Ma korraks isegi rõõmustasin

Lugedes Steni postitust uue näoga eesti.ee portaali kohta ma isegi jõudsin rõõmustada. Et pole aastatki mööda läinud mu temaatilisest vingumisest ja näedsa, asi paraneb. Pean nõustuma Steni poolt väidetuga – kasutajamugavus on tõesti paranenud

eesti.ee

Aga vara rõõmustasin. Ei ole eesti.ee portaalist lingitavate teenuste nägu X-tee portaalis paranenud.

Eks ta ole. Eks siis kukume e-valitsuse konkurentsis edasi…

Ma korraks isegi rõõmustasin

Broadcom bluetooth ja Office 2007

Kuulsin juhuslikult eile õhtul Kukut kuulates, et Henrik kurtis Office 2007 ebamaiset käitumist (kokkujooksmist) juhul kui su masinas juhtub olema Broadcom’i sinihamba raud. Henrik lubas kõik kuradile saata ja XP nig Office 2003 tagasi installida.
Sattusin ise ka sama probleemiga kokku. Probleemne on Broadcom’i “Send to Bluetooth” add-in Office all. Teoorias oleks lahenduseks vastava add-in’i keelamine kuid see tegevus võib anda seksikaid veateateid a la Microsoft (plugina keelamiseks tuleks Outlook strartida administraatorina jms). Ma ei hakanud oma pead vaevama ja nimetasin faili “C:\Windows\system32\btsendto_office.dll” ümber “btsendto_office.dll.bak” nimeliseks failiks

Rohkem mul probleeme pole olnud. Ehk soovitaks M$ vendadele ka sellist proaktiivset probleemi lahendust kuni nad Broadcom’iga ometi lõpliku lahenduse leiavad? Umbes aastaks 2009?

BTW, tegelikult ikka saab Vista downgrade’da uuesti XP’ks. Seda küll ainult juhul kui omad legaalset Vista Business või Ultimate versioone.

Broadcom bluetooth ja Office 2007

Mehed olid siis rauast ja paadid puust…

Miks on Jaapanis sedavõrd hinnas vanad mesitrid, kes käsitsi sulatavad, taovad, lihvivad ja poleerivad nuge? Meistrid, kes valmistavad lummava mustriga “tamasseri rauast” terariistu?

017Osalt ehk seepärast, et nad kannavad endaga kaasas sadade aastate ja kümnete põlvkondade teadmisi sellest kunstist. Ehk ka seepärast, et nemad ongi need, kes ei lase kaduda nii paljude põlvkondade poolt kogutud “käelist oskust” valmistada midagi nii erilist nagu katana.

Ehk ka seepärast, et iga valmistatud terariistaga panevad nad kaasa tükisese oma hinge, samuti nagu teevad seda ka Eesti meistrid nagu Meelis Säre ja Tõnu Arrak.

Miks me oleme nii hooletud oma eelnevate põlvkondade pärandusega? Kõik need küsimused vaevasid mind peale sel nädalavahetusel Kiruveres toimunud üritust kus oma ala meistrid õpetasid valama pronksi ja valmistama ornamentehteid nii nagu seda tehti sajandeid tagasi. Miks oli seal ainult üks noormees kes selle vastu huvi tundis? Miks ei tulnud neid noori rohkem oma vanemate ja vanavanematega kaasa? Miks neid huvilisi oli sedavõrd vähe? Miks me oleme nii hooletud?

009 014 029 039

Mehed olid siis rauast ja paadid puust…

E-Eesti, eksole

Tahtsin olla korralik ning tubli ja OSTA Filosofti Eesti keele profipaketti Office 2007-le. Filosoft suunas mind kenasti edasimüüjate lehele kus seda toodet müüvad edasi Essen RFK, Softkey, GT Tarkvara ja TVG Eesti. Kuna ostusooviks oli digitaalne versioon (milleks karpe koguda, onju) siis lootsin, et tehing saab olema lihtne, vali toode -> sisesta oma andmed ostuks -> maksa krediitkaatrdiga -> allalaadimise link tootele -> e-mail toote seerianumbri/koodiga koos arvega .pdf formaadis.

