Et oleks selge: ma ei ole ei mikro- ega ka makroökonomika, veel vähem riigieelarve spetsialist. Aga tänane uudis sellest, et riik võtab laenu nii EIB-st kui ka Swedbankist tekitab mul küsimusi.
Nimelt, eelmise kuu lõpu seisuga oli Eesti kommertspankades suurusjärgus 70 miljardi krooni eest hoiuseid. Samal ajal kavatseb riik laenata raha, seejuures makstes loomulikult intressi (arvestates tänast olukorda suhteliste rasvast), mida tasutakse jällegi kodanikelt korjatud maksudest järgmise 15 aasta jooksul. Miks ei püüa riik välja tuua houistele talletatud raha? Miks ei väljasta riik kodanikele suunatud võlakirju?
Loomulikult, arvestades tänase valitsuse, või õigemini tänase valitseva eliidi usalduse kaotust kodanike seas poleks mõtet oodata, et aatelised kodaniku toovad kõik 70 miljardit lauale. Kuid ma kahtlustan, et täna vajaminev 8-9 miljardit oleks täiesti reaalne summa. Miks siis valitsus on ei soovi anda võimalust teenida intressi oma kodanikele? Intressitulu saab ju jälle maksustada ja kogu see vara jääks ju Eestisse.
Arutasime seda eile õhtul oma pisukeses gurmaanide klubis ja kuigi võlakirjade mõttel paistis jumet olevat ei suutnud me välja mõelda miks seda siiski ei tehta. Aga noh, ega meist keegi pole suuremat sorti finantsgeenius 😉
Miks siis ikkagi riik ei taha anda võimalust oma kodanikele osta riigi võlakirju? Kas siis pigem minnakse negatiivse intressi teed? Kas keegi seletaks mulle selle küsimuse lahti?
