Peale selle loo kirjutamist on terve hulk inimesi minu käest uurinud igasugu müütide ja linnalegendide kohta seletusi. Enamuses käivad need alternatiivenergeetika (valdavalt küll tuulenergeetika) valdkonda. Siinkohal püüan küll enimlevinud küsimustele vastused anda, kuid kuna pole selle ala spetsialist siis püüan seda teha inimestele arusaadavas keele, no vähemalt nii nagu mina neist aru saan. Veelkord, allpooltoodud vastused ei pretendeeri olema absoluutne tõde…
Küsimus (K): Kas Eestis saab üldse rääkida tuuleenergeetikast kui arvestatavast energiaallikast?
Vastus (V): Küll! Eestis on potensiaali nii tuule– kui ka hüdroenergia osas. Seda ei arva ainult mina ja EK energiavolinik.
Eestis on rohkelt potentsiaali taastuvenergia vallas, üks esimestest asjadest on arendada siinseid taastuvenergia võimalusi, tuuleenergia, miks mitte ka hüdroenergia potentsiaali. Samuti ajapikku julgustada kasutama moodsaid viise (meetodeid) kütte- ja jahutussüsteemides.
Euroopa Komisjoni energiavolinik Andris Piebalgs
Mulle südamelähedase, tuuleenergia koha pealt on asjad nii: ca 10 meetri kõrgusel on Eesti territooriumil keskmine tuulekiirus ca 4,5 meetrit sekundis. Minu poolt välja valitud tuulegeneraator toodab sellise tuulekiiruse juures ca 0,5 kW tunnis. Päevas siis ca 12 kW/h, aastas 4380 kW/h – seda on rohkem kui keskmine majapidamine kasutab… Kuna selle generaatori masti saab tõsta kuni 42 meetri kõrgusele (sealt edasi on vaja Lennuameti luba) siis ülaltoodud artiklis leiduvate valemite alusel on 40 m kõrgusel selle generaatori tootlus ca 24 kW/h päevas ning üle 8000 kWh aastas.
Täna pole kahjuks meie valitsus, erinevalt enamuse Euroopa riikide valitsustest, arendanud välja taastuvate energiate kasutamise soodustamiseks kompensatsioonimehhanismi eraisikutele. Aga peaks. Miks? Sest minu tulevane tuulegeneraator hoiab maksimumkoormusel töötades ära üle 11 tuhande (see on 11 kolme nulliga!!!) tonni kg CO2 atmosfääri paiskamise. Sest just niipalju kuluks tema poolt toodetud elektrienergia tootmiseks “normaalsel” teel.
K: Massiline tuulegeneraatorite kasutamine peatab maakera! (Copyright of akadeemik Lippmaa).
V: Ee… Järgmine küsimus.
K: Tuulegeneraatorid tapavad linde!
V: RSPB poolt avaldatud infomratsiooni kohaselt pole Inglismaal märgatud, et tuulegeneraatorid omaks mingit tõsist mõju lindude populatsioonile*, veel enam – ajakirja “Nature” andmetel on vaieldamatult suurimaks linde ähvardavaks ohuks kliima soojenemine**. Vaevalt, et Eesti tuulegeneraatorid ja linnud miskit moodi eriliselt käituksid selles suhtes.
K: Tuulegeneraatori tootmiseks läheb rohkem energiat, kui ta ise toodab.
V: Tänapäevane tuulegeneraator toodab tema enda tootmiseks kasutatud energia umbes 3–5 kuuga***, arvestades generaatori keskmiseks elueaks ca 25 aastat toodab ta ca 50–150 korda rohkem energiat kui tema tootmiseks kasutati.
K: Tuulegeneraatorid on ebaefektiivsed
V: Igast “normaalsest” elektrijaamast jõuab sinu pistikusse ca 12–14% elektrijaamas toodetud elektrist. Ülejäänu kaob teel sinna. Koduse tuulegeneraatori poolt toodetud elektrist jõuab sinna ca 30%, seda tänu sellele, et ta töötab keskmiselt ca 30% võimsusega maksimaalsest võimalikust (erinevate tuulekiiruste jm mõjude tõttu. Kahekordne vahe…
K: Tuulegeneraatorid rikuvad mu vaadet!
V: Uuringud näitavad, et valdav osa inimesi peab töötavat tuulegeneraatorit huvitavaks vaatepildiks****, veelgi enam – osad koduste tuulegeneraatorite omanikke kiidavad töötava generaatori lummavat mõju inimestele…:-)
K: Tuulegeneraatorid on mürarikkad, segavad raadio(TV, mobiili)sidet ja genereerivad infra(ultra)heli, mis on inimesele ohtlik!
