Talgud Alansi Offroad klubis olid vägevad. Lõpetuseks tehtud “lühike ring karjääris” kinnitas kaht fakti:
* mida võimsam maastur seda kaugemale tuleb traktori järgi minna
* lühike ring metsas on minimaalselt kolm tundi või siis kuni viimase masina välja veame.
PS: Landy ja Insineer lahkusid varem abistama Austraalia maailmarändureid 🙂
Ma arvan, et minu senine parim Itaalia köögi elamus on pärit Lucca lähistelt, Colle Verde “mäealusest” trattoria‘st. Sealne menüü sõltus just sellest mida sa tahtsid ja arveks toodi meile pika palumise lõpuks paberileht minimalistliku “6×10 EUR” reaga ja seda siis nii primi piatti, secondi piatti, dolci ja veini eest. Sealne Coniglio con Olive ehk jänes oliividega oli just täpselt see mida üks inimene endale ette kujutab parima Itaalia toidu peale mõeldes. Kogu elamuse tegi täiuslikuks Itaalia külarestoranile nii iseloomulik melu, musta riietatud krunniga kokaprouad ja lopsakas kohalik vein veiniklaasidest millest ükski polnud teisega sarnane.
Loomulikult, kui Ekspress kirjutas, et Tallinnas on nüüd võimalik seda sama emotsiooni proovida La Bottega restoranis oli plaan valmis – meie pisikese firma jõuluõhtusöök saab just seal toimuma. Continue reading “La Bottega. Elamus mida ei soovita.”
Kuivõrd minu epopöa oma auto ARK-is registreerimise ja tüübikinnitamisega on saanud suure huvi osaliseks siis kopeerin siia pädeva dokumendi lingi. Tegemist on siis Euroopa Komisjoni teatisega number SEK(2007) 169 “Tõlgendusteatis teisest liikmesriigist pärit mootorsõidukite registreerimise korra kohta”.
Siinkohal ma rõhutan, et nimetatud dokumendi puhul on tegemist Euroopa Komisjoni juhtnööridega liikmesriikide pädevatele asutustele (seega siis otseselt ARK-ile) kehtivate Euroopa Ühenduse seadusaktide ja Euroopa Kohtu otsuste ning praktika korrektseks järgimiseks. Continue reading “Nii tore, nii tore… Eesti ametnik, the follow-up”
