Maailmas olla kolme liiki valet: tahtlik, mittetahtlik ja statistika. Kolmas, see statistika, on ehk kõige küünilisem. Annab võimaluse fakte just sedapidi keerata nagu vaja. Mõned nimetavad seda isegi teaduseks*…
Märt Rask: „2005. aastal esitatud kõigist apellatsioonikaebustest vaatas 60 protsenti läbi Tallinna ringkonnakohus, tühistades neist 55 protsenti, samal ajal kui Tartu ringkonnakohus tühistas vaid 4,5 protsenti madalama astme kohtute otsustest.“
Helve Särgava: „Kuna avalikult väljendatud mõte, et väärad kohtuotsused rikuvad rahva õigusrahu, oli äärmiselt hingekriipiv, lasin teha analüüsi.
/…/
Seega vähem kui veerand edasikaevatud kohtuotsustest. Täielikult tühistas ringkonnakohus 31 otsust ja osaliselt 21.
/…/
… tühistati ringkonnakohtus 52 kohtuotsust ehk 22,4 protsenti.
/…/
…ringkonnakohus tühistas nende alusel 37 määrust ehk 12,7 protsenti.
/jne/
Ja nii edasi. Rask esitast statistilistelt ühed, Särgava peale „analüüsi“ teised. Väiksemad loomulikult. Sõltumata esitajast tekitavad need numbrid mulle hirmujudinad. Kui lihtsalt ja küüniliselt loobivad mõlemad austatud kohtunikud numbreid.
Minu jaoks on mõistmatu kuidas saab vabandada, et „me tegelikult ainult 22% (12%, 13%, whatever…) otsustest teeme valesti“. Et rahva „õigusrahu“ (mis kuradi sõnavärd see on?) ei olegi niipalju rikutud. Kas keegi neist ei taipa, et nende numbrite taga on advokaatide poolt tühjaks imetud arved, lõhutud pered, rikutud elud ja sassiaetud suhted. Ja siis riigi poolt poolkogemata poetatud „uups, my bad„… Kui küüniline ja mandunud peab ikka olema, et neid numbreid nii hooletult loopida?
Helve Särgava: „See pole öeldud eneseõigustuseks, vaid selleks, et arstida päris sügavaid kriimustusi, mida põhjustas üle poolte kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste tühistamise uudis.“
Say what?
* Statistics: “The only science that enables different experts using the same figures to draw different conclusions.”
— Evan Esar (1899-1995), American Humorist