Riiight…

TVG Eesti andis teada, et:

TVG Eesti poolt pakutavaid tooteid saate osta läbi meie edasimüüjate. Palun pöörduge meie suuremate edasimüüjate või oma eelistatud IT-partneri poole.

Kusjuures ega ju edasimüüjate listi kui sellist ei raatsita näidata. Mis ma pean mingi hiromant olema või?

GT Tarkvara? Sellist toodet polegi nimekirjas! Softkey? Tasumine võimalik ainult pangaülekandega, tõsi küll lingi vastavatele pankadele on antud. Krediitkaart? Pole kuulnudki.

Essen RFK? Saada meile tellimus ja me saadame sulle arve mis tuleb tasuda. Peale tasumist saadame kulleriga tooted. Aga ma ju tahtsin elektroonilist versiooni (mis on tootelistis olemas). Kuidas see kulleriga saadetakse?

#%&%”#¤… (tõlkimatu sõnademäng serbo-horvaadi keeles) nomaeitea… Oleme teinud maksemooduleid nii Eesti kui ka muu maailma firmadele ja ALATI on valikus olemas võimalus maksta krediitkaardiga. Mis siis nüüd lahti on? Ja siis imestatakse et Eesti langeb e-misiganes edetabelites kümnete ja sadade kohtade kaupa aastas.

Lisa: ei pole nimetet tarkvara saada ei Enteri, Ordi ega ka K-Arvutisalongis. Neti.ee otsing, Hinnavaatlus ja Google ei andnud ka mingit uut infot. Enjoy our digital life…

Lisa II: E-pood

E-Eesti, eksole

Innovatsioonist II

Mõtisklesin veel nendel teemadel, millest rääkis Allan Martinson Äriplaan 2008 majanduskonverentsil.

Avatus soosib liikumist, liikumine soosib hõõrdumist, hõõrdumisest tekivad huvitavad kontaktid ja sealt edasi mõtted, mida edasi arendada.
Allan Martinson

Miks see tsitaat mulle silma jäi? Aga selle pärast, et ’90 keskel olin ma läbi ühe EU projekti raames seotud sellise üritusega nagu Soft Center.

Esialgu jäi selle ürituse mõte mulle pisut arusaamatuks. Asi nimelt selles, et Sof Center on 1986 aastal Karlskronas (suuresti tegelikult Karlskrona/Ronneby kaksiklinnas) asuva Blekinge Institue of Technology (University of Karlskrona) juures asuv tehnopark milles muidu konkureerivate (suur)firmade vahel tehakse usinalt koostööd, vahetatakse mõtteid, ideid ja tehnoloogiaid.

’90 keskel oli Soft Center nendesamuste firmade juures nii populaarne, et kontori- ja laboripinna järel seisti järjekorras, kusjuures rendi hinnad olid võrreldes linnas asuvate ruumidega täiesti kosmilised.

Idee aga ise oli sedavõrd kaasakiskuv, et püüdsin Eestisse tagasi tulles seda mõtet siin tutvustada. Pärnus aga linnavalitsus selle vastu huvi ei tundnud – neil olid parasjagu valimised tulekul – elu aga tahtis elamist ja nii see unustuse hõlma vajuski.

Hiljem, aastaid hiljem sain aru kui hea see idee siiski on. Tänane Silicon Valley elab sama rütmi järgi, muidu konkureerivate Google, Yahoo, Intel’i ja Cisco töötajad saavad kokku, vahetavad ideid ja mõtteid millest kasvavad välja uued innovatiivsed tooted ning teenused. Tänaseks on selline ideede jagamine koos kogenud ja riskialtide investoritega tekitanud Silicon Valleys uskumatu sünergia. Start-up firmasid tekib nagu seeni peale vihma, alati on võimalus leida kogenud mentoreid kes on valmis aitama.

