Nii tore, nii tore… Eesti ametnik

Teadupärast on auto soetamisel see vaja ka registreerida selles riigis, kus sa elad või õigemini, mille resident sa oled. Nii ka mina, korralik kodanik nagu ma olen, marssisin ARK-i oma uut unistust registreerima. Kuna teadsin, et selliseid masinaid enam Euroopasse ei müüda (tegelikult neid enam ei toodetagi, seda aastast 2006) sii oli arusaadav, et tuleb teha Eesti riiklik üksiksõiduki tüübikinnitus. Oma naiivsuses arvasin, et kuivõrd masin juba UK-s vastava kontrolli ja sertifitseerimise läbinud siis peaks see protsess Eestis sellevõrra lihtsam olema. Tegelikult ongi, ainult meie austatud Ametnik ei viitsi sellega tegeleda. Ja eks ka keskmine eestlane ole suht tagasihoidlk ja ametnikekuulekas…

Igatahes, esimene käik Pärnu ARK-i bürosse lõppes sellega, et sealne ametnik suunas mu edasi Tallinna ARK-i tüübikinnitust tegema. Tallinna ARK-i infolauas ulatati mulle telefon mille teises otsas olla olnud mingi tehnikaosakonna ametnik. Ilma, et ta oleks näinud UK registri tehnilist passi teatas ta  mulle, et vaja on teha üksiksõiduki tüübikinnituseks vajalikud laboritestid. Mina vastu, et vastavd testid on UK-s tehtud. Tema jällegi, et UK testid on UK siseriiklikud ja Eestis neid ei arvestata. Tuleb teha uued ja Soomes või Saksamaal sest Eestis sellist laborit pole. Rahaliselt tähendaks see ca 25-50 KEEK kulu.

Kuna mulle tundus kummaline, et UK-s registri info ei sobi miskil põhjusel Eesti Ametnikule siis hakkasin Eesti Land Roveri Klubi kaasabil asja uurima. Abiks Riigi Teataja põhjatud teadmistelätted.

Mis me siis leidsime:

Esiteks, vastavalt 18.01.1995 vastu võetud Mootorsõidukite varustuse ja osade kinnitamise ühtsete nõuete vastuvõtmise ja kinnitamise vastastikuse tunnustamise ja kokkuleppega ühinemise seadusele on Vabariigi Valitsuse 8.07.1997. a. määrusega nr 138 (hetkel kehtiv 01.06.2002 redaktsioonis) kehtestatud
“Ratassõidukile ning sellele paigaldatavale ja/või sellel kasutatavale varustusele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamise ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikuse tunnustamise kokkuleppest” tulenevate eeskirjade kohaldamine.

Teiseks, vastavalt 16.09.1997 jõustunud Teede- ja Sideministeeriumi määrusele nr 33 “Ratassõidukile ning sellele paigaldatavale ja/või sellel kasutatavale varustusele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamise ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikuse tunnustamise kokkuleppest” tulenevate eeskirjade kohaldamine on ülaltoodud seaduste ja määruste täitjaks määratud ARK.

Nagu ka määrused ja seadused ütlevad on Eesti Vabariik de jure kohustatud tunnustama kokkuleppega liitunud riikides tehtud teste ja väljastatud tunnistusi. Ehk siis minu case puhul on ARK kohustatud tunnustama UK-s väljastatud auto tehnilist passi (sealhulgas ka selle tehnilise passi väljastamisel tehtud Emission Certification-i).

Edasi:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 12. märtsi 2004. a määrusega nr 44 Autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskirja § 4 lõige 7 järgi, mis ütleb: “Kui sõiduk on vahetult enne sõiduki Eestisse sissetoomist kantud Euroopa Liidu liikmesriigi registrisse, siis riiklikul tüübikinnitusel võib arvesse võtta selle liikmesriigi pädeva asutuse või tunnustatud katsekoja poolt väljastatud dokumentides või sõiduki registreerimistunnistuses märgitud andmeid direktiivide, E-reeglite või nendes nõutud piirväärtuste täitmise kohta ja ARK poolt läbiviidud kontrollimise tulemusi.”

