Kas suurus loeb…?

Mõni aeg tagasi virisesin ma Eesti veebisaitide HTML koodi korrektsuse üle. Ega sellest suurt tolku polnud, ega midagi ei muutunud.
Täna viriseks muul teemal, suuruse teemal nimelt.

Kunagi, kui puud olid rohelisemad ja päike paistis eredamalt oli kirjutamata seaduseks, et üks veebilehekülg ei tohiks olla üle 30 kB suur. Seda selle pärast, et tolleaegne kiireim, 56,6 kbps modem suutis seda alla tõmmata suurusjärgus 10 sekundiga. See ei olnud veel piinavalt valus aeg oodata…

Tänaseks on kiirused muutunud ja optimaalseks lehekülje suuruseks loetakse ca 100 kB. Sellise suurusega lehe laadib tänane ADSL modem vabalt alla ka suurusjärgus alla 10 sekundi.

Mingil põhjusel (seda lahkaks kunagi hiljem) on tänased päevalehtede veebiversioonide arendaja võtnud ette ja teinud oma võrguversioonide lugejate elu nii keerukaks kui veel annab. Tänu lehekülgede suurusele on mõne päevalehe võrguversiooni lugemine muutunud piinavalt valusaks mõtetult raisatud* minutite jadaks. Mind hakkas huvitama, miks küll see nii on. Ja siin on vastus vähemalt ühe päevalehe võrguversiooni probleemidele.

Postimees Postimees

No jah, kui ikka lehe suuruseks koos kogu kila-kolaga on 1,2 MB siis ei maksa ka loota, et ta piisavalt kiiresti kohale imenduks. Seda isegi mu kodus oleva 12 Mbps (seda siis teoreetilise kiiruse, s.t. selle kiiruse, mille eest ma maksan) ühenduse taga. Ilmselt pole ka kogu nende serveripark teab mis tehnoloogiaime sest vahel paistab see kõik seisvat ooterežiimis, ootamas kuna server suudab faile võrku paisata.

Tean, tean. Kõik see on marketingiinimeste süü. Nemad tahaks ikka rohkem pilte ja rohkem reklaami inimestele sisse sööta. Ja vaesed arendaja krigistavad hambaid kui omasuguste seltskonnas neile soolaseid märkuseid tehakse. Ja uskuge mind, neile tehakse.

Tänaseks on vist kõikide lehtede pealikud raporteerinud reklaamimüügi mitmekordistumisest. Seda aga tehakse lugejate arvelt. Mina igatahes seda päevalehte enam võrguversioonis ei loe, juba pikemat aega. Pole lihtsalt kannatust oodata, kuna ta ükskord kohale jõuab. Aga noh, see olen mina…

* Parafraseering Nõukogude-aegse bestselleri “Kuidas karastus teras” autori, Nikolai Ostrovski poolt öeldud lausele, “Elu tuleb elada nii, et poleks piinavalt valus mõtetult elatud minutite pärast”.

Kas suurus loeb…?

Tasakaalustatusest nii ja teisiti

Ega see vist polnudki nii palju aega tagasi kui meie riigiisad avastasid õudusega, et eestikeelsed ja venekeelsed infokanalid jagavad infot kallutatult. Kumbki omale poole loomulikult. Veel hullem oli asi erinevate ajalookäsitlusega eesti– ja venekeelsetes koolides.
Kui ma õieti mäletan siis oli peale seda paljusõnalisi lubadusi poliitikutelt ja funktsionääridelt, et kuidas ja kui kiiresti selline olukord muutuma peaks. Rahval olla ikka õigus teada tõest ajalugu ja tõest uudist. Ühte, õiget ja ainumast.

