Nii tore, nii tore… Eesti ametnik vol II

Üle nädala tagasi alanud tramburai meie LandLord II registreerimisega ARK-is on saanud järje. Kohe mitu isegi. Vahepeal oleme vahetanud e-kirju härradega Tarmo Koor (ARK Tehnoosakonna ekspert) ja Martin Harak (ARK Tehnoosakonna tüübikinnituse ja sertifitseerimise talituse juhataja).

Aga kõigest järjekorras.

Ligi nädal peale riikliku tüübikinnituse taotluse dokumentide esitamist sain eksperdilt vastuseks kenasti vormistatud kirja, milles ARK soovis lisaks ARK poolt tunnustatud katselaboris teostatud müra- ja heitgaasiteste. Kuna vastavad testid olid Inglismaal juba tehtud ja vastav info ka UK-s väljastatud ühtlustatud registreerimistunnistusele ka kantud siis tuletasin austatud eksperdile meelde Autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskirja § 4 lõige 7-t, mis sätestab, et ARK võib arvesse võtta teise liikmesriigi pädeva asutuse poolt väljastatud sõiduki registreerimistunnistuses märgitud andmeid. Vastuseks sain eksperdilt lühikese kirja – muuseas, kirjas polnud enam ei teretust ega head aega soovimist… – mis ütles, et ARK võib aga ei ole kohustatud midagi arvesse võtma ja ma võin küll neile need “väidetavalt” UK-s tehtud vastavad testitulemused ja sertifikaadid UK-st tuua…

Saatsin siis kenale eksperdile kirja, kus meenutasin talle, kuigi ametnikul on  Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt küll diskretsiooniõigus (ehk kaalutlusõigus) kuid § 4 lõike 2 kohaselt peab seesama ametnik kaalutlusõiguse kohaldamisel põhjendama vastava otsuse tegemist. Sinna juurde meenutasin talle ka veel, et vastavalt Haldusmenetluse seaduse § 6-le on haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Selle asemel, et mind kuhugile saata.

Kuna Euroopa Kohtu menetluses on mootorsõidukite registreerimisega seotud koguni ca 20% käsitlemisel olevatest EÜ asutamislepingu artiklitega 28 ja 30 (vaba kaupade liikumine siseturul) hõlmatud rikkumisjuhtudest siis on Euroopa Komisjon kokku pannud “Tõlgendusteatise teisest liikmesriigist pärit mootorsõidukite registreerimise korra kohta“. Saatsin ka selle dokumendi eksperdile viitega selle dokumendi punktile 3.3.2. mis sõnaselgelt keelab riiklikel asutustel üksiksõiduki riiklikul tüübikinnitusel nõuda tehnilisi katseid, kui need katsed on teises liikmesriigis juba tehtud ning nende tulemused on riiklikele asutustele kättesaadavad või antakse vastava soovi korral nende käsutusse. Tuletasin talle ka meelde, et ARK-ile kui Eesti Vabariigi haldusorganile on DVLA (UK autoregistri) poolt tehtud testid, väljastatud tunnistused ja sertifikaadid soovi korral kättesaadavad kuna ülaltoodud dokumendis vastavas punktis viidatud Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-432/03 paneb liikmesriikidele ülesande tagada, et pädevad kinnitusasutused teeksid omavahel koostööd vastava info vahetamisel.

See oli ilmselt eksperdile liig mis liig ja järgmise kirja saatis mulle juba juhataja…

Juhataja seletas, et ametnik otsustas mitte kasutada UK registreerimistunnistusel olevaid andmeid kuna, tsiteerin,

“… kahjuks ei märgi inglased registreerimistunnistuse peale sarnaselt eestlastega sõiduki müra ning heitmete norme, mida antud sõiduk täidab.”.

Miskil põhjusel ei ole UK registri poolt registreerimistunnistusele eraldi märgitud väljastatud sertifikaadid piisavad. Juhataja lisas, tsiteerin,

“Teie poolt viidatud ”Haldusmenetluse seaduse” § 6 lause põhjal võin Teile öelda, et ARK-l ei ole vähimatki ”vajadust” tegeleda Teie sõiduki vastavuse tõenduse tagaajamisega.”.

Nii mulle kui ka mu advokaadile tundub see tsitaat kummalisena kuna käesolevas haldusmenetluses on ARK haldusorganiks (mina antud haldusmenetluse teise poolena ei ole haldusorgan) mis kohustatud seda tegema kui vajadus on olemas. Üleüldse tekitab selline vastulause retoorilise küsimuse – kas ametnik on kodaniku teenistuses või vastupidi? Aga ehk pole Eesti õige koht seda küsida. Igatahes pole ARK kindlasti selleks kohaks.

