpselt nii oli juhtunud tema endaga peale natuke kriitilisemat artiklit Iisraeli riigi teemadel.
P.S. See peatoimetaja on rahvuselt juut.
Kalju, aga miks sa sellest probleemi tekitad? Sinuga on alati olnud huvitav erinevatel teemadel diskuteerida.
Leian, et hea kirjutis (teema valik) on siis, kui teema saab palju vastukaja. See näitab ju, et valitud teema läheb inimestele korda ja ei jäta paljusid ükskõikseks.
Tundes Sind, siis tean et sInu puhul pole tegu kindlasti šovinistiga. Aga sa oled natuke punk mees ja sulle meeldib provotseerida ja šokeerida… 🙂 ja see on lahe!
Ühesõnaga, oma kommentaariga tahan öelda, et ma ei usu, et sa kelleltki sõimata said.. vaid sa kirjutasid aktuaalsel ja "hellal" teemal, mis tekitas veidi lärmi.
side lõpp…
Damit, läbi hammustasid mu olemuse 🙂