Innovatsioonist II

Mõtisklesin veel nendel teemadel, millest rääkis Allan Martinson Äriplaan 2008 majanduskonverentsil.

Avatus soosib liikumist, liikumine soosib hõõrdumist, hõõrdumisest tekivad huvitavad kontaktid ja sealt edasi mõtted, mida edasi arendada.
Allan Martinson

Miks see tsitaat mulle silma jäi? Aga selle pärast, et ’90 keskel olin ma läbi ühe EU projekti raames seotud sellise üritusega nagu Soft Center.

Esialgu jäi selle ürituse mõte mulle pisut arusaamatuks. Asi nimelt selles, et Sof Center on 1986 aastal Karlskronas (suuresti tegelikult Karlskrona/Ronneby kaksiklinnas) asuva Blekinge Institue of Technology (University of Karlskrona) juures asuv tehnopark milles muidu konkureerivate (suur)firmade vahel tehakse usinalt koostööd, vahetatakse mõtteid, ideid ja tehnoloogiaid.

’90 keskel oli Soft Center nendesamuste firmade juures nii populaarne, et kontori- ja laboripinna järel seisti järjekorras, kusjuures rendi hinnad olid võrreldes linnas asuvate ruumidega täiesti kosmilised.

Idee aga ise oli sedavõrd kaasakiskuv, et püüdsin Eestisse tagasi tulles seda mõtet siin tutvustada. Pärnus aga linnavalitsus selle vastu huvi ei tundnud – neil olid parasjagu valimised tulekul – elu aga tahtis elamist ja nii see unustuse hõlma vajuski.

Hiljem, aastaid hiljem sain aru kui hea see idee siiski on. Tänane Silicon Valley elab sama rütmi järgi, muidu konkureerivate Google, Yahoo, Intel’i ja Cisco töötajad saavad kokku, vahetavad ideid ja mõtteid millest kasvavad välja uued innovatiivsed tooted ning teenused. Tänaseks on selline ideede jagamine koos kogenud ja riskialtide investoritega tekitanud Silicon Valleys uskumatu sünergia. Start-up firmasid tekib nagu seeni peale vihma, alati on võimalus leida kogenud mentoreid kes on valmis aitama.

Tegelikult formuleeris Soft Center idee Stanford Graduate School of Business professor Paul Romer, kes arendas välja The New Growth Theory:

“Perhaps the most important ideas of all are meta-ideas. These are ideas about how to support the production and transmission of other ideas.”

Kas ja kuidas sellise sünergia tekitamine Eestis on võimalik on aga hoopis uue loo teema.

BTW, Karlskrona on veel kuulus selle poolest, et 1981 aasta oktoobris jäi sealsetesse skääridesse kividele kinni Nõukogude allveelaev U 137. Nimelt olid Karskrona mereväebaasi (suurima Rootsis) tegelased salamisi kuhjanud sadamat ümbritsevatesse skääridesse kive, jättes sadamasse läbipääsuks vaid ühe faarvaatri. Venelased seda loomulikult ei teadnud ning luuramise tuhinas ka kividesse sõitsid. Seda, kui kindlad olid Rootsi mereväelased sellise kaitse osas näitab see fakt, et leidis Nõukogude allveelaeva hoopiski üks kalur, kes sellest ka mereväele teatas. Naljahambad väidava, et täna võib selle allveelaeva leida Blekinge Tehnoloogiainstituudi logolt…

Innovatsioonist II