„Jaanuaris jõustuv autoriõiguse seaduse muudatus lisab videomakkide ja kõigi teiste salvestusriistade hinnale kolm protsenti. Tühjade audio- ja videokassettide, CD- ja DVD-toorikute ning minidiskide ostjaid maksustab seadus aga kaheksaprotsendise tasuga.“
…
“Idee järgi tuleks maksta CD igalt kestuseminutilt või üheksalt Mb-lt kaks senti ja DVD igalt kestuseminutilt või 25 Mb-lt kolm senti. „
Tühja kasseti maks probleemisoos
No nii, jõudsimegi siis „kohustusliku vabaduseni maksta“. Selle loogika järgi on mõtekas viia sisse ka kriminaalseadustikku uued muudatused mille alusel saadame kogu Eesti rahva kongi koos vara konfiskeerimisega. Sest osad meist ju varastavad…
Oot, et siis nüüd võin valimatult kopeerida ja teha sellega mis tahan? Et kohe filme ja muusikat ja puha… Kompensatsioon ju makstud. Või ma saan valesti aru?
OK. 3 MEEK annab umbes 30 autorile, esitajale ja fonogrammitootjale Eesti keskmise aastapalga. Eesti keskmise palga sandikopikateks nimetamine on … nii nagu ta on. Miks aga „loomeliitude esindajad“ ootavad Eesti turult muu maailma tasemel sissetulekuid on beyond me…
Mul kohe paar küsimust:
- Kuidas suhtub sellesse seadusetäiendusse Riigikontroll? Tarbijakaitse?
- Kui pole teada milliste autorite loomingut potensiaalsed „piraadid“ seadusevastaselt kopeerivad siis kuidas jaotatakse laekunud raha? Kas hr. Rattusele eriliste teenete tegemise alusel? Või näiteks „maailma artistide pingerea“ alusel?
- Kui ma esitan hr. Rattusele CD/DVD plaadi vms. koos oma perekonnaarhiiviga kas siis hr. Rattus maksab mulle autoritasu? Ja kui suur see sel juhul oleks?
Mida arvavad asjast Peeter, Wolli ja Linnar?
Miks küll peab mulle igapäevaselt meelde tuletama kus riigis ma elan 🙂
Samal teemal: Pronto
Pigem, et kui sa lähed perealbumiga, siis saad toorikumaksu tagasi nõuda. Oleks päris hea aktsioon, kui seda piisavalt palju inimesi teeks.
Teeme ära?
Ma juba naudin ette – Rattuse ukse taga järjekord iga vigase ja perepiltide/videotega täidetud CD/DVD eest rahaküsijaid reas 🙂