V: Tänapäevase tuulegeneraatori töömüra jääb üldjuhul tuule enda kohina varju, igal juhul ei ulatu see kaugemale kui ca 30 meetrit. Samuti pole tuvastatud, et nad segaksid raadiolaineid. Nii infra– kui ka ultraheli emissiooni pole samuti täheldatud*****.
Tänases Eestis ei ole kohta vaidlusele, kas tuule– või muu taastuvenergeetika kasutamine on mõtekas või mitte. Drastiliselt vähendatud Eestile eraldatud CO2 kvoot ilmselt suurendab elektrienergia hinda (eelmisel aastal teenis Eesti Energia kvoodi müügiga ca 1 miljard EEK). Lähitulevikus suletakse Ignalina tuumajaam ja valdav osa Eesti soojusjaamade blokkidest nende keskonnaohtlikkuse tõttu. Plaani “B” pole veel rahvani toodud. Mine tea, ehk lähmegi varsti metsa, kuuse alla elama 😐
* RSPB (2004), Information leaflet on Wind Farms and Birds.
** Extinction risk from climate change, Nature 427, 145 – 148 (08 January 2004).
*** Milborrow, Dispelling the Myths of Energy Payback Time, Windstats, vol 11, no 2 (kevad 1998).
**** RBA (1998), Stroud District Residents Survey, RBA for Triodos Bank, The Gloucestershire Water & Energy Forum, BWEA and Western Windpower.
***** Defra (2003), A Review of Published Research on Low Frequency Noise and its Effects, Report for Defra by Dr Geoff Leventhall Assisted by Dr Peter Pelmear and Dr Stephen Benton. Vt. http://www.defra.gov.uk/environment/noise/lowfrequency/pdf/lowfreqnoise.pdf.
Enne kui Savikas majandusministri koha loovutas pani ta Rohelistele geniaalselt torpeedot. Tõstis tuuleenergia dotatsioone niivõrd kõrgele, et see tekitab tuulikute ehitamise buumi ja tõstab elektri hinda. Nüüd olevat elektriarvetel see ka veel eraldi välja toodud ja mida suurema % koguelektrist moodustab roheline elekter, seda rohkem klient maksab.
Eestis ei ole soodsat pinnast tuuleenergiale. Inimesed hakkavad selle vastu lähiajal võitlema. Põhjuseks ikkagi omaenda rahakoti mured.
Ehitaks hoopis tuumajaama siia. Kah väga loodussõbralik ja turvaline ja ei saasta. Räägitakse, et kui esimene termotuumareaktor käima läheb, siis võib tuumajäätmed sinna sisse visata ja need lagundatakse ohututeks elementideks. Mugav.
Klient maksab rohkem? Loomulikult. Nii või teisti maandatakse nii tänased kui ka tulevased investeeringute vajadused lõpptarbijale. Selle ülespuhutud taastuvenergia hinna üle on nurisenud ka rohelised. Kuigi olgem aus, täna selle läbi toodetav 2% üldisest energiabilansist ei tohiks EE-le nii palju kulusid tuua, et neid kohe lõpptarbjale pähe määrida.
Aga vaatame selle põhjuseid ja meie perspektiive:
* Eesti Energia jäi ilma oma üleliigsest saastekoodist millega senini teeniti ca 1 miljard EEK aastas,
* Aprilli lõpu sündmuste valguses on selge vajadus eraldada Eesti Vene energisüsteemist, selleks on minimaalselt vajalik kaabliühendus nii Põhja- kui ka Kesk-Euroopaga – vajalikud investeeringud? Sadades miljonites, kui mitte miljardites.
* 2 aasta pärast suletakse Ignalina tuumajaam, 2016 valdav osa (80%) tänasest Eesti elektritootmise võimsusest, selle puudujäägi katmine on täna ebaselge ja nõuab uusi miljardeid
Elektri hind tõuseb lähiajal ja tõuseb palju, algus on tehtud (vt: EE tõstab elektri hinda).
Kas Eestile on vaja tuumajaama? Jah, on. Kas Eesti peaks osa võtma uuest Ignalina jaama ehitusest? Ma pole kindel (informatsiooni selle otsuse tegemiseks pole, EE väidab selle olema ärisaladuse). Bravuurselt välja käidud Balti riike ühtsest tuumajaamaprojektist on saanud midagi ebamäärast, mille puhul näiteks ajakirjanduse vahendusel teatakse, et Leedu huvid on kasvanud algul 34% ja siis juba vaat et 51% (nagu Leedu ettevõtjad seda näha sooviksid).