Vaikselt on sumbunud venekeelse ETV kanali avamise idee, venekeelne etv.ee on siiani vist suht ainuke reaalne resultaat kogu sellele jauramisele.
Ehk vaataks, kuidas siis kuidas infokanalites info levib (tõlked vene keelest by yours truly):

“”Aktuaalsele Kaamerale” intervjuu andnud Põhja ringkonna prokuröri Kristel Eliste sõnul jääb hetkel “Pronksiööl” vahistatutest vahi alla 9 inimest keda süüdistatakse avaliku korra rikkumises ja massirahutustest osavõtus. Ülejäänud 700 sel ööl vahistatud inimest on tunnistatud täiesti süütuks.

26–28 aprillil vahistati Tallinnas politsei poolt üle 1000 inimese kelledest 300 suhtes on algatatud kas kriminaal ja/või väärteomenetlus. Põhja ringkonna prokuröri Kristel Eliste sõnul pole ülejäänud 700 inimest milleski süüdi

“Ülejäänud 700 inimest vahistati isiku kindlakstegemiseks ning seoses toimunud sündmustega. Selgus, et nende sündmuste kontekstis ei ole nad kahtlusalused”, sõnas Eliste.””
ETV24 uudised vene keeles

Venekeelne Delfi kopeerib uudist pea sõna-sõnalt millele loomulikult järgnevad ammutuntud Delfi stiilis lahmivad ja parastavad “peldikuseina” kommentaarid. Kuna uudises oli tegemist suhteliselt tugeva sõnakasutusega siis läksin eestikeelseid algallikaid uurima. Ma ise AK-d ei näinud, seega esimene koht kohe ETV24 eestikeelne versioon ja EPLO ning loomulikult ka eestikeelne Delfi. Resultaat? Sellist uudist EPLO-s ning ETV24 ja Delfi eestikeelsetes versioonides polegi?!?!?!

Huvitav, kellele ja miks on kasulik avaldada sellise sõnakasutusega uudis vene lugejaskonnale ja jätta see eestastele avaldamata? Nüüd jääb venekeelsetel laamendajatel õigust ülegi, Vene riigi propagandamasinal seda enam. Eestikeelseid lugejaid aga polnud vist mõtet ärritada laamendajaid õigustava uudisega? Igaks juhuks…

Oleks see siis ainuke case. Aga ei. EPLO’s, Delfis ja ETV24 eestikeelsetes versioonides räägitakse pikalt Euroopa Parlamendis täna toimunud Tatjana Ždanoka propagandaürituse läbikukkumisest. Venekeelsetes Delfi ja ETV24 versioonidest pole sellest sõnagi. Igaks juhuks?

Kallutamata, avalik ja kättesaadav info kõigile Eesti elanikele? Right?

Tasakaalustatusest nii ja teisiti

GOELRO* Eesti moodi?

Eestis on hulgi majapidamisi kuhuni ei ulatu Eesti Energia (või nende mõne edasimüüja) käsi, et sinna elekter vedada. Uute asumite elektriga varustamine on pigem lükatud arendajate kaela, kes loomulikult küsivad selle kulu tagasi tulevaste majade hinnaga. Ometigi on olemas lahendusi, mis võimaldavad edukalt ja odavalt varustada ka väikese majapidamiste tihedusega alasid.

Üle 50 aasta on Kanadas, Saskatchewani osariigis kasutusel ühejuhtmeline maa tagasivooluga (single wire earth return, SWER) süsteemid. Selle, 1949 aastal alguse saanud projektiga on tänaseks elektriga varustatud üle 66 000 Saskatchewani osariigi farmi ja majapidamise. SWER tehnoloogia valiti välja just tänu sellele, et Saskatchewani osariigi keskmine elanike tihedus on ca 1,6 elanikku km2–le. Üldlevinud tehnoloogiate kasutamine oleks tähendanud tohutuid investeeringuid.

SaskPower, Saskatchewani osariigi elektrifirma otsustas peale pikki analüüse just selle süsteemi kasuks kuna selle arenduskulud on ca 50% väiksemad kui kahejuhtmelise, ühefaasilise elektriülekande süsteemi ehitus ning ca 70% väiksem kui kolmejuhtmelise, kolmefaasilise süsteemi oma. Ülalpidamiskulud on ca 50% võrra väiksemad harilikest.

