Month: December 2005

„Natsikütt“ sai vastu näppe

KaljuLeave a comment

Mõni aeg tagasi kirjutasin oma arvamusest Zuroff’i „siirast“ soovist aidata Eesti rahval oma natsikurjategijaid välja anda. Tänaseks on siis oma lõppakordi saanud ka rünnak Harry Männili vastu. Riigiprokuratuur lõpetas kriminaalasja 85-aastase Harry Männili vastu, keda Simon Wiesenthali keskuse Iisraeli büroo direktor Efraim Zuroff süüdistab tsiviilisikute tapmises ja tagakiusamises Saksa okupatsiooni ajal.

Selle teemaga seoses paar tsitaati Riigiprokurör Heino Tõnismägi suust:

„Selgus, et kõik Zuroffi esitatud ja “uuteks tõenditeks” tituleeritud materjalid Männili kohta osutusid blufiks, sest tegu oli vanade arhivaalidega, mis olid ammu ajaloolastele teada.“
„Rootsis leidus inimesi, kes olid Männilit puudutavate kuulujuttude levitamisel eriti innukad. Kui neid küsitlema asuti, selgus, et nad ei teadnud sedagi, kust nad neid jutte kuulsid. „Üks inimene oli kuulujutus kirjeldatud sündmuste ajal hoopis nõukogude armees.““

Huvitav, kas kuulus „natsikütt Zuroff“ süüdistab nüüd Eesti Riigiprokuratuuri faktide salgamises ja muudes surmapattudes või käitub nii, nagu lühiajaline Eesti juudi kogukonna esimees Ilja Sundelevitš talle soovitas (ja selle eest ka kohe sule sappa sai):

„Natsikütt Efraim Zuroffi tegevus pole Eestis siinsele juudi kogukonnale head toonud. Kui mina oleksin Zuroff, käituksin teisiti. Kui oleksid mingid allikad olemas, paneksin need ilusti laua peale. Ja kui ei ole, siis jätaksin oma arvamused enda teada.”

Täiendus: Nagu oodata oligi tõstis Zuroff hädakisa. Kõige muu hulgas ütles ta sellised sõnad:

„Zuroff called the Estonian investigation of Mannil „a pathetic whitewash for political reasons of an active Nazi collaborator who thanks to the ineptitude and/or corruption of the Estonian prosecution will apparently never be held accountable for his crimes.“

Kui kaua laseb Eesti valitsus ja Eesti Riigiprokuratuur ennast niimoodi laimata. Ühinen siikohal minut.ee lugejate üleskutsega kaevata hr. Zuroff „leimamise“ eest kohtusse.
Samal teemal: wolli, EPL.

„Natsikütt“ sai vastu näppe

Sedasamustki

Kalju2 Comments

Seajalad podisevad potis kapsastega, kalkun ootab oma järge pliidi ääre peal. Lapsed rahmeldavad edasi-tagasi kinkide ootuses. (OK see on nüüd kirjanduslik liialdus. Tegelikult magab 18-aastane pohmakat välja ja 16-aastan on arvutis…)
Naine sai edukalt hakkama viimase kursuse eelviimase semestriga, ämm kah suht terve ja punapõskne – eriti peale esimest hõõgveini. Omal kah kõik OK – tööl jääb motivatsiooni ülegi, tervis kah normaalne, tulevik paistab huvitav, muresid nagu polekski.
Akna taga hõljuvad üksikud lumehelbed. Maa on valge ja rahulik. Naine ja ämm läksid koeraga metsa lindudele-loomadele sööki viima.

Vist selline peakski üks Jõulaeg olema.
Teilegi samasugust – kõigile sõpradele-tuttavatele nii lähedal kui kaugel!

Sedasamustki

Minu pilt teenib Rattusele pappi?

Kalju2 Comments
„Jaanuaris jõustuv autoriõiguse seaduse muudatus lisab videomakkide ja kõigi teiste salvestusriistade hinnale kolm protsenti. Tühjade audio- ja videokassettide, CD- ja DVD-toorikute ning minidiskide ostjaid maksustab seadus aga kaheksaprotsendise tasuga.“
…
“Idee järgi tuleks maksta CD igalt kestuseminutilt või üheksalt Mb-lt kaks senti ja DVD igalt kestuseminutilt või 25 Mb-lt kolm senti. „
Tühja kasseti maks probleemisoos

No nii, jõudsimegi siis „kohustusliku vabaduseni maksta“. Selle loogika järgi on mõtekas viia sisse ka kriminaalseadustikku uued muudatused mille alusel saadame kogu Eesti rahva kongi koos vara konfiskeerimisega. Sest osad meist ju varastavad…

“Tegu pole maksuga, vaid kompensatsiooniga autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele selle eest, et ma saan oma kodus vabalt enda tarbeks filme ja muusikat salvestada,” lausus Rattus.

