Taastuvenergiast. Jälle.

Kõigepealt ehk meie plaanitud majaehitusest ja sellega seonduvast – elame ikka selles maailmas siis ja seega ei läinud majanduslangus ka meist ringiga mööda. Täna on prioriteedid mõnevõrra muutunud ja seega majaehitus tulevikku edasi lükatud. Mis aga ei sega selle planeerimist/ette valmistamist.

Niisiis, taastuvenergia.

Kõigepealt esimene küsimus – miks?
Üldistaks natuke. Keskmine Eesti pere kasutab aastas ca 3500 – 5000 kWh elektrienergiat. Pered, kus kasutusel elektriboilerid, pliidid jms vast ehk poole rohkem – ca 10 000 kWh aastas. Sõltumatu elektritootmise lahendus (päikesepaneelid, tuulegeneraator, akupank ja bensiini/diiselgeneraator) maksavad kokku ehk suurusjärgus 300 000 EEK-i. Tänaste elektrihindadega oleks siis tasuvusaeg – jättes kõrvale ka hoolduskulud – ka minimaalselt ca 30 aastat! Elektrihinna kahekordistumine ei aitaks palju kaasa – ka 15 aastane tasuvusaeg kombib kohe kindlalt majandusliku mõttekuse piire.

Erinevalt teistest EU ja maailma riikidest ei ole Eestis programme mis toetaksid taastuvenergial põhinevat mikrogeneratsiooni – ehk siis kodust – energiatootmist. Seda vaatamata sellele, et EU direktiivid ja muu hulgas ka koalitsioonilepped sellest räägivad. Kui Eesti valitsus just puiduküttel töötavaid koduahjusid sisse ei arvesta siis jääb EU poolt nõutud 20% taastuvenergia kasutamise nõue küll täitmata.

Tubli kolmveerand täna Eestile eraldatud CO2 kvoodist annab valitsus tasuta Eesti Energiale. Mis kasutab seda kasumi teenimiseks – EstLink-i kaudu eksport muudkui kasvab ja auke Ida-Virumaal kaevatakse üha laiemaks… Keda see huvitab, et meil toodetud elekter on ilmselt üks CO2-mahukamaid.

Nüüd edasi – kuidas?

Utopia-nimelises riigis ilmselt töötaks kenasti loogika mis annaks ettevõtjale (või ettevõtlikule peremehele nii kodus kui ka talus) õiguse küsida ja ka saada toodetud taastuvenergiaga eest õhku paiskamata CO2 rahaline väärtus endale. Selle võrra ei pea ju energiamonopol auke laiemaks kaevama ega põletatud CO2-te õhku paiskama.

Euroopas kasutusel olevad grandid katavad ehitatavaid, kuni 10 kW võimsusega taastuvenergia süsteemide hinnast kuni 50%. Kui sinna juurde veel arvestada veel toodetud taastuvenergia CO2 rahaline väärtus siis hakkab investeering juba mõistlikuna. Isegi väga.

Arvutagem:
* Eestis toodetuna võrdub 1 kWh suurusjärgus 1 kg õhku paisatud CO2-ga. 1 tonni CO2-e hind turul on täna ca 30 EUR-i.
* 300 000 EEK – 50% taastuvenergia grant = 150 000 EEK
* 10 000 kWh = 10 tonni CO2-te = 300 EUR/aastas = 4500 EEK/aastas
* 10 000 EEK (kasutatud elekter aastas) + 4 500 EEK = 14 500 EEK aastas
* 150 000 EEK / 14 500 EEK = 10 aastat

Ehk siis Utopia-nimelises riigis tänaste elektrihindadega oleks tasuvusaeg 10 aastat. Kuna järgmise 10 aasta jooksul elektri hind ilmselt vähemalt kahekordistub siis oleks tasuvusaeg 5-7 aasta pikkune. Eriti arvestades seda, et sellise koduse taastuvenergia süsteemi eluiga on ca 20-25 aastat.

Mõistlik. Väga mõistlik.

Lõpuks – kas?

