Eelmise sissekandega kenasti seonduv uudis tänasest EPL-ist:

Riik kavatseb uuel aastal oluliselt tõsta kõikvõimalikke riigilõive, mida tuleb tasuda nii juhiloa taotlemisel kui ka sõidukite arvelevõtmisel ja numbrimärgi saamisel.
Kokku plaanib riik autoregistrikeskuses tehtavate toimingute riigilõive tõstes uuel aastal inimestelt kätte saada ligi 150 miljonit krooni enam kui tänavu.
Rahandusminister Ivari Padar põhjendab riigilõive suurendava seaduse eelnõu seletuskirjas, et suuremad riigilõivu määrad aitavad valitsusel ellu viia sotsiaal- ja majanduspoliitilisi eesmärke. Viimati tõstis riik liiklusregistri toimingute eest võetavaid riigilõive 2005. aasta alguses.
EPLO

Kuigi öeldakse, et kes vana asja meenutab sel silm peast välja aga siiski:

“Riigilõivude eesmärk ei ole riigile tulu teenimine. Seetõttu on eelnõus vähendatud lõivude määrasid nendes valdkondades, kus need olid põhjendamatult kõrged.”
Rahandusministeeriumi pressiteade @2006

Tsitaadina, eriti just eelmise sissekande valguses sobib ehk see veel paremini:

“Kui te küsisite, miks kallineb sõiduki registreerimine 900 krooni, siis eks see toiming on riigi­le kallimaks muutunud. Sõiduki regis­treerimisega kaasneb ARK-ile vastutus ja see maksab,” lisas Parts.
EPLO

Kui mulle näiteks keegi seletaks milline nimelt vastutus kaasneb ARK-il minu konkreetse auto registrisse võtmisel (EU turule lubamise vastutus on antud juhul UK vastaval ametkonnal)…

Teadupärast on auto soetamisel see vaja ka registreerida selles riigis, kus sa elad või õigemini, mille resident sa oled. Nii ka mina, korralik kodanik nagu ma olen, marssisin ARK-i oma uut unistust registreerima. Kuna teadsin, et selliseid masinaid enam Euroopasse ei müüda (tegelikult neid enam ei toodetagi, seda aastast 2006) sii oli arusaadav, et tuleb teha Eesti riiklik üksiksõiduki tüübikinnitus. Oma naiivsuses arvasin, et kuivõrd masin juba UK-s vastava kontrolli ja sertifitseerimise läbinud siis peaks see protsess Eestis sellevõrra lihtsam olema. Tegelikult ongi, ainult meie austatud Ametnik ei viitsi sellega tegeleda. Ja eks ka keskmine eestlane ole suht tagasihoidlk ja ametnikekuulekas…

Igatahes, esimene käik Pärnu ARK-i bürosse lõppes sellega, et sealne ametnik suunas mu edasi Tallinna ARK-i tüübikinnitust tegema. Tallinna ARK-i infolauas ulatati mulle telefon mille teises otsas olla olnud mingi tehnikaosakonna ametnik. Ilma, et ta oleks näinud UK registri tehnilist passi teatas ta  mulle, et vaja on teha üksiksõiduki tüübikinnituseks vajalikud laboritestid. Mina vastu, et vastavd testid on UK-s tehtud. Tema jällegi, et UK testid on UK siseriiklikud ja Eestis neid ei arvestata. Tuleb teha uued ja Soomes või Saksamaal sest Eestis sellist laborit pole. Rahaliselt tähendaks see ca 25-50 KEEK kulu.

Kuna mulle tundus kummaline, et UK-s registri info ei sobi miskil põhjusel Eesti Ametnikule siis hakkasin Eesti Land Roveri Klubi kaasabil asja uurima. Abiks Riigi Teataja põhjatud teadmistelätted.

Mis me siis leidsime:

Continue reading “Nii tore, nii tore… Eesti ametnik” →