Oot, et siis nüüd võin valimatult kopeerida ja teha sellega mis tahan? Et kohe filme ja muusikat ja puha… Kompensatsioon ju makstud. Või ma saan valesti aru?

“Praegu kõlisevad vaid sandikopikad kausis,” lisas ta hüvitissummast rääkides. Tänavu koguneb “tühja kasseti tasu” kolme miljoni krooni eest. Ka loomeliitude hinnangul jäävad Eestis makstavad tasud muule maailmale kõvasti alla.

OK. 3 MEEK annab umbes 30 autorile, esitajale ja fonogrammitootjale Eesti keskmise aastapalga. Eesti keskmise palga sandikopikateks nimetamine on … nii nagu ta on. Miks aga „loomeliitude esindajad“ ootavad Eesti turult muu maailma tasemel sissetulekuid on beyond me…

Mul kohe paar küsimust:

  • Kuidas suhtub sellesse seadusetäiendusse Riigikontroll? Tarbijakaitse?
  • Kui pole teada milliste autorite loomingut potensiaalsed „piraadid“ seadusevastaselt kopeerivad siis kuidas jaotatakse laekunud raha? Kas hr. Rattusele eriliste teenete tegemise alusel? Või näiteks „maailma artistide pingerea“ alusel?
  • Kui ma esitan hr. Rattusele CD/DVD plaadi vms. koos oma perekonnaarhiiviga kas siis hr. Rattus maksab mulle autoritasu? Ja kui suur see sel juhul oleks?

Mida arvavad asjast Peeter, Wolli ja Linnar?

Miks küll peab mulle igapäevaselt meelde tuletama kus riigis ma elan 🙂

Samal teemal: Pronto

Minu pilt teenib Rattusele pappi?

Uued gadgeti’d

Kalju1 Comment

Uus aasta toob uued gadget‘id. Peale pikka ja piinarikast otsingut – see küll pigem meenutas elu mõtte otsimist – on vähemalt esialgne otsus tehtud. Nüüd saan uhkeldada.

May I introduce:

Qtek 9100

  • Qtek 9100Protsessor: TI OMAP 850 200MHz
  • Operatsioonisüsteem: Microsoft Windows Mobile 5.0
  • Telefoni omadused: nelisageduslik GSM/GPRS/EDGE
  • WiFi
  • Mälu: 128 MB Flash ROM, 64 MB, SDRAM
  • Ekraan: Reeflektiivne 2,8“ TFT puutetundlik, 65 536 värvi, Resolutsioon 240 x 320
  • Aku: Vahetatav Li-Ion Polymer 1200 mAh, ooteaeg 200 h, kõneaeg 5 h
  • Kaamera: Integreeritud VGA Video/Still-kaamera, Resolutsioon 1,3 megapixet
  • Laiendid: Sisseehitatud miniSD–kaardipesa
  • Programmid: Pocket Outlook, Pocket Internet Explorer, Pocket Word, Pocket Excel, Media Player 10, Telephone application (Pocket Dialer), MSN Messenger, Wireless modem, Faksiprogramm, Java Midlet jne.
  • Ühildatavus/Audio: Sisseehitatud mikrofon ja kõlar, väline stereo HandsFree, Bluetooth Headset
  • Ühildatavus/Data: IrDA, USB Sync, Bluetooth 2.0
  • Mõõdud: 58,0 x 108,0 x 23,5 mm
  • Kaal: 160 g (akuga)

Fujitsu Siemens P7120Fujitsu-Siemens P7120

  • Intel Pentium M ULV Processor 753 (1.20 GHz)
  • DDR2-400 SDRAM, 400 MHz, 1 GB
  • 60 GB P-ATA UDMA100 (4200 rpm)
  • 10.6-inch TFT XGA (wide format) / 1280 x 768 pixel Crystal View technology 273cd/m²
  • Intel 915GMS with integrated 32-bit 3D/2D grap
  • DVD+/-RW/DL
  • Intel PRO/Wireless 2915 a/b/g
  • Bluetooth V1.2
  • Finger print sensor
  • 1st & 2nd Li-Ion battery 6cell 7200mAh (51.8Wh) up to 11 h
  • Type I/II PC Card slot
  • Memory card slot (SD, XS and MSPRO)
  • USB 2.0
  • S-Video out (TV-out)
  • VGA
  • Modem RJ-11
  • LAN RJ-45
  • Audio-in/out
  • IEEE1394

Huvitav, mitu sentimeetrit (või suisa tolli) pikkusele juurde tuli selle uhkeldamisega?
😉

Uued gadgeti’d

Erinev Jason Bourne

KaljuLeave a comment

Bourne LegacyÄhvardasin siin paar päeva tagasi, et annan teada kuidas Eric Van Lustbader’i „The Bourne Legacy“ raamat oma sisu poolest ka on. Ülevaated andsid talle suhteliselt hävitava hinnangu.