Ülaltoodud idee ei ole uus. Marek on seda RVP (ressursiväärtpaberi) ideed juba ammu tutvustanud nii valitsusele kui ka riigikogule. Üsna kindel võib olla ka selle peale, et CO2 rahalise väärtuse maksmise idee tambitakse maa sisse kui ilmvõimatu. Rohelised (nii partei kui ka lihtsalt rohelist mõtteviis järgivad inimesed) on ju puukallistajad. Mida nemad majandusest ja reaalsest maailmast teavad…
Aga kas see ikka on nii ilmvõimatu või on asi tahtmise ja mõtlemise taga?

Miski ütleb mulle, et ikka mõtlemise ja tahtmise taga. Good Energy nimeline firma UK-st paistab mõtlevat ja tahtvat. Nagu ka nende 25 000 klienti…

Good Energy pays Offgrid Generators 4.5p (ca 0,75 EEK) for every unit of electricity they generate – even though they use it all themselves. Offgrid Generators need to have an installed capacity of less than 10kW.

MOTT?

Taastuvenergiast. Jälle.

13 arvamust teemal “Taastuvenergiast. Jälle.

  1. Aivar Kaljula says:

    Kas see CO2 kauplemine käib riigiti? kui ei, siis peaks ise looma mingi kauplemiskeskkonna selleks.
    Teine küsimus nende grantide kohta: Kui seda raha jagab Euroopa Liit, siis ei pea ka jällegi eesti saamatu valitsusega pusima, küsiks selle ka otse?

  2. Iga riik EU-s saab endale mingi kvoodi (vastavalt Kyoto protokollile) mille ta siis jagab tootjatele laiali. Kyoto protokoll määrab ära kvootide vähendamise mahu ja kava. Formaalselt pole CO2 turgu (või börssi) olemas. Hinna määravad müüja ja ostja omavahel.

    Grandid on valdavalt riiklikud. EU fondid võivad olla asjasse seotud vastavate raamprogrammide kaudu kuid formaalse grantide korra ja mehhanismi töötab ikka välja iga riik eraldi (tuginedes EU direktiividele).

  3. Aivar Kaljula says:

    energeetika arengukavas on ette nähtud 2010 välja töötada mingi kvoodioksjonite s[steem. täies mahus rakenduks alles mingi 2027….on ikka uimane see EU värk. miks ma seda räägin- kui näiteks renoveerida korterelamu ja sealt tekib energiasääst, siis miks pekki kvoodi(loe raha inimeste investeeringutest) peame tasuta andma EE-le?
    kui seda säästust tekkinud kvooti oleks võimalik koheselt kuidagi otse kompenseerida,miks mitte riigisisesel oksjonil,(riigi käest küsimine tänastelt tegijatelt oleks ilmselt juba ette surmapatt) tekiks inimestel huvi energiat säästa või taastuvaenergeetikat kasutada ikka päris kiirelt… ja kasvõi ainult kortermajade puhul võib kokkuhoiu megawatttundide arv aastas küündida miljoniteni

  4. Aivar Kaljula :
    kui seda säästust tekkinud kvooti oleks võimalik koheselt kuidagi otse kompenseerida,miks mitte riigisisesel oksjonil,(riigi käest küsimine tänastelt tegijatelt oleks ilmselt juba ette surmapatt) tekiks inimestel huvi energiat säästa või taastuvaenergeetikat kasutada ikka päris kiirelt… ja kasvõi ainult kortermajade puhul võib kokkuhoiu megawatttundide arv aastas küündida miljoniteni

    Riik annab täna kvoodi tasuta, seega oleks ka riigi võimuses seadustada taastuvenergiast toodetud energia eest kvoodi jagamine ka väiketootjatele. Tahtmise küsimus…

    Maaleht
    Eestis nähakse tuulikutes endiselt tonti ja tundub, et põhjusel, millest ei saada ka ise täielikult aru. Kritiseerimisel oleks tähtis säilitada konstruktiivsust, sest lahmimisel jäävad kõlama pealiskaudsus ja valed väited, mille ümberlükkamine on hulga raskem kui lahmimine.
    /…/
    Eestis kehtiv toetusskeem on võimaldanud siia rajada juba märkimisväärsel arvul tuulikuid. Samas on tuuleparkide rajamisele tekitatud administratiivseid piiranguid. Võib väita, et Eestis pigem otsitakse põhjusi, miks tuuleparke mitte rajada.