Juhataja vastuses olnud lause, tsiteerin,

“Lisaks pean Teile veel ütlema, et ARK ei püüa kuidagi moodi takistada kodanikel välisriikidest seaduslikult toodud sõidukite registreerimist ega muude toimingute teostamist.”

kutsus vähemalt Land Roveri Klubis esile homeerilise naeru. Sealses foorumis on avatud suisa eraldi nurgake ARK-iga seotud kogemuste kirjeldamiseks (kus ka seesinane protesess kogu oma uhkuses kirjeldatud on). Ilmselt oleks reaktsioon sama väga paljude inimeste puhul kes on pidanud ARK-iga kokku puutuma.

Lõppeks viitas juhataja Autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskirja lisale 3 milles sisalduvatele müra ja heimete testide sertifikaate ongi registreerimiseks vaja.

Saatsin juhatajale kirja milles arvasin, et ainult selle fakti põhjal, et UK-s kehtiva korra kohaselt ei märgita registreerimistunnistusele viidatud norme vaid viitavad väljastatud sertifikaatidel ei ole ARK-il alust nõuda uusi teste. ARK-il on võimalus neid andmeid igal ajahetkel UK registrist küsida.

Tsiteerisin lisaks eelpool viidatud Euroopa Komisjoni teatist:

“Asjaolu, et mootorsõiduk on teises liikmesriigis juba registreeritud, tähendab, et selle liikmesriigi pädevate asutuste hinnangul vastab mootorsõiduk kõnealuses riigis kohaldatavatele nõuetele. Pädev asutus võib teises liikmesriigis juba kinnitatud, registreeritud või registreerimata mootorsõidukile kinnituse andmisest seega keelduda ainult juhul, kui mootorsõiduk kujutab tõsist ohtu rahvatervisele.”.

Lõppeks küsisin juhatajalt millistele seadusaktidele tuginedes keeldub ARK Euroopa Komisjoni teatises viidatud direktiivides ja Euroopa Kohtu otsustes sõnaselgelt väljendatud kohustuste täitmist. Ehk siis miks ARK ei soovi andmete kontrollimiseks võtta ühendust UK registriga vaid sunnib tegema uusi teste.

Ootan huviga vastust…

P.S. Ma pole küll jurist kui mul on karvane tunne, et vastavalt jällegi samale Euroopa Komisjoni teatisele on ARK alates 2007 aasta veebruarist rikkunud seadust saates samasuguses situatsioonis olnud inimesed kalli raha eest uusi teste tegema. Mis tähendab, et selle raha peaks saama tagasi nõuda.

Nii tore, nii tore… Eesti ametnik vol II

2 arvamust teemal “Nii tore, nii tore… Eesti ametnik vol II

  1. Täitsa õudne lugu! Nagu mõnes neegrivabariigis suhtumine! EL astumise üks mõte oligi inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine – ehk võid kolida oma asjadega ühest riigist teise ja kõik on seaduslik. Ausaltöeldes ma ka vihkan seda ametnikukeskset lähenemist, kus tavakodanikku ja tema muret enam ei märgata otsides põhjust asjaga mitte tegeleda.

    Sellest võid hea stoori “Võsareporterisse” või “Kaua võib” saada. Aga see on alati nn backup-variant, kui asjad üldse ei arene.

    Kui Sulle ARK-ist jätkuvalt mõistlikku vastust ei tule, siis on mõistik saata mingiks ajaks see ARK k***dile ja pöörduda minister Partsu poole rääkides lahti kõik asjaolud. ARK-i võib ka sellest liigutusest (ministri poole pöördumine) informeerida viitega, et ARK on otsustusvõimetu ja las siis selle valdkonna minister otsustab, kes ja mismoodi peab selle otsuse vastu võtma – selleks tippjuht ongi. Üldiselt on poliitikule väga tähtis, et kodanik ehk valija võimalikult positiivse lahendi saaks.

    Igatahes edu!

  2. Tänud soovituste eest!

    Järgmise sammuna oligi plaanis esitada kaebus MKM-i ja samaaegselt ka Euroopa komisjonile SOLVIT süsteemi kaudu.
    Tänaseks pole vastust ARK-ist veel tulnud, isegi mitte kommentaare minu kirjale. Ootan veel päeva-paar ja eks siis astun järgmised sammud.

Liiga hilja arvamust avaldada...