Tegelikult formuleeris Soft Center idee Stanford Graduate School of Business professor Paul Romer, kes arendas välja The New Growth Theory:

“Perhaps the most important ideas of all are meta-ideas. These are ideas about how to support the production and transmission of other ideas.”

Kas ja kuidas sellise sünergia tekitamine Eestis on võimalik on aga hoopis uue loo teema.

BTW, Karlskrona on veel kuulus selle poolest, et 1981 aasta oktoobris jäi sealsetesse skääridesse kividele kinni Nõukogude allveelaev U 137. Nimelt olid Karskrona mereväebaasi (suurima Rootsis) tegelased salamisi kuhjanud sadamat ümbritsevatesse skääridesse kive, jättes sadamasse läbipääsuks vaid ühe faarvaatri. Venelased seda loomulikult ei teadnud ning luuramise tuhinas ka kividesse sõitsid. Seda, kui kindlad olid Rootsi mereväelased sellise kaitse osas näitab see fakt, et leidis Nõukogude allveelaeva hoopiski üks kalur, kes sellest ka mereväele teatas. Naljahambad väidava, et täna võib selle allveelaeva leida Blekinge Tehnoloogiainstituudi logolt…

Innovatsioonist II

Paralleeldiskussioon

Selle aasta ITL-i korraldatud “Visioonist lahenduseni” foorumil oli mul au osa võtta “Eesti IT firma 5 aasta pärast – oskusliku tööjõuta???” diskussiooni ühe moderaatorina.

Moderaatrite üllatuseks oli meie paralleeldiskussiooni saal praktiliselt täis ja pikapeale läks ka diskussioon käima. Mis mõtted kõlama jäid, lühidalt?

Kõigepealt tänud Niilole kogu asja vedamise ning aja- ja asjakohaste faktide meenutamisel.

Jüri rõõmustas meid haridusministri värskete (tänasel Kaubandus-Tööstuskoja hommikohtumisel välja öeldud) väidetega, mis tõsi küll olid suuresti poliitiliselt korrektsed ja mittemidagiütlevad. Jüri enda toodud faktid ja statistikad olid hirmutekitavad. Mitte et ainult IT-seltskonnal on ees ootamas tööjõu kriis – tänu Eesti 10 aasta taguse sündivuse langusele on ca 5 aasta pärast oodata tõsist kriisi kõigil elualadel.

Jaan näitas ette pika slaidide seeria teemal haridus ja selle sertifitseerimine. Kuigi on Eestis juba üle aasta kehtimas IT erialade (projektijuhtimine, süsteemianalüüs jms) riiklik sertifitseerimine on resultaat pigem nigel. Mängisin oma küsimustega saalile advocatus diaboli‘t ja selgus kurb tõde, et ei ärahaibitud Arvutikasutaja eksami (tunnistuse) ega ka riiklikku sertifikaati pole keegi potentsiaalselt töötajalt küsinud. Keda see huvitab ressursikriisi ajal? Milleks siis…

Olli lobistas natuke kvalifitseeritud tööjõu sissetoomise teemal (mida ma ka toetan) ning tõi sisse mõiste, mida olen ammu oodanud – ettevõtjate sotsiaalse vastutuse.

Just meie, ettevõtjad, oleme need, kes saavad meie noortele korraliku (IT) hariduse andmise poolel kõige rohkem ära teha. Seda lastes tagasi akadeemilisele tööle väärt õpetajad ning edasi õppima potentsiaalsed teadurid. Leppides kokku põhimõtetes kas ja kuidas üliõpilasi tööle võtta ning soodustades nende edasist akadeemilist edenemist. Riigi (ja ka meie) hooleks jääks õpingute ajaks normaalse elukvaliteedi võimaldamine. Sten on selle mõtte õhku visanud ning Skype, EMT ja Hansapank on kaasa läinud.

