Uitmõtteid

Juhtusin jälle vaatama oma lemmikkoomiku üht esinemist ja korraga avastasin, et ta räägib meist. Eestlastest ja Eestimaast. Parafraseerides muidugi.

“Our planet is fine. It has been through lot more worse than us. But people are f***ed”
George Carlin

Millised on täna Eesti väljavaated, eriti just hiljuti väljahõigatud “n aastaga n rikkama Euroopa riigi hulka” vaatenurgast? Kas on mingid plaanid, strateegiad, taktikad, eesmärgid? Ausalt öeldes pole ma neist suurt midagi kuulnud. Arvestades seda, et siiani pole midagi kuulda olnud sellest mida kavatseb teha valitsus meie energiajulgeoleku tagamiseks pole meil ka suuremaid perspektiive.

Millised tööstus- või teenindusharud võiksid selle helesinise “rikkama riigi” plaani ellu viia? IT? Metsatööstus? Rasketööstus? Transiit? Mis veel?

  • IT pole Eestis arvestatav majandusharu. Ja ka ilmselt ei saa selleks. Sest meil pole piisavalt ressurssi. Inimesi. Tänane, ehk paarisaja miljoni krooni suurune IT eksport on kaduvväike kogu riigi bilansis.
  • Metsatööstus ei suuda täna isegi seda mahtu metsa maha võtta mis oleks mõistlik metsa taastumise mõistes. Ja sellestki mahavõetavast metsast eksporditakse valdav enamus toormaterjalina, mitte lõpptoodanguna.
  • Rasketööstus… mis rasketööstus? Eestis?
  • Transiit? Hmm, Yeah, right!

Meie naaber Soome suutnud enda kontrolli alla viia praktiliselt kogu paberitööstuse maailmas. Soome on viimase 60-70 aasta jooksul metsa maha võtnud rohkem kui seda nende territooriumil kasvab. Ja tänu mõistlikule majandamisele on nende metsade maht ikkagi suurenemas. Nokiast pole mõtet rääkidagi…

Täna on Soomel puudu suurusjärgus 200000 töötajat. Ehk siis ca 50% eesti töövõimelisest elanikkonnast. Sama suurusjärk inimesi läks 60′ aastate esimese lama ajal Soomest Rootsi tööle. Mis te arvate, millise riigi poole Soome riik oma vajamineva tööjõu värbamiseks vaatab? Loomulikult Eesti poole. Eestlaste integreerumine Soome tööturule saab olema ilmselt valutum kui omal ajal soomlastel Rootsis oli.

Isegi kui meie valitsus tuleb täna välja selgete strateegiatega mis, kus ja kuidas planeeritakse sinna helesinisesse rikkusesse jõuda on minu arvates suur oht, et me muutume pigem Soome perifeeriaks. Sest nende strateegiate elluviimine ei toimu paari aastaga, ikka kümne-kahekümnega.

Niisiis, parafraseerides George Carlinit: eestlastega saab olema kõik OK. Saab olema tööd ja leiba, kasvõi Soomes. Eesti riik is f***ed!

Uitmõtteid

Back to U.S.S.R

MoscowNiih, üle 15. aasta sai jälle korra Venemaal käidud. Tänu Jaanuse blogile polnud šokk just eriti ehmatav. Tõsi, rõhk sõna “eriti”… Ega suurt peale uute hoonete ja arutu koguse vähe moodsamate autode midagi muutunud pole. No kui hinnad välja arvata. Korralagedus, räpasus, anarhia ja über-miniseelikutes väljakutsuvalt käituvad neidised on ikka samas “vanas heas” olekus.

Kokkusaamisi ja üritusi oli seinast seina. Moskva linnavalitsuse juhtidest nii uhkes bütsantsilikus restoranis ja kabinetis kuni lihtsate töölisteni nurgapealses “tšainajas” – kus muuseas oli täitsa arulagedalt hea borš! Vahepeale mahtusid veel paar isikliku autojuhi (ja/või) ihukaitsjaga suurärimeest soomustatud mersudes. No aga eks me ka asja pärast käisime, mitte niisama vaatamas.

Mis siis meelde jäi? Kõigepealt muidugi hinnad. Sõin muuhulgas ka oma senise teadliku elu kalleima hommikusöögi. Siis loomulikult ummikud. Lõputud… Täielik “kel suurem sel eesõigus” anarhia liikluses. Kui keegi tahab mulle veel väita, et kõige suurem anarhia valitseb Pariisis, Champs-Elyse’l Arc de Triomphe de l’Etoile ümbruses pole ilmselt Moskvas käinud. Endine “ma tean seda meest – me lahendame küsimuse” lähenemine kõigele mis puutub äri ja sellega seotud suhteid.

Aga kokkuvõttes – ma lähen peagi sinna tagasi. Nii asja pärast kui ka huvi pärast. Homme aga lennukisse ja Austriasse järgmistele kohtumistele.

Back to U.S.S.R