Jaama saab ja ehk ka peaks ehitama Eestisse. Meile vajaliku suurusega jaamu ehitab Westinghouse (AP-600 ja AP-1000). Kas seejuures peaks unustama taastuvenergia? Mitte mingil juhul!
Täna ei peaks käima vaidlus “kas üks või teine”. Eesti vajab selget, kõigil kättesaadavatel tehnoloogiatel põhinevat energiasüsteemi – siis nii soojus-, tuuma- kui ka taastuvenergiatel põhinevat.
Ütlen kohe, et ma pole taastuva energia vastane, kuid tuule puhul on mul mõningaid vastuväiteid. Tuule energia pole püsiva allikaga, ilmselt on võimalik ehitada oma elamise tarbeks mingisugune kompensatsioonisüsteemistik, mis kataks tuulevaikuse-liigkiire tuule ajad, või siis vastavalt oma käitumist sättida. See kõik on tore ja äärmiselt vajalik, ja südametunnistus on natuke puhtam kuna midagi sai ju tehtud. Sama on harjumusega elektrit kasutada ainult siis kui teda vaja on ja mõttetustele mitte raisata. Riigi seisukohalt on sellistest meetmetest suhteliselt vähe kasu. Vajalikud võimsused on märgatavalt suuremad ja siin ei aita suhtumisest, et pesu triigin siis kui tuul on sobiv. Selleks et X võimsusega tuulepark saaks töötada peab ta kõrval olema sama võimsusega generaator mis tagaks tarbija vajadused olukorras kus tuult ei ole võimalik kasutada. Selliste tootmiste kõikumisteks ei saa kasutada põlevkivikatlaid kuna nad on liiga võimsad, et neid selle järgi timmida kuidas tuul puhub. Hea võimalus oleks tuule energiat rakendada mingisuguse muu energiaallika tootmiseks. Taanlased annavad oma tuuleenergia tasuta või üliodavalt norrakatele kes pumpavad sellega vett tagasi tammide taha, Mida sellist teeb ka EE suunates osa venergiat öise väiksema tarbimise aegu venemaale kes pumpab sellega vett tagasi tammi taha ja EE saab sama energia päeval tipptarbimise kompenseerimiseks tagasi. on arutatud ka vesiniku varumist tuule energia abil. Aga lõppkokkuvõttes on riigi seisukohast tuule energiaga jahmerdamine keskkonnamahukam ja kallim kui põlevkivi põletamine. Hüdroenergia osas valitses samuti mõni aeg tagasi küllalt suur vaimustus, nüüdseks on ka rohelised aru saanud, et Eesti tingimustes on keskkonnamõju suurem kui kokkuhoid ja selliste rajatiste ehitamine keelatud.
Tänane koduses majapidamises kasutatav tehnoloogia võimalda juba aastakümneid kasutada kõiki moodsa tehnoloogia imesid (sealhulgas ka triikrauda) ilma selleks sobivat tuult ootamata.
Ma ei püüagi väita, et tuuleenergia kasutamine on üleüldine probleemide lahendaja. Kuid argumendid mida tood on kuidagi vildakad.
Esiteks, ka näiteks tuumajaama kõrval seisab harilikult kas gaasi- või soojuselektrijaam, mis kompenseerib tuumajaama enda energiavajadusi ning kõikumisi süsteemis juhul kui mõni blokkidest remonti läheb. Sama on ka Eestis – 20% meie soojusjaamades toodetud energiast läheb selle energia tootmiseks.
Teiseks, Taani näite toomine ei ole eriti õnnestunud, eriti taastuvenergia kasutuselevõtu mõtetuse ilmestamiseks. Täna toodab Taani üle 20% vajaminevast elektrist tuule abil. Taani ekspordib (s.t. müüb, mitte ei kingi ega anna niisama) 2 korda rohkem elektrit kui impordib. Tõsi, kuna Põhjamaade Elektribörsil ei hinnastata n.n. rohelist energiat kallimalt (mida Taanis läbi ostukohustuse ostetakse kallimalt nagu Eestiski) siis marginaalne kahjum sellest tekib. Kuid üldises, suuremas plaanis, on Taani elektribilanss tänu ekspordile tugevas plussis.
Tänu korralikule enegiafirmade, IT ja ilmaennustuse koostööle on rohkem kui 80% tuuleenergia tootmisest ca 3 päeva täpsusega ette planeeritud ja vastavalt reguleeritud üldise elektribilansi valguses.