    Leppiman
    Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte direktor

    Soovitan lugeda. Hollandi valitsus on välja töötanud taastuvenergia väiketootjatele omad programmid ja toetused.
    Kommentaaridest võib välja lugeda, et meie inimestele meeldib rohkem linnulaulu kuulata ja vinguda teemal, et energia kallineb…

  5. Aivar Kaljula says:

    Jah, nii see on… Isiklikult pole just mingi suur energiapoliitik aga mõtteviis haakub 100% Rohelistega. Hetkel otsin lihtsalt oma ideedele seljatagust. Olen energiaaudiitor ja näen kui palju energiat tegelikult hetkel “maas” vedeleb, mille võiks kokku korjata… Lähipäevadel plaanis kokku panna selline bilanss, millel ühel pool oleks kliima baasaasta koos hoone soojusbilansiga ja teisel pool siis teoreetiliselt-praktiliselt kättesaadavad kas taastuvenergiad v taaskasutatavad energiad(tänud ka mõne vihje eest). ühesõnaga selle abil oleks võimalik modelleerida eri hoonete energiakasutust ja dimensioneerida seadmeid, et neid energiaid kätte saada. on küll mõningaid probleeme, mis vajavad lisatähelepanu, ent olen veendunud, et sellise keskmise korterelamu (soojustatud) aastakulu saaks
    umbes 350 MWh/a kusagile 100 juurde. muidugi ideaaljuhul, üldiselt saab eelneva auditiga selle selgeks, et kui palju siis ikka täpsemalt. majanduslikult muutuks see tasuvaks kohe kui oleks võimalik mingi kompensiatsioon ükskõik mismoodi peale saada. hetkel tundub see olevat ca 20 – 30 senti kWh eest…

    1. Väga tore! Mida rohkem on kainelt arvutatud ja argumenteeritud seisukohti seda parem. Tsiteerides klassikuid: ükskord me võidame niikuinii!

  6. Aivar Kaljula says:

    Ma natuke veel: EE ja see mulle tundmatu elektrienergipoliitikavärk, eriti nn “roheline energia” on ikka täiesti müstiline… Tasuta energia (isegi dotatsiooniga toodetud) hind on kõrgem kui saastavalt toodetud. Ok mõistan, kaod ja hooldused jms liinidega(jah, täna läks riigi kätte, kes ka pole ilmselt kõige mõistlikum omanik ja veel eriti tänasel ajal). Natuke veel ja EE sugused kolossid ilmselt kärbuvad… seda jagavad ka ilmselt valitsusparteid, kes iga hinna eest tuumajaama tahavad, ok arusaadav.. sest alternatiivenergialahenduste hind(rääkimata elektriseadmete tarbimise võimsustest)on sisuliselt vabalangemises. kui need paigaldada nutikalt lõpptarbija juurde, siis on sisuliselt tarvis ainult kompensiatsioonijaamasid…( eesti tingumustes on ju koostootmine ka veel plussiks).
    tuumajaamade kasuks räägib vaid üks faktor – kui elektriautod lõpuks turu vallutavad(ja seda nad teevad), siis energiakokkuhoid siin ei päästa, vaja on siiski suht koht odavat süsinikuvaba püsiallikat. Kõrvalpõikeks – 9 kordse hoone keskmine (kogu)hetkevõimsus = diisel ww polo võimsusega.. paraku selles hoones võib elada 200 mersumeest 🙁
    Poliitiliselt oleks tuumajaam ka täitsa korrektne – hr sandor liive saakś oma hiigelpalga ju säilitada ja võib-olla mõjuks ka eksport-import bilansile suht positiivselt… 🙂

