Eelmises sissekandes toodud küsimus tõstatub täna hoopis uues valguses. Kui enne oli see ühe majandusteooria kauge inimese jauramine teemal millest ta suurt ei jaga siis Leedu Vabariigi valitsuse vastavad sammud annavad küsimusele tugevalt kaalu juurde.

Miks siis ikkagi Eesti valitsus sama teed ei lähe? Spekuleerime teemal natuke.

Pankadega konkureerivat või natuke väiksemat intressi pakkuv (ikkagi riigi garantiiga) võlakiri oleks ilmselt üsna populaarne. Vaevalt, et kõik 70 miljardit pankades hoiustel seisvat raha sellega kasutusse tuuakse kuid mingi 5-10 miljardit oleks vist üsna reaalne.

Nüüd aga kujutage ette, kui ühel ilusal hommikul seisab pankade uste taga järjekord inimestest kes tahaksid raha pangast välja võtta, et selle eest riigi võlakirju osta. Selle peale jooksevad pangad kolinal kokku.

Ehk siis ilmselt on pangad nõus pea peal seisma ja soodsaid diile riigile välja käima niikaua kuni riik võlakirju ei hakka väljastama. Kurb on selle asja juures ikkagi see, et intressid pangale makstakse kinni ikkagi maksurahast. Seega kodanike taskust.