Ehk oleks aeg ka meil kaasa lüüa? Ehk tuleb ka riik kaasa, kasvõi puhtast piinlikusest?

Paralleeldiskussioon

Palju häid mõtteid

Pisuke ülevaade Pärnu IT-konverentsilt “Innovatsioonist lahenduseni” kuuldud mõtteid Eesti IT-maailma autoriteetidelt.

Ohu märgid lõpmatul protsesside optimiseerimisel – me saavutame äärmiselt efektiivse firma kuid kaotame oma agiilsuse (inglise keeles agility).
Aivo Adamson

Täiesti nõus. Toetan kahe käega Agile Development põhimõtteid. Skype poleks sündinud kui Bluemoon vennad oleks esmalt protsesside optimiseerimise peale mõelnud.

Open Source tuleb peale. Loodan, et tulevikus ei otsusta sa kellelt osta litsentsi vaid kellelt ja millist tuge nende tarkvarale.
Tiit Tammiste

From your mouth to God’s ears!

Palju häid mõtteid

Kui suurmehed räägivad…

Randpere rääkis ka pikalt sellest, kuidas raske on IT-sektorisse tööjõudu leida, sest need inimesed, kes oskavad juba e-maili saata küsivad kahte keskmist Eesti palka ja kui nad seda ei saa, siis lähevad Islandile kala rappima.
Valdo Randpere @ Äripäev

Riigiasutused tulevad paluvad meid, et osaleksime nende hangetel, kuid tingimusi nähes saab kohe aru, et sel puudub mõte. Nad ise ka ei tea, mida nende IT-poisid hankesse kirjutanud on.
Valdo Randpere @ Äripäev

Eesti IT-mehed teevad kassist tiigri ehk räägivad Eesti infotehnoloogia alased saavutused tegelikkusest suuremaks.
Valdo Randpere @ Äripäev

Eestis on kümneid ettevõtteid, kellest võiks teoreetiliselt saada uus Skype. Siin on palju häid ideid, väga vastuvõtlik testturg, lai interneti- ja mobiililevik, hea keeleoskus ja esimesed korralikud kogemused. Ometi pole väljavaated kuigi roosilised.
/…/
Meie koduturg on väike, mõtlemine ei küündi nii suureks kui vaja. Tihti puuduvad eestlastel ka rahvusvahelised suhted ja riskikapitalikultuur. Meil on otseses mõttes väike mõtlemine.
Allan Martinson @ Äripäev

Põhimõtteliselt Valdol on õigus. Kuigi ma pole just päris nõus selle väitega, et IT-mehed oma saavutusi suuremaks puhuvad. See ikka rohkem poliitikute pärusmaa. Muus osas täitsa nõus.

Samamoodi nõustun ma Allani väidetega. Olen seda teemat ligi poolteist aastat tagasi ka ise lahanud ja samale järeldusele jõudnud. No on meie funktsionääride ja suurfirmade suhtumine üldiselt väik(lan)e ja kitsarinnaline. Sinna juurde puuduv riskikapitalikultuur.

Kriitika pidi olema edasiviiv jõud kuid ma arvan, et ainult juhul kui kritiseerides pakutakse välja ka argumenteeritud sammud mis meid edasi viiks.

Või kuidas?

Kui suurmehed räägivad…

Väiksed kastid linna servas…

Mulle tundub, et Eesti ühiskond oma Nokia otsimise tuhinas juurutab kastide süsteemi, nagu Indias. Meie helesinistes unistustes eksisteeriv nn. teadmistepõhine Eesti väärtustab järjest enam ja enam kohustuslikku kõrgharidust kui innovatsiooni alust ja eeldust. Kas ainult mulle tundub, et Eestis ongi sisuliselt välja kujunenud kaks kasti: kõrgharidusega brahman’id (kõrgeim kast Indias) ja alg- (meistriõppega) ja keskharidusega looser’i märgiga harijan (puutumatud) kast.

