Mõtteid vol. I

Kui kuratlikult õigus on Urmas Sanderil [via Peeter]. Mitu korda ma ise samamoodi küll mõelnud olen? Ilmselt kümneid. Mitu korda reageerinud ja sõna võtnud? Null, zero, nada… Keda selle eest klohmida – muidugi iseennast.

Täna kuulsin ja jäin pikalt mõtlema ühe väite üle mida kuulsin ühelt välismaiselt politoloogiaõppejõult. Mida rohkem mõtlesin seda õigem see tundus. Kas olete pannud tähele, et iga kord kui demokraatiast räägitakse käib sellega kaasa ka sõna vabadus. Et riik on vaba ja demokraatlik… Väide, mis mu peas kumama jäi on lihtne: mida ROHKEM on demokraatiat seda VÄHEM on vabadust. Ja vastupidi.
Kui hästi see kõlab näiteks Langi-Delfi seaduseparanduste valguses. Et meil on vabadus väljendada oma seisukohti kuid demokraatlikult peaks neid piirama. Ja vabaduse väljendamise eest karistama.
Анархия, мать порядка. Trotskil oli õigus 🙂

Mõtteid vol. I