Sisu lühikokkuvõte: David Webb (a.k.a. Jason Bourne) leiab peale Khan’i nimelise palgamõrvari tema vastu suunatud rünnakut oma vanad sõbrad Alex Conklin’i ja Mo Panov’i Conklin’i kodust tapetuna. Edasi läheb lugu tšetšeeni võitlejate, NX 20 nimelise bakterloogilise relva, Reykjavikis toimuva terrorismivastase summit‘i ja rahvusvahelise abiorganisatsiooni katte varjust töötava terroriorganistatsiooni segase kompotina. Lõpuks selgub ka see pisiasi, et palgamõrvar Khan pole keegi muu kui Webb’i poeg Joshua…

Lustbader’i Bourne kangelaskuju on pigem Ludlumi nimikangelase ja Matt Damoni filmikangelase segu. Õnnetuseks ei tundu kumbki ei eraldi ega ka koos tõepärasena. Webb tundub läbi kogu raamatu vaevatud mehena, kes erinevalt Ludlumi kangelasest on pidevas hädas iseenda, Khani, Annaka ja muude tegelastega. Webb’i poja Joshua väljailmumine (kuigi Webb tundus Ludlumi raamatutes nooremana täiskasvanud poja omamiseks) tundub rohkem olema senise seeria elluäratamiseks mängu tulnuna kui reaalse tegelaskujuna.

Teist korda ma seda raamatut ei loeks. Aga samas, kuna tegemist on ju erineva kirjanikuga siis poleks olnud ka mõtet Ludlum’i Bourne seeria parimate raamatute sarnast teost oodata.

Erinev Jason Bourne

Usu veel Eesti ajakirjandust

Kalju2 Comments

oxford2.jpgPostimehe väitel lõpetasid Londonis liikumise vanad head Routemaster bussid – no need punased ja kahekorruselised milles konduktor istus…

Olgem aus, kui ma nädal hiljem (siis eile) Londonis jalutasin olid nad täitsa veel olemas. Konduktoriga ja puha. Kui kohaliku sõbra käest uurisin siis sain teada, et neid jah eemaldatakse ja asendatakse uute, „ohutumatega“. Mingil põhjusel kaasnes sellega ka mu sõbra monoloog, milles kasutati sõnu „kuradi“, „EU“ ja „lollused“.

oxford1.jpgJalutasin tunnikese enne Victoria Station‘i minekut mööda Oxford Street‘i ja püüdsin endale kinnitada, et on vaja ka mõnda poodi sisse astuda, et jõulu(ostu)hullusest osa saada. Ei õnnestunud. Õnneks.
Selle asemel läksin hoopis Zizzi‘sse ja lubasin endale ühe mõnusa klaasi veini ja mehise Calzone Con Carne Piccante. Maitses imehea. Igal juhul oli see rohkem väärt kui meeletu massi sees trügides püüda leida midagi mida saaks vääriliseks kingiks nimetada.

Usu veel Eesti ajakirjandust

Deception Point

KaljuLeave a comment

Paar päeva hoidis mind enda kütkes Dan Brown’i järjekordne põnevik „Deception Point“.

Deception PointNASA on hädas sellega, et poliitilised jõud ähvardavad vähendada drastiliselt investeeringuid, räägitakse võimalusest lubada erafirmad kosmoseuuringute ja -investeeringute juurde. Võimulolev president jääb järjest enam ja enam alla võimulepürgiva senaator Sedgewick Sexton’i agresiivsetele sõnavõttudele NASA ümberstruktureerimise osas.
Ootamatult suunab president NRO agendi – ja samaaegselt Valge Maja julgeolekuanalüütiku ning senaator Sexton’i tütre – Rachel Sexton’i Arktikasse uurima NASA satelliidi poolt avastatud sügavale jäässe mattunud tundmatut objekti. Paistab, et NASA’le on antud uus võimalus ennast tõestada… Uurijate tiim – muuhulgas ka akadeemik Michael Tolland – aga avastab, et tegemist on pettusega laiaulatusliku.
Siit saabki alguse haarav põnevik milles on oma osa nii „läänetiiva“ poliitilistel mängudel, US Delta Force eriüksuslastel, teadusel ja armastusel.

Minule meeldis. Loen ilmselt teistki korda. Seda enam, et käesolevaga on saanud läbi ka viimane Dan Brown’i poolt kirjutatud avaldatud raamat.

Deception Point

The Godfather: The Lost Years

KaljuLeave a comment

Godfather: The Lost YearsMark Winegardneri poolt kirjutatud raamat „The Godfather: The Lost Years“ jääb kaugele maha originaali – Mario Puzo’s The Godfather – põnevusest ja kaasakiskuvatest teemaarengutest. Sisu ülesehitus minu jaoks suhteliselt hektiline ja katkendlik. Ühe sõnaga polnud just parim raamatutest mida lugenud olen.

Seekord ei soovita isegi ajaviitmiseks lugeda – parem uuesti originaali lugeda 🙂

The Godfather: The Lost Years