Mida see endast kujutab? Kuna ma pole sel alal suuremat sorti spetsialist siis on ehk mõtekas viidata Wikipedia vastava artikli peale. Põhimõtteliselt kasutatakse elektri edasikandmiseks hariliku kahe- või kolmejuhtmelise kaabli asemel üht juhe. Tagasivooluks kasutatakse maapinda. Kuna paigaldamiseks saab kasutada märksa odavamat kuid tugevamat teraskaablit ning tänu sellele ka vähem poste on antud lahenduse paigaldamine märksa odavam harilikest.
Siia sobib kirjelduseks ehk ka süsteemi põhimõtteline skeem.

Swer

© Wikipedia

Peale kõige muu on see süsteem märgatavalt lihtsamalt hiljem täiendatav kas siis kahe– või kolmejuhtmeliseks lahenduseks. Samas võib esialgse lahendusega paigaldada ka näiteks fiiberõhendused tele– ja sidelahenduste jaoks. See omakorda aga suurendab süsteemi paigalduskulude efektiivsemat kasutamist.

Kusjuures, eriti efektiivseks teeb sellise süsteemi kasutuse n.n. “jagatud elektritootmise (distributed generation)” põhimõtete kasutamine. Mis aga mulle just eriti meeldib.

Ja pole see süsteem midagi nii unikaalne, Kanadat ma juba mainisin, sarnaseid lahendusi on kasutatud ka Alaskal, Brasiilias, Aafrikas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Kusjuures viimati nimetatud riikides on süsteemide üldpikkuseks üle 200 000 km. Täna ongi sarnaste lahenduste standardiks muutunud Austraalia lahendused.

* (vene keeles “ГОЭЛРО – Государственный план Электрификации России”) oli Lenini poolt 1920 aastal ellu kutsutud plaan, mis sai aluseks hilisematele “viisaastaku plaanidele”. Plaani enda algne sisu võeti kokku lausega “Sotsialism on Nõukogude võim pluss kogu maa elektrifitseerimine”.

GOELRO* Eesti moodi?

Hämmastavaid leide

Tegime need pildid umbes 15 km kaugusel Haapsalust, seega piisavalt kaugel merest. Siiski on tegemist hämmastava pildiga puhta liivaga luidetest mis asuvad metsade ja rabade vahel.

LuitedLuitedP8020452

Mis arvate, kus selline koht asub? Ja veel enam, kuidas kurat see sinna tekkis?
Vastan: tegemist on iidse mere kaldaga.

Palivere – Risti – Ellamaa on Läänemaa kõige silmapaistvam mandrijää servamoodustis. Oos moodustus üldise mandrijää taandumise aegsel ajutisel pealetungi perioodil umbes 11200 aastat tagasi, selle nn Palivere staadiumi liustikukeele serva jälg jätkub Paliverest üle Leediküla ja Ridala Puise neemeni ning sealt Väinameres saarteahelikuna Hiiumaal Kassarini. Palivere seljandiku nõlvu on kujundanud pea kõikide jääaja järgsete veekogude: Balti jääpaisjärve, Joldia mere, Antsülusjärve, Litoriina mere ja Limnea mere veed.

Palivere

Kuidas seda leida? Tallinn-Haapsalu maanteel keerata Paliverest paremale (Tallinna poolt tulles) ja sealt edasi vastavalt kaardil kujutatule. Või siis meie tulevasest kodust umbes 1,5 km mööda metsateed…

Hämmastavaid leide

Traditsiooniliselt

FireNagu viimastel aastatel kombeks peame Jaanipäeva ja Võidupüha Pärnu lähistel Audrus, sõprade juures. Traditsiooniliselt on liha valmistamine minu teha ja nagu alati oleks ka kaine grupijuht, vähemalt kuni lõpliku pesani jõudmiseni. Sel aastal viitsisin lõpuks ka ette võtta korraliku BBQ mopi tegemise. Eks näis, kuidas välja tuleb.

