Imev õhk. Made in Estonia.

Ma ilmselt olen enne ka siunanud Eesti Õhu saamatust. Eileõhtune Londoni reis tõstis aga Eesti Õhu täiesti uude dimensiooni. Aga kõigest järjekorras.

Kui olin tormisest Belfastist Londoni Gatwicki lennujaama jõudnud oli meeldiv tõdeda, et Tallinna lendu pole edasi lükatud. Šoppasin Katile tema karude kollektsiooni jaoks järjekordseid isendeid ja muud nänni ja jalutasin kohustuslikku “40 minutit enne väljalendu peate olema väravas” käsku meenutades 15. väravasse. Rahvast kohal murdu, lennuk ilmselt ääreni täis. Aga loogiline ju – munadepüha-eelne pikk nädalavahetus tulemas.

Kui umbes lennuki väljumiseni oli jäänud umbes 10 minutit teatas küsimiste peale väsinud ametnik valjuhääldi kaudu, et me ootame kedagi, kes tulevat Heathrow’st. Rahvas sumises natuke teemal “jälle Savisaar” ja “kuradi sead”. Ootamist lubati veel ca 10 minutit. Kui tunni aja pärast polnud veel midagi toimunud siis hakkas rahvas rahutuks muutuma. Ametnik teatas seepeale, et “nad” olla juba check-in-is. Veel mõne aja pärast laekusid jalutades mingid noored.

Kella seitsme paiku hakati lennukisse laskma. Surusime ennast istuma ja… ootasime veel pool tundi, sest “nende” pagas pidi ka ikka peale jõudma. Lõpuks, kui lennukisse olid jalutanud ka ilmselt nende noorte juhendajatest koosnev vanapaar hakkas lennuk liikuma. Keda, miks ja kelle palvel/otsusel lennukitäis inimesi poolteist tundi ootas jäi selgusetuks.

Peale esimese ohvitseri teadet laadis “näe, läks sutsu kauem, andke andeks” lendasime Tallinna poole. Ma iriseks veel ka seekordse teeninduse kallal aga olgu, lennuk oli tõesti ääreni täis ja peale selle olid mu naabril terve patakas meesteajakirju valmis varutud mida silmanurgast piiluda, seega ei virise.

Tallinnas hakkas mul tekkima kerge huvi selle kohta kuidas küll Eesti Õhk ja Tallinna lennujaam saavad hakkama peale lennujaama laienduse avamist. Miks? Sest 30 minutit peale maandumist polnud meie pagasist veel ei kippu ega kõppu. Läksin siis meie selja taga pagasiga tegelevate 4 noore lennuvälja töötaja käest küsimas, et kas see on normaalne. Sain vastuseks, et just läks välja Dubai lennuk ja üleüldse, Londoni oma oli väga täis. Ja see pole üldse nende vastutusala. Mulle anti visiitkaart ja paluti kaebus kirjutada.

Sõnaga, graafiku järgi Tallinnas kell 22:55 maanduma pidanud Londoni lennuk maandus kell 00.15. Lennuväljalt sain koos oma pagasiga minema kell 01:00.

Teate mis, mul on arvestades ülaltoodut paar küsimust:
* Nagu näha on miska legendiga võimalik kinni pidada Eesti Õhu lennukit kui su connecting fight hilinema kipub. Palun ka mulle see kontakt anda. Ja kui sellist kontakti ei jagata siis palun seletust kelle otsusega ja mis põhjusel pandi lennukitäis inimesi ootama hilinevalt reisilt laekuvaid kodanikke.
* Mis legendiga hakkab Tallinna lennujaam töötlema mõistliku ajaga pagasit uue laiendusega lisanduvatest väravatest kui ta ei saa praegustegagi hakkama.

Tänan ette vastuste eest.

Imev õhk. Made in Estonia.

2 arvamust teemal “Imev õhk. Made in Estonia.

  1. E-Õhk ja Lennujaam on siiski ju kaks eri asja.Ma ütleks, et Lennujaam lonkab oluliselt rohkem oma kogemustele tuginedes kui E-Õhk. Võimalik, et mul on õnne ka olnud. Lennujaamaga on aga pidevalt mingi kepp.

  2. No ju siis mul seekord “vedas” eriliselt. Imesid mõlemad. Vilega. Kõige rohkem selle pärast, et tegemata jäid asjad mida olin selleks õhtuks planeerinud – juua kalli sõbraga klaas veini ja rääkida elust-olust.

Liiga hilja arvamust avaldada...