Mehed olid siis rauast ja paadid puust…

Miks on Jaapanis sedavõrd hinnas vanad mesitrid, kes käsitsi sulatavad, taovad, lihvivad ja poleerivad nuge? Meistrid, kes valmistavad lummava mustriga “tamasseri rauast” terariistu?

017Osalt ehk seepärast, et nad kannavad endaga kaasas sadade aastate ja kümnete põlvkondade teadmisi sellest kunstist. Ehk ka seepärast, et nemad ongi need, kes ei lase kaduda nii paljude põlvkondade poolt kogutud “käelist oskust” valmistada midagi nii erilist nagu katana.

Ehk ka seepärast, et iga valmistatud terariistaga panevad nad kaasa tükisese oma hinge, samuti nagu teevad seda ka Eesti meistrid nagu Meelis Säre ja Tõnu Arrak.

Miks me oleme nii hooletud oma eelnevate põlvkondade pärandusega? Kõik need küsimused vaevasid mind peale sel nädalavahetusel Kiruveres toimunud üritust kus oma ala meistrid õpetasid valama pronksi ja valmistama ornamentehteid nii nagu seda tehti sajandeid tagasi. Miks oli seal ainult üks noormees kes selle vastu huvi tundis? Miks ei tulnud neid noori rohkem oma vanemate ja vanavanematega kaasa? Miks neid huvilisi oli sedavõrd vähe? Miks me oleme nii hooletud?

009 014 029 039

Mehed olid siis rauast ja paadid puust…

6 arvamust teemal “Mehed olid siis rauast ja paadid puust…

  1. Võibolla sellepärast, et inff selliste asjade kohta liigub nagu muiste suusõnaliselt või siis selle vastena huvikonna postilistis? (võiks ju lahata ka teisest suunast, ehk kõik käsitöösse puutuv on muutumas maagiaks, aga kuna minu isiklik reaktsioon oli “krt mina sellest jälle midagi ei teadnud” siis kannan vahelduseks turundaja-kübarat)

    Lobisesime just Henrikuga sarnasel teemal, ehk miks küll ei leia kuhu-minna-mida-teha veebidest üritusi nagu hurtade võiduajamine või linnaosa laat…

    Nii, Kiruvere leidsin nime järgi üles, aga ma ei saa neid nüüd pista ei RSS-lugejasse ega liituda postilistiga, et saada teada kui midagi toimub.

    Mõistagi pole Kiruvere ainus, kiruda – või pigem aidata – võiks tuhandeid “vertikaalseid huvigruppe” alustades näiteks oma lapse lasteaiast ning lõpetades (näiteks) õiguskantsleri aastaaruande viki-kujule viimisega. Installime wordpressi või viki, juhendame ja hoiame kätt.

    Meie Henrikuga üritasime seda laupäeval teha emakeele-kogukonnas, tänases päevas on tund reserveeritud lasteaia-kasvatajale, neljap koolitan gruppi kus meeldivalt suur % riigiasutuse kommunikaatoreid.

    Kui me lepiks kokku, et blogiv tehnokommuun pühendab ühe tunni nädalas (per ajaveebnik) miski teise kommuuni upgrade’misele siis vahest oleks sellest tolku?

  2. Kalju says:

    Aga miks mitte?
    Ehk veel õnnestuks küsida Altex-i inimestelt nõu ja abi selliste ürituste paremaks promomiseks. Vaevalt sellised üritused nüüd abi eest suurt raha suudavad maksta aga ehk on ka niisama aitamas?

  3. Peeter mentioned this briefly to me (but I did not understand all above so excuse me if I go a bit off topic) and so I would like to announce here exclusively that we will create an Eturundus! event based around charity and community. Probably wont be the next one scheduled for January but it might. Not my call. Certainly there are ways for institutions and commerce to assist community and charity with its goals. In a project we have just launched with Tartu University we are doing something similar but on a macro scale. We call it eFootprint TM.
    altex, like all businesses, has social responsibility. eFootprint aims to increase Estonian GDP through novel use of the internet but in a similar way it could increase “awareness and response” on a local community/charity level.

  4. Thanks for the input Robin!
    Just for the elaboration: I was complaining that the events which are focusing on our heritage (handcraft, etc) are not getting enough publicity/marketing. Hence even the interested parties (like Peeter for instance) might even know about the events.
    They are organized by the people that are fanatics on their field but might not have access to marketing tools/knowledge and whatnot. Peeter suggested that we (we as IT/technology community) might help them now and then.

    Since the events I was talking about (in this instance they were teaching the medieval ornamenting, bronze casting, etc) are very low budget-wise there might not be the chance that they will be able to pay for professional support, but at least me and Peeter feel that we could contribute our time to help them. Perhaps Altex can jump in?

  5. We actually were discussing with Robin that perhaps some part of “framework” for eFootprint could be published and taken this way to wider audiences.

    Jon Udell has excellent interview with Beth Kanter (no relation to Gerd Kanter and team75plus.com as much as I know) on ITconversations about teaching non-techies to use new tech. We should sync our methods and learn from Beth 🙂

Liiga hilja arvamust avaldada...