Söögi alla ja söögi peale korrutatakse seda kui tähtis on eliitkoolides õppimine ja kõrghariduse omandamine. Ilma viimaseta on inimese elu läbi ja võib vabalt nööri ja seebi valmis vaadata.

Ärge nüüd valesti aru saage. Inimesed peavad õppima. Seda mis neile meeldib, mis huvitab ja millega nad tegeleda tahaks. Seejuures ei pea see ilmtingimata olema kõrgharidus mida sunnib peale ühiskond oma normidega. Kust siis tulevad oma ala meistrimehed, kuldsete kätega pottsepad ja elektrikud?

Eelmisel nädalal puutusin ma oma ameti tõttu kokku kahe projektiga mille eesmärgiks ühel juhul oli propageerida ettevõtlikust ning innovatiivsust ja teisel juhul IT-haridust. Mõlemad osaliselt riigi toega, mõlemad toetamas brahman’ite kasti. Kuidas, küsite? Sest ühel juhul piirati osavõtjate ringi üliõpilase staatusega, teisel juhul räägiti potensiaalsest riigi/organisatsioonide toetusest… bakalauruse kraadi saamisel ja sealt edasi. Ülejäänud vaadaku ise kuidas saavad. Seda siis samal ajal kui valdav osa ehituse, tootmise ja teenindusega tegelevaid firmasid oigab kvalifitseeritud ja asjaliku tööjõu puudumise käes.

Ma ei imestaks kui mõni kõrgharidust kui ainsat “teaduspõhise Eestis” kehtivat alternatiivi kiitev funktsionäär koju tulles otsib paanikas meistrimeest, kes parandaks tema suitseva kamina. Ja siis sajatab asjad maa põhja kui selgub, et viimane kuldsete kätega meistrimees läks manalateed ilma õpilasi jätmata. Sest potentsiaalsed õpilased läksid ühiskonna ja vanemate survel, no ma ei tea, suhetekorraldust õppima näiteks.

Ma ei tea täpset statistikat aga ma oletan, et 1000 keskkooli lõpetajast pääsevad kõrgkooli ca 30%. Neist ehk ca 50% saab kätte BSc taseme, MSc tasemeni jõuab ehk 5 inimest ja PhD tasemeni heal juhul ehk üks. Statistika väidab, et Eestis on täna ca 12000 IT kõrgharidusega inimest. Palju on PhD tasemega sel erialal? 10? Ehk 20? Ausalt, ma ei tea. Erialases kirjanduses artikleid avaldanud teadlasi loetakse väidetavalt kokku kahe käe sõrmedel.

Kes on seaduseks teinud arvamuse, et innovatsioon on ainult teadusmahukas ja kõrgtehnoloogiline? Ei ole ju nii. Nii arvab Linnar. Sama arvan minagi. Miks siis toetatakse/poputatakse innovatiivsusega ja ettevõtlusega tegelema ainult üliõpilasi?

Väiksed kastid linna servas…

Google varastab ideid?

Hiljuti avaldatud Google GPay patenditaotlus paistab olevat otse ja labaselt Eestis kasutusel oleva mobiilmakse/mobiilkonto teenusest maha kirjutatud. Ainukese erinevusena kirjeldatakse GPay puhul SMS sõnumite kasutamist, mobiilmakse kasutab aga IVR lahendust.

A computer-implemented method of effectuating a payment, comprising: receiving at a computer server system a text message from a payor containing a payment request comprising a payment amount sent by a payor device operating independently of the computer server system; debiting a payor account for an amount corresponding to the amount of the payment request; and crediting a payee account that is independent of the computer server system.

Mis järgmisena kopeeritakse? M-Parkimine? M-Piletid? M-Eesti?

Google varastab ideid?