Kõigile sõpradele ja tuttavatele, nii lähedal kui kaugel, head Võidupüha ja veel paremat Jaani või Jaanikat

Traditsiooniliselt

Kuhu meil kiiret on?

Energia (Eestis) on selleks veel piisavalt odav, et suurem säästukampaania rahvast haaraks.
Marko Pomerants, Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees

Vot nii. Meil aega küllalt. Vaatamata sellele, et EE inimesed viitavad tõsiasjale, et tänu Euroopa Komisjoni poolt järsult piiratud Eestile eraldatud CO2 kvoodi tõttu tuleb lähiajal ilmselt seda sisse hakata ostma. Ja kusjuures umbes samas mahus nagu eelmistel aastatel EE müüs. Ehk siis umbes 1 miljardi Eesti krooni eest aastas.

Eesti Energia on kahe aasta jooksul müünud umbes 2,7 miljardi krooni eest CO2 kvoote. Energiakontserni finantsjuht Margus Kaasik ütleb: “Pole imestada, kui järgmistel aastatel ostame umbes samas summas kvoote sisse.”
EPLO

Mis te arvate, kellelt see CO2 kvoodi ostu raha sisse küsitakse? Just take a wild guess…

Täna pole Eestis mingit vahet, kas ehitad “normaalse”, 25000–30000 krooni aastas energiale kasutatava või säästva, 5000 krooni kasutava maja. Peale muidugi selle, et kõrvalseisjad hakkavad sind kummaliseks pidama ja näpuga näitama. Riigil pole sooja ega külma, et hoiad nende jaoks kokku CO2 kvooti, raiskad vähem energiat, tänu millele nii mõnigi hektar Eestimaad jääb segi kaevamata.

Kuidas aga oleks kui võtaks kätte ja töötaks ise Eesti jaoks välja energiasäästu programmid, soodustaks säästvat eluviisi ja säästvat ehitamist. Hea mõte või mis? Seda enam, et valdavas osas Euroopa riikides on sellised programmid juba aastakümneid töös olnud.

Tegevused, mis energiasäästu valdkonnas riiklikult ette võetakse on suunatud tarbijate ja energeetikaküsimustega tegelevate spetsialistide teadlikkuse parandamisele ning energiasäästu andvate investeeringute ergutamisele, samuti valdkondlike EL direktiivide ülevõtmisele.
Iseseisvaid samme Eestis selles valdkonnas kavas ei ole.
Madis Laaniste, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiasäästu ja taastuvenergia talituse juhataja

No olgem aus, koalitsioonilepingus on märgitud, et koalitsioonileppe valitsusliit võtab 2007. aasta jooksul vastu energiasäästu sihtprogrammi energiat säästva tarbimise edendamiseks ja energiakadude vähendamiseks 2007–2013 ning energiasäästliku kodu toetamise programmi aastaks 2009. Samas, arvestades tänaseid kommentaare kipub jääma tunne, et nende koalitsioonileppe punktide osas raporteerib valitsus mõne aja pärast, et koalitsioonileppest jäi täitmata “ainult n+1%”…

Kurb on see, et tänases, üha kriitilisemas energiaprobleemi olukorras pole Eesti valitsusel selget plaani A, mida ette võtta. Plaanist B, C ja D rääkimata. Või kui on siis on valitsus teinud tänuväärset tööd nende plaanide varjamisel. Nagu oli arvata, meie valitsuse trumpäss, Ignalina uus tuumajaam, võtab üha ähmasemaid poose.

Kuidas jagatakse riikide vahel osalused rajatavas jaamas ja selle toodangus, ei ole veel kokku lepitud, nagu ka seda, mitu ja kui võimsat reaktorit üldse püstitatakse.
Läti majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Ugis Sarma sõnul hakkab aina enam tunduma, et pigem jääb jaama valmimine järgmise aastakümne teise poolde. Sellega lisanduks uus probleem: 2016. aastal tuleb sulgeda Narva elektrijaamade vanad energiaplokid.
Uue tuumajaama valmimine Ignalinas võib hilisemaks lükkuda

Selle kõige valguses ei paistagi kummaline kui mingil hetkel hakatakse taastuvenergia kasutamise eest hoopis trahvima, kuna seda kasutades jätad sa valitsuse ilma planeeritud maksudest.

