Juhtusin jälle vaatama oma lemmikkoomiku üht esinemist ja korraga avastasin, et ta räägib meist. Eestlastest ja Eestimaast. Parafraseerides muidugi.
“Our planet is fine. It has been through lot more worse than us. But people are f***ed”
George Carlin
Millised on täna Eesti väljavaated, eriti just hiljuti väljahõigatud “n aastaga n rikkama Euroopa riigi hulka” vaatenurgast? Kas on mingid plaanid, strateegiad, taktikad, eesmärgid? Ausalt öeldes pole ma neist suurt midagi kuulnud. Arvestades seda, et siiani pole midagi kuulda olnud sellest mida kavatseb teha valitsus meie energiajulgeoleku tagamiseks pole meil ka suuremaid perspektiive.
Millised tööstus- või teenindusharud võiksid selle helesinise “rikkama riigi” plaani ellu viia? IT? Metsatööstus? Rasketööstus? Transiit? Mis veel?
- IT pole Eestis arvestatav majandusharu. Ja ka ilmselt ei saa selleks. Sest meil pole piisavalt ressurssi. Inimesi. Tänane, ehk paarisaja miljoni krooni suurune IT eksport on kaduvväike kogu riigi bilansis.
- Metsatööstus ei suuda täna isegi seda mahtu metsa maha võtta mis oleks mõistlik metsa taastumise mõistes. Ja sellestki mahavõetavast metsast eksporditakse valdav enamus toormaterjalina, mitte lõpptoodanguna.
- Rasketööstus… mis rasketööstus? Eestis?
- Transiit? Hmm, Yeah, right!
Meie naaber Soome suutnud enda kontrolli alla viia praktiliselt kogu paberitööstuse maailmas. Soome on viimase 60-70 aasta jooksul metsa maha võtnud rohkem kui seda nende territooriumil kasvab. Ja tänu mõistlikule majandamisele on nende metsade maht ikkagi suurenemas. Nokiast pole mõtet rääkidagi…
Täna on Soomel puudu suurusjärgus 200000 töötajat. Ehk siis ca 50% eesti töövõimelisest elanikkonnast. Sama suurusjärk inimesi läks 60′ aastate esimese lama ajal Soomest Rootsi tööle. Mis te arvate, millise riigi poole Soome riik oma vajamineva tööjõu värbamiseks vaatab? Loomulikult Eesti poole. Eestlaste integreerumine Soome tööturule saab olema ilmselt valutum kui omal ajal soomlastel Rootsis oli.
Isegi kui meie valitsus tuleb täna välja selgete strateegiatega mis, kus ja kuidas planeeritakse sinna helesinisesse rikkusesse jõuda on minu arvates suur oht, et me muutume pigem Soome perifeeriaks. Sest nende strateegiate elluviimine ei toimu paari aastaga, ikka kümne-kahekümnega.
Niisiis, parafraseerides George Carlinit: eestlastega saab olema kõik OK. Saab olema tööd ja leiba, kasvõi Soomes. Eesti riik is f***ed!