… on meie kala- ja lihaletid nii igavad ja nukrad.

Nii Tallinnas kui Pärnus tundub, et Eesti on landlock riik kus mereni on tuhandeid kilomeetreid. Kohati võib letis kohata trööbatud välimusega doraadot, mõõkkala või tuunikala fileed. Vaatad peale ja imestad. Kiud laiali valgunud, värvid tuhmunud, silmad samuti. Lõpused on üldse välja võetud…

Meie enda kohalikku, samal hommikul püütud kala praktiliselt pole. Või kui on siis on see sama trööbatud nagu eelpooltoodud eksootilisemad tükid. Saada on loomulikult Norra lõhet aga see ajab vist isegi paadunuma kalagurmaani kiljudes ruumist välja jooksma. Püüdsin meenutada kuna ma viimati head, värsket ahvenafileed sõin. Meelde tuli. Umbes poolteist aastat tagasi Šveitsis, Genfi järve kaldal. Eestist pärit filee oli. Ausalt, küsisin järgi. Kord Itaalias, Toskaanas, esmaspäeval poes käies olime üllatunud, et miks kalaletis midagi müügil pole. Kohalikud imestasid aga meie üle – kuivõrd pühapäev on puhkuseks ka kaluritele siis pole ju esmaspäeva hommikul loomulikult värskeid mereande saadaval. Mingit Norra tundmatuid ravimeid täistopitud lõhet ei osta seal keegi.

Hindadest ma parem pikalt ei räägi. Kuni mulle keegi ära ei seleta millised tegevused tõstavad näiteks Itaaliast püütud sinikarbi hinna Eestisse jõudes Itaaliaga 12-13-kordseks(0,5 €/kg Itaalias versus 6,5 €/kg Eestis). Kasumiahnus?

Miks pole Tallinnas, Pärnus või mujal rannikulinnades Helsingile sarnast hommikust kalaturgu? Kehtivad ju meilgi samad euroseadused nagu sealgi. Kas kalurid pole huvitatud? Või on ametnikud suures tuhinas selle keelatuks kuulutanud? Oleme me tõesti rohkem paavstid kui paavst ise?

Lihast on vist suht mõttetu üldse sõna võtta. Tootjate/müüjate fantaasia ulatub vaid viilutatud lihatükkideni mida hoolikalt gaasikeskonda pakitakse. Kus on saada seakülge, milles ribid kenasti ühes? Kus on loomakints? Kus on lambakints? Kurat, nagu koosneksid meitel sead ainult sisefileest ja karbonaadist. Kuhu on kadunud, või õigemini miks pole meil taasavatud lihakarne kus osav lihunik õige tüki sulle välja lõikab? Pole majanduslikult kasulik? On euronormidega nii keeruliseks aetud? Kuidas, oh kuidas küll see piltidel olev Pariisi kesklinnas, Saint-Louis En L’ile tänaval asuv lihakarn eksisteerida saab. Ja te ainult vaadake, mida pakutakse…

Ja ärge tooge vabanduseks suuremat turgu jms nagu tavaks. See konkreetne lihakarn oli vahest 25 m² suurune. Lihunikud sealsamas leti taga töötamas. Ei müüda seal päevas tonnide kaupa pakendatud lihaviile. Päevas ehk kokku paarsada kilo, sedagi heal päeval. Aga see-eest millist…

Miks, oh miks…