Tõepoolest, kuhu meil kiiret on…

Kuhu meil kiiret on?

Mina, lektor*

Pool tänasest päevast möödus CIFAL/UNITAR Tallinna koolituskeskuses loenguid andes ja esitlusi tehes. Kes veel ei tea, siis Tallinnas on üks kuuest Euroopas asuvast ÜRO Koolituse ja Uuringute Instituudi (United Nations Institute for Training and Research) koolituskeskusest. Minu arvates on Eesti ja eriti Tallinna asjamehed ja -naised väga asjaliku mõtte ellu viinud ja selle Tallinnasse suutnud luua.

Tänane koolitus, meile järjekorras juba teine, läks samuti “täismajale”. Ja ilmselt ka hästi kuna mul paluti veel tunnikeseks küsimustele vastama jääda. Eelmine, selle aasta veebruaris toimunud koolitus oli sama edukas.

Ei saa kuidagi tänamata jätta nii TAK-i kui ka AS-i Ühisteenused nende abi eest esitluste läbiviimisel.

Päevale eduka punkti pani T.K. oma kõnega Brüsselist…

* parafraseering Robert Gravesi raamatu “I, Claudius” pealkirjale. Pisuke egotripp, eksole…

Tags: , ,

Mina, lektor*

Veel tuulest

Peale selle loo kirjutamist on terve hulk inimesi minu käest uurinud igasugu müütide ja linnalegendide kohta seletusi. Enamuses käivad need alternatiivenergeetika (valdavalt küll tuulenergeetika) valdkonda. Siinkohal püüan küll enimlevinud küsimustele vastused anda, kuid kuna pole selle ala spetsialist siis püüan seda teha inimestele arusaadavas keele, no vähemalt nii nagu mina neist aru saan. Veelkord, allpooltoodud vastused ei pretendeeri olema absoluutne tõde…

Küsimus (K): Kas Eestis saab üldse rääkida tuuleenergeetikast kui arvestatavast energiaallikast?
Vastus (V): Küll! Eestis on potensiaali nii tuule– kui ka hüdroenergia osas. Seda ei arva ainult mina ja EK energiavolinik.

Eestis on rohkelt potentsiaali taastuvenergia vallas, üks esimestest asjadest on arendada siinseid taastuvenergia võimalusi, tuuleenergia, miks mitte ka hüdroenergia potentsiaali. Samuti ajapikku julgustada kasutama moodsaid viise (meetodeid) kütte- ja jahutussüsteemides.
Euroopa Komisjoni energiavolinik Andris Piebalgs

Mulle südamelähedase, tuuleenergia koha pealt on asjad nii: ca 10 meetri kõrgusel on Eesti territooriumil keskmine tuulekiirus ca 4,5 meetrit sekundis. Minu poolt välja valitud tuulegeneraator toodab sellise tuulekiiruse juures ca 0,5 kW tunnis. Päevas siis ca 12 kW/h, aastas 4380 kW/h – seda on rohkem kui keskmine majapidamine kasutab… Kuna selle generaatori masti saab tõsta kuni 42 meetri kõrgusele (sealt edasi on vaja Lennuameti luba) siis ülaltoodud artiklis leiduvate valemite alusel on 40 m kõrgusel selle generaatori tootlus ca 24 kW/h päevas ning üle 8000 kWh aastas.

Täna pole kahjuks meie valitsus, erinevalt enamuse Euroopa riikide valitsustest, arendanud välja taastuvate energiate kasutamise soodustamiseks kompensatsioonimehhanismi eraisikutele. Aga peaks. Miks? Sest minu tulevane tuulegeneraator hoiab maksimumkoormusel töötades ära üle 11 tuhande (see on 11 kolme nulliga!!!) tonni kg CO2 atmosfääri paiskamise. Sest just niipalju kuluks tema poolt toodetud elektrienergia tootmiseks “normaalsel” teel.

