Mõtteid vol. II

Kauri mõtteavaldus tänases Postimehes ei üllatanud mind millegagi. Oligi liiga palju aega mööda läinud ta eelmisest üldsust raputanud arvamusavaldusest. Reaalsus paneb mind küll arvama, et tegemist on pigem „any publicity is good publicity“ moodi käitumisega kui tõsiseltvõetava seisukohavõtuga. Miks ma nii arvan?

  • Reklaami põhitõed ütlevad, et visuaalsel reklaamil rõhutatakse toodet (selle visuaalset kujundit vms), et kinnitada potentsiaalse ostja alateadvusse selle konkreetse tootega seonduvad pildid või muud visuaalsed ja/või emotsionaalsed kujundid, mis tekitavad ostjale seose heaolu vms. positiivse emotsiooni ja selle konkreetse toote vahel. Kõnealusel reklaamil rõhutati visuaalselt Keskerakonna logoga äravahetamiseni sarnast märki, kusjuures toote kirjeldus ja või nimi ise oli miniatuurses kirjas kusagil allpoolt. Ehk siis rõhutati (reklaamiti) rohelist K tähte.
  • Iga reklaamikampaania on valdavas osas mõeldud mingi toote müüginumbrite tõstmiseks. Endine copywriter Kender peaks ju seda teadma. Mina ise pole poes veel K-ohukest kohanud. Olen küll teda näinud – töökaaslane leidis neid umbes kuu aega tagasi Kihnu (sic!) saarelt kauplusest. Samas aga suuremates  kaubanduskeskustes pole teda saada. Siit küsimus – miks teha reklaamikampaaniat kaubale mida saada pole?
  • Umberto Eco parafraseerimine K-ohukesega seoses kipub olema meelevaldne. Vähemalt antud olukorras ja vähemalt minu arvates.

Umbes kümme aastat tagasi tol ajal copywriter‘i ametit pidava Kauriga vesteldes jäi mulle meelde üks tema kommentaar, mis kõlas umbes nii: „Semiootika on nii uus teadus, et põhitõdesid pole veel paika pandud. Seega on vesi sogane ja sogases vees on teadagi lihtsam… Põhiline, et väga pange ei pane. Ma veel väga pange ei ole pannud“.
No mulle tundub, et seekord panid 🙂

Mõtteid vol. II