Kas suurus loeb…?

Mõni aeg tagasi virisesin ma Eesti veebisaitide HTML koodi korrektsuse üle. Ega sellest suurt tolku polnud, ega midagi ei muutunud.
Täna viriseks muul teemal, suuruse teemal nimelt.

Kunagi, kui puud olid rohelisemad ja päike paistis eredamalt oli kirjutamata seaduseks, et üks veebilehekülg ei tohiks olla üle 30 kB suur. Seda selle pärast, et tolleaegne kiireim, 56,6 kbps modem suutis seda alla tõmmata suurusjärgus 10 sekundiga. See ei olnud veel piinavalt valus aeg oodata…

Tänaseks on kiirused muutunud ja optimaalseks lehekülje suuruseks loetakse ca 100 kB. Sellise suurusega lehe laadib tänane ADSL modem vabalt alla ka suurusjärgus alla 10 sekundi.

Mingil põhjusel (seda lahkaks kunagi hiljem) on tänased päevalehtede veebiversioonide arendaja võtnud ette ja teinud oma võrguversioonide lugejate elu nii keerukaks kui veel annab. Tänu lehekülgede suurusele on mõne päevalehe võrguversiooni lugemine muutunud piinavalt valusaks mõtetult raisatud* minutite jadaks. Mind hakkas huvitama, miks küll see nii on. Ja siin on vastus vähemalt ühe päevalehe võrguversiooni probleemidele.

Postimees Postimees

No jah, kui ikka lehe suuruseks koos kogu kila-kolaga on 1,2 MB siis ei maksa ka loota, et ta piisavalt kiiresti kohale imenduks. Seda isegi mu kodus oleva 12 Mbps (seda siis teoreetilise kiiruse, s.t. selle kiiruse, mille eest ma maksan) ühenduse taga. Ilmselt pole ka kogu nende serveripark teab mis tehnoloogiaime sest vahel paistab see kõik seisvat ooterežiimis, ootamas kuna server suudab faile võrku paisata.

Tean, tean. Kõik see on marketingiinimeste süü. Nemad tahaks ikka rohkem pilte ja rohkem reklaami inimestele sisse sööta. Ja vaesed arendaja krigistavad hambaid kui omasuguste seltskonnas neile soolaseid märkuseid tehakse. Ja uskuge mind, neile tehakse.

Tänaseks on vist kõikide lehtede pealikud raporteerinud reklaamimüügi mitmekordistumisest. Seda aga tehakse lugejate arvelt. Mina igatahes seda päevalehte enam võrguversioonis ei loe, juba pikemat aega. Pole lihtsalt kannatust oodata, kuna ta ükskord kohale jõuab. Aga noh, see olen mina…

* Parafraseering Nõukogude-aegse bestselleri “Kuidas karastus teras” autori, Nikolai Ostrovski poolt öeldud lausele, “Elu tuleb elada nii, et poleks piinavalt valus mõtetult elatud minutite pärast”.

Kas suurus loeb…?

9 arvamust teemal “Kas suurus loeb…?

  1. margus says:

    No olgem ausad: ega sealt ei ole suurt midagi lugeda ka. Mingil imetabasel, ilmselt ainult Norra kalalaevnikest omanikele teadaoleval põhjusel on tubli võrgutoimetus otsustanud mingitki teavet sisaldavad materjalid peita loendamatute Paris Hiltoni, David Beckhami ja Austraalia peenisesuurendajate raskest argielust pajatavate “uudiste” taha. Ka meie toimetuses ei loe keegi seda lehte veebist 🙂

  2. Torkija says:

    Miks su blogi all servas on W3C xhtml ja css valideerumist kinnitavad bannerid? Ilu pärast? Kumbki ei valideeru ju.

  3. Õnnetuseks on mu nimes mõningad tähed, mida SGML (XHTML) sööb ainult UTF-8 formaadis. Sul nagu ma näen selliseid probleeme pole. See aga oligi mitte-valideerumise alus.
    Igatahes, aeg-ajalt unustan ma index faili muutmisel seda uuesti UTF-8 formaati keerata. Nagu ka seekord.
    Mis aga puutub CSS valideerumisse, siis kasutan selles CSS failis “moz-opacity” väärtusi mis on Mozilla/Netscape/Firefox spetsiifilised ning kuuldavasti saavad olema tulevase CSS ver 3 standardiks, vaata lisaks siit. Need konkreetsed Netscape CSS-spetsiifilised erinevused on ainsad mis segavad formaalset valideerumist. Kuna kasutan ise (ja soovitan teistele) Firefoxi kasutamist siis pigem hoian nad seal alles, kuigi laiade rahvahulkade soovil võib nad ka eemaldada

  4. No ükskõik mis see põhjus ka on, ei saa ikkagi mitte-valideeruvat lehte valideeruvaks kuulutada. Seni kui moz-opacity pole W3C standardis, ei ole ilus väita, et leht W3C standardile vastab ja korrektne oleks need ikoonid lehe alt eemaldada või siis leht ikkagi valideeruvaks teha. Edu! 🙂

Liiga hilja arvamust avaldada...