K: Massiline tuulegeneraatorite kasutamine peatab maakera! (Copyright of akadeemik Lippmaa).
V: Ee… Järgmine küsimus.

K: Tuulegeneraatorid tapavad linde!
V: RSPB poolt avaldatud infomratsiooni kohaselt pole Inglismaal märgatud, et tuulegeneraatorid omaks mingit tõsist mõju lindude populatsioonile*, veel enam – ajakirja “Nature” andmetel on vaieldamatult suurimaks linde ähvardavaks ohuks kliima soojenemine**. Vaevalt, et Eesti tuulegeneraatorid ja linnud miskit moodi eriliselt käituksid selles suhtes.

K: Tuulegeneraatori tootmiseks läheb rohkem energiat, kui ta ise toodab.
V: Tänapäevane tuulegeneraator toodab tema enda tootmiseks kasutatud energia umbes 3–5 kuuga***, arvestades generaatori keskmiseks elueaks ca 25 aastat toodab ta ca 50–150 korda rohkem energiat kui tema tootmiseks kasutati.

K: Tuulegeneraatorid on ebaefektiivsed
V: Igast “normaalsest” elektrijaamast jõuab sinu pistikusse ca 12–14% elektrijaamas toodetud elektrist. Ülejäänu kaob teel sinna. Koduse tuulegeneraatori poolt toodetud elektrist jõuab sinna ca 30%, seda tänu sellele, et ta töötab keskmiselt ca 30% võimsusega maksimaalsest võimalikust (erinevate tuulekiiruste jm mõjude tõttu. Kahekordne vahe…

K: Tuulegeneraatorid rikuvad mu vaadet!
V: Uuringud näitavad, et valdav osa inimesi peab töötavat tuulegeneraatorit huvitavaks vaatepildiks****, veelgi enam – osad koduste tuulegeneraatorite omanikke kiidavad töötava generaatori lummavat mõju inimestele…:-)

K: Tuulegeneraatorid on mürarikkad, segavad raadio(TV, mobiili)sidet ja genereerivad infra(ultra)heli, mis on inimesele ohtlik!
V: Tänapäevase tuulegeneraatori töömüra jääb üldjuhul tuule enda kohina varju, igal juhul ei ulatu see kaugemale kui ca 30 meetrit. Samuti pole tuvastatud, et nad segaksid raadiolaineid. Nii infra– kui ka ultraheli emissiooni pole samuti täheldatud*****.

Tänases Eestis ei ole kohta vaidlusele, kas tuule– või muu taastuvenergeetika kasutamine on mõtekas või mitte. Drastiliselt vähendatud Eestile eraldatud CO2 kvoot ilmselt suurendab elektrienergia hinda (eelmisel aastal teenis Eesti Energia kvoodi müügiga ca 1 miljard EEK). Lähitulevikus suletakse Ignalina tuumajaam ja valdav osa Eesti soojusjaamade blokkidest nende keskonnaohtlikkuse tõttu. Plaani “B” pole veel rahvani toodud. Mine tea, ehk lähmegi varsti metsa, kuuse alla elama 😐

* RSPB (2004), Information leaflet on Wind Farms and Birds.
** Extinction risk from climate change, Nature 427, 145 – 148 (08 January 2004).
*** Milborrow, Dispelling the Myths of Energy Payback Time, Windstats, vol 11, no 2 (kevad 1998).
**** RBA (1998), Stroud District Residents Survey, RBA for Triodos Bank, The Gloucestershire Water & Energy Forum, BWEA and Western Windpower.
***** Defra (2003), A Review of Published Research on Low Frequency Noise and its Effects, Report for Defra by Dr Geoff Leventhall Assisted by Dr Peter Pelmear and Dr Stephen Benton. Vt. http://www.defra.gov.uk/environment/noise/lowfrequency/pdf/lowfreqnoise.pdf.

Veel tuulest