Sama eeskirja § 7 lõige 4 sätestab: “Lõike 1 punktis 11 toodud sõidukile teostatakse üksiksõiduki kinnitus järgmistes lisades toodud nõuete kohaselt:
1) M 1 kategooria sõiduk – lisa 3;”

Sama eeskirja lisa 3 sätestab, et auto heitmed peavad vastama EU direktiivide 70/220/EMÜ ja 715/2007 tunnustähte “A” nõuetele. Tunnustähe “A” tähendus sätestatakse aga nii: “Tunnustähtede tähendus:
A – Nõutud direktiivi, E-reegli või muu normdokumendi kohase sertifikaadi, katsekoja katseprotokolli või kinnituse, valmistaja tunnistuse või § 4 lõike 7 kohase dokumentatsiooni esitamine, mis kinnitab piirväärtuste täitmist”

Ehk siis vastavalt loetletud seaduste, määruste ja eeskirjade järgi on ARK kohustatud aksepteerima UK-s väljastatud auto registreerimistunnistust ning sealhulgas ka UK-s tehtud (ja sealse registreerimise aluseks olnud Emission Test-i).

Punkt.

Eks siis katsetame, kuidas Eesti Ametnik tunneb oma ametikoha tegevust sätestavat seadusandlust 🙂

Nii tore, nii tore… Eesti ametnik

5 arvamust teemal “Nii tore, nii tore… Eesti ametnik

  1. Nii, tahaks väga teada kuidas läks. Minul nimelt juhtus selline lugu et ei lubata 2006 a UK lubadega eestis oma autoga sõita. Selleks et vältida auto tasulisse parklasse viimist (sislulselt konfiskeerimist) pidin keset ööd sõbra (eesti lubadega) omale autojuhiks. kutsuma. Vormiliselt tegid eesti liikluspolitseinukud “Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse” liiklusseaduse §20 lg2 punkti 3 alusel, kuna – puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Lisaks on probleemiks see et ma ei tohi juhtimisõiguse taastamiseni autorooli istuda … aga menetleja teeb oma otsuse alles kuu aja jooksul. Kuidas toimida ei tea,

  2. Vastavalt UK valitsuse infoportaalile on UK-s väljastatud load täiesti kehtivad ja legaalsed kõigis EU riikides. Vaata http://www.direct.gov.uk/en/Motoring/DriverLicensing/DG_10023103
    Seda siiski eeldusel, et oled vähemalt 18 aastane (UK-s on load legaalsed alates 17-st eluaastast) ja sul on olemas vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Kui need tingimused on täidetud pole Eesti politseil legaalset alust keelata sul autoga liiklemist.

    Sama kinnitab ka Eesti Liiklusseaduse § 27 lg 5: “Eestisse elama asunud isiku Euroopa Liidu liikmesriigis väljaantud juhiluba ei pea vahetama Eesti juhiloa vastu.”
    Vaata https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=769273

    Ehk siis, kui sul on vastava kategooria juhiload ning sa oled vähemalt 18 aastane – ja loomulikult eeldusel, et sa polnud purjus – võta ühendust oma menetlejaga ja küsi milliste seadusaktide alusel on Eesti Politsei seisukohal, et UK juhiload Eestis ei kehti.

    Sa ei anna küll infot, miks on su juhtimisõigus peatatud – selle aluseks ei saa olla ilma vastava kategooriat omamata auto juhtimine. Juhtimisõigust peatatakse Liiklusseaduse § 41 lg 3 alusel ja selle põhjused peavad olema märgitud vastavasse otsusesse mis peaks ka sul olema. Kui sa sellisele otsusele pole alla kirjutanud siis sinu juhtimisõigus pole ka peatatud.

  3. Maret Jantson says:

    Juhtus nii,et üks Soome politseinik arvas,et kuna ma olen elanud Soomes kauem kui pool aastat peaksin ma oma Eestis saadud juiloa vahetama Soome oma vastu.Minul jäjje on omast arust rahvusvaheline juhiluba mis peaks kehtima kõikides EU maades.Politseinik väitis jälle,et on Soome seadus mitte EU seadus.Kuidas see tegelikult on ja kuskohast saab tavaline inimene teada seadusi mis puudutavad inimesi kes on vahetanud elukohta EU siseselt.

    1. No põhimõtteliselt on EU seadused ülimad misiganes EU riigi oma seadustest. Nii, et poliseinik selle koha pealt eksis. Järgmine kord palu näidata endale seadust mis nende väidet kinnitaks.

Liiga hilja arvamust avaldada...