Ja lõpuks, tänu tuulegeneraatorite reguleerimisele ei toodeta tuuleenergiat rohkem kui hetkekonjuktuur turul seda müüa lubab. Veel kord, Taani ei kingi kellelegi midagi. Toimib normaalne tururegulatsioon. Pealegi, kuidas õnnestuks ühel firmal saada pankade tuge projektile, mis hakkab tootma energiat mida kingitakse tasuta norrakatele? Kusjuures, aastas lastakse käiku ca 25 MW mahus uusi tuulejaamu (kuna samal ajal võetakse tootmisest maha vanu generaatoreid siis üldine tootmine suureneb ca 4-5 MW (2005 aasta info).
Ma ei tea millisest allikast on pärist see info, et tuule- ja hüdroenergia kasutuselevõtt on keskonnamahukam ja kallim kui põlevkivi põletamine? Kas oskad anda mingeid allikaid?
Taani näide väidab vastupidist – 1990. aastal paisati 1 kW/h tootmisel õhku 937 grammi CO2-te. aastal 2004 aga ainult 526 grammi. Mis tähendab ligi 44%-list vähenemist. Ja ometi just sel aja vähendas Taani põletamist ja võttis kasutusele taastuvenergiat
Eriti kummaline on see väide olukorras, kus tänase elektritootmise hinnakalkulatsioonidesse ei kuulu keskkonnamaksud. Sest neid EE käest ei nõuta… Seda olukorras, kus Narva elektrijaama jahutusveega lastakse õhku haihtuda samas suurusjärgus energiat kui Eestis aastas vaja oleks…
Mu head sõbrad ehitavad väikseid hüdrojaamu Eestisse ja nende suurimaks probleemiks on mitte keelamine vaid piisava hüdroenergia potensiaaliga jõgede leidmine. Kõik vähegi mõistliku potensiaaliga (harilikult juba Vene aja alguses kasutusele võetud ja hiljem hüljatud) kohad on juba uuesti kasutuses. Ja puht loodukaitse koha pealt ei saa ju hüdrojaamu iga 100 meetri tagant ehitada…
Tuuleenergia keskkonnamahukus ja sellega seotud müüdid sai juba ülalpool pisut lahti seletatud.
Eesti riigi ning eriti meie turvalisuse seisukohast, eriti peale Pronksiööd, on meie energiasüsteemi sõltumatus. Meie põhiline energiaallikas, Narva soojuselektrijaam on Venemaa kontrolli all. Narva veehoidla taseme langus ca 1 meetri võrra tähendab Narva soojuelektrijaama seiskamist. Veehoidla lüüse kontrollib aga Venemaa.
Kummastav on olukord, kus terve Euroopa tegeleb aktiivselt taastuvenergia kasutuselevõtuga leides selle olevat kasulik nii poliitiliselt, keskonnahoiu kui ka majanduslike põhjenduste poolelt. Eestis aga püütakse endiselt seletada, et miskil kummalisel põhjusel pole see meil võimalik. Et meil ikka mõistlik Eesti auklikuks kaevata ja kõik mis kätte jääb ära põletada.
Kas keegi omab tahet või häid kontakte tuulegeneraatorite või nende osade tootmiseks. Olemas ca 3ha asetsev 3 erineva suurusega ca 2000m2 varasemalt rohkem metallitöid teinud tootmisbaas. Hetkel toimib kuid otsib uusi väljakutseid. Konatkteeruda ak@jml.ee
Ma pole spetsialist aga jutt tundub kahtlane. Artikli autor ehk eksib umbes 1000 kordselt kui räägib CO2-e emissioonist. 8000 kw/h aastas vast ei tooda 11000 tonni (!) CO2-e. Arvutagem, see teeb autori arvestuste kohaselt 1375 kg CO2-e 1kWh kohta 🙂 Ka 1,375 kg CO2-e tundub kahtlane, kuna sellise koguse energia tootmiseks kulub alla 1 kg kütust. 🙂
Õige jah, õige number peaks olema 11800 kg, mitte tonni. Mis aga puutub sellesse kui palju paisatakse õhku CO2-te 1 kWh tootmisel siis:
Arvestades seda, et tootmise ja transpordi käigus “kaob” veel vähemalt 25% energiat siis paisatakse Eestis sinu koju pistikusse jõudnud 1 kWh elektrienergia tootmisel õhku kaarega üle 1 kg CO2-te.
Tere.
Arvamusi on seinast seina aga midagi peab ju tegema.
Minu eesmärk on olla ühtses energiavõrgus kuid hoida oma aastased elektriarved ikkagi 0.-
Seda saan ma http://www.db-hp.com tuulikutega.
Airo