Demagoogia-ia-ia

Suhteliselt suurt kõlapinda tekitanud “Foorumi” saate teemal sõna võtnud EPL-i artikkel tekitas ka minul terve hulga küsimusi. Mitte, et kas austatud akadeemik on seniilne või, et kas Strandberg on elukunstnik. Pigem ikka sellest kas ja kui palju on võimalik siis taastuv/taastumatut energiat kasutada. Siinjuures pean ma silmas seda, et taastuv energia on antud kontektsis ikkagi 1-5 inimeluea jooksul taastuvad energiaallikad. Austatud akadeemiku väited tuulegeneraatorite abil maakera pöörlemise peatumisest jäävad ikka minu arvates jaburuste alale. Ja pole Strandberg ka nii naiivne, et rääkida KOGU energiatootmise üleviimisest tuule/päikese/hüdroenergia baasile. Kui me jõuaksime Taani ligi 40% taastuvenergia (sealhulgas 23% tuuleenergia) tootmise tasemele jääks miljonid tonnid põlevkivi kaevandamata ja Eesti lagastamata. Samas, Sandor Liive nahas olles oleks ma samuti pissed off iga matsi peale kes Eesti Energia monopoli lõhkuma kipub.

Mu enda kogemustest. Fortumi nimelisest Eesti Energia edasimüüjalt Läänemaal. Nende asjapulga selge ja otsekohene vastus oli selline: tuule- ja muude taastuvenergiate kasutamine POLE VÕIMALIK. Punkt. Ei lühemas ega pikemas perspektiivis. Ei suuremas ega väiksemas mahus. Sest ära tuleb kasutada kõik mis toodetakse. Ja sellepärast tuleb kaevandada ja põletada ja soomlastele müüa. Tahan oma seisukohta ikka tõestada ja teen siikohal ühe teoreetilise arvutuse. Aluseks võtan kättesaadavad ilmavaatluse statistikad (EMHI ja Pärnu Sadam). Kõigepealt siis statistikat.

Tuule kiirus m/s 2002-2006

 

Siinkohal kattuvad kenasti EMHI ja Pärnu Sadama statistilised vaatlused – keskmine tuule kiirus mulle huvipakkuval alal on 4,5 m/s. Kuna esialgu pole plaanis kasutada päikesepaneele siis jätame selle info endale lihtsalt teadmiseks. “Worst case scenario” põhimõttel võtan ma arvutuste aluseks 4 m/s keskmise tuule kiiruse.

Tõenäosusteoorial baseeruv Weibull tuulekiiruse variatsioonide arvutus annab sellise jaotuse:

Tuule kiiruse jagunemine Weibulli järgi

Antud kalkulatsioonid annavad tuulegeneraatori aktiivseks tööajaks ca 83,2% kogu ajast ja keskmiseks tuulekiiruseks 30 m masti kõrgusel 5,17 m/s. Need on ainult osa muutujatest mida kalkulatsioonides kasutatakse. Lisanduvad veel turbulents (sõltuvalt tuulegeneraatori asukohast – turbulentsi tekitavate objektide läheduses vms), õhuniiskus, puhangutega tuul jpm.

Nende arvutuste alusel annavad kalkulatsioonid sellised vastused:

Tootlus

Tootlusnäitajate kalkulatsioonis on kasutatud nelja sünkroonis töötava WindElectric WE-1000 1kW tuulegeneraatori andmeid. Samas võib kasutada ka teiste tootjate seadmeid, tähtsaimaks väärtuseks on seejuures n.n. cut-in tuule kiirus ehk siis kiirus mille juures tuulegeneraator tööle hakkab. Tänapäeva süsteemide juures on see muuseas kusagil 2-2,5 m/s.

Nagu ülaltoodud kalkulatsioon näitab, on toodetud energia enam kui piisav keskmise elamu kõigi energiavajaduste katmiseks. Loomulikult on sellise süsteemi osadeks veel akude patarei (ca 1000-2000 Ah), 12V DC/220V AC intelligentne inverter ja igaks juhuks veel väike 1-2 kW diisel- või bensiinigeneraator mis aitab üle saada n.n. peak usage ajast. Sellise süsteemi tänane tasuvusaeg jääb 7-10 aasta juurde ja seda tänaste energiahindade ja Eesti Energia/Fortumi ampri/elektri/liitumistasusid ja liini ehituse tasusid arvestamata. Arvestamata ka aastas keskmiselt 3-4% kallinevat energiat. Eluiga on sellisel süsteemil pikk – 20-50 aastat, tihedamini tuleb ehk tegemist teha akude vahetamisega.

Loomulikult käib sellise süsteemiga kaasa ka mõttemaailma muutus. Nende inimeste sõnul, kes selliseid süsteeme juba aastakümneid kasutavad on see ehk kõige tähtsam muutus. Tuleb õppida jälgima kus ja milleks sa energiat kasutad, kasutada traditsiooniliste elektriseadmete asemel kas siis LED või säästulampe, väikse elekrtikuluga seadmeid (A või siis A+ markeeringuga) jne. Läbi sellise suhtumise õnnestub vähendada energiakulu vaat, et 50% võrra mis omakorda tähendab väiksemaid investeeringuid ja lühemat tasuvusaega. Seega, reaalsuses on võimalik saavutada Taani resultaat ja jõuda 40% taastuvenergia (nende puhul siis tuuleenergia) tootmise tasemeni kui riik ainult sellist tegevust toetaks nagu mujal Euroopas ja Ameerikas. Veel korraks tasuvusest rääkides: kui palju maksab sõltumatus? Ja nii eestlaslik kahjurõõm kui naabril keset tormi elekter ära läheb…

Demagoogia-ia-ia