  7. Aivar Kaljula says:

    Elektritransast veel paar aspekti
    1. Miks seda suurepärast ühistranspordiviisi hallatakse üliebaefektiivselt? Talvine küte tuleb tennidest! Soojuspumpade kasuteguri ja omahinna suhe on juba ju ammu- eriti veel sisuliselt soojusisoleerimata kehade jaoks pea hetkega ära tasuv…
    2. Teine asi on see, et miks ei kasutata ära elektritransas taastuvenergiat? kui paigaldada liiniotstesse tuulikud, pv paneelid katusele, akud sisse, regeneratiivne pidur ja küttekont ka, ei peaks ju mingi jaburate (taastuvenergia, liini, aksiisi, km, tootjakasum, jms) tasudega möllama… krt seda teab.. mis inimestel viga on, et ei suuda energiatega hakkama saada…
    3. Elektriautosid teevad koolipoisid kodus Pobedadest… ja liiguvad. Kui eesti suudaks regulatsioonidega anda võimaluse seda teha ka firmadel.. neodüüm jms magnetitega sammmootorid juba üsna turul. keresid autodele oskavad muidugi vanaeuromaad paremini teha.. natuke hoogu ja eesti võiks saada üheks esimeseks elektriautu maaks,(energiavarustus oli pm eelmises kommis)Soodustavaks asjaoluks, et eestlane on suht autopede ja 0-100 km/h istumisalune peaks olema parem kui naabril ning elektriauto ju seda ka suudab :). Erandiks jäävad nn rekkad, kelle kogukasutegur ulatub juba täna ca 44%-ni, laevadel rohkem. Seda peaks jääma käitama eesti põldude biodiisel või põlevkivitööstuse produktid.
    Kokkuvõttes peale gaasi(koostootejaamadele) ja aatomiku , võiks eesti energikandjate impordi unustada.. ja tööd jätkuks päris paljudele…

  8. Aivar Kaljula says:

    Ja veel:
    Minu säästuenergeetika alused seisaksid järgmistel sammastel. (maksimaalsel püüdlusel paljukirutud omamaist ja nn kallist kasutades)
    1. Tuul- 9 kordse lifišaht on ca 30 m kõrgusel ja tihtipeale suht mereäärses kohas. Ok, labadega tuulik ajaks penskarid tagajalgadele ja Keskerakondlik linnaviletsus piidleks kooskõlastamistega ka oma öösel juurdeõmmeldud taskute poole, mingite looduskaitsjate peale ei julge mõeldagi… aga VAWT ! Nii osad kui komplektid rahvusvahelisel turul suht mõistlike hidadega saadaval.Vaikne turvaline ja pea nähtamatu.. Lisaks omamaine hr Kingi superheasti toimiv turbiiniosa(arendamiseks rahad peal) ja Volta ja TTÜ tänaseks vist tiba soikunud rohkepooluseline gene osa väljatöötlus!
    2. Päike – see soojendusvärk ei tohiks ju ajudega eestlastele olla üle mõistuse… kui on, siis tuleb osta sisse ja nende hind langeb…
    3. Photovoltaicil tänase päeva seisuga pakub hiina juba paaridollarilist wati hinda. kui ei jõua ära oodata TTÜ ponnistusi( teaduspõhise majanduse korral kindlasti mitte, tootmispõhise korral aga küll), siis peale USA ja Saksa ettebronnitud oste peaks avanema 2011 reaalne võimalus ka meile odavaid paneele USAst saada osta.
    4. Koostootejaam( nimi ütleb, et oleks nagu tegu kosmoseteadusega) tegelikult on see kõige prostam 4000kr maagaasiga töötav ottomootoriga paarikilovatine generaator, mille sumpsigaasid on suunatud läbi soojusmahuti… 🙂 stirling oleks muidugi moodsam aga 20x hinnavahe tõttu võib ka neid tavalisi kasvõi iga aasta vahetada… 🙂 need 20-30% , mis kaotsi lähevad, saaks kätte p 5 kirjeldatuga. honda mootorit eestis küll ei tehta aga kõige muu sinna kuuluvaga ei tohiks probleeme olla…muidugi vajatakse maja peale ca 70 tuhat maksvat grid tied inverterit(aga seda kogu elektrigeneratsiooni peale)
    5. Hämmastava asja peale tulin kui ühistu kaebas selle üle, et külmal talvel külmub mõnes kohas torustik keldris. Avastasin, et see toimub trassivee liitumiskohas. seal oli ka tehnilise keldri T mõnevõrra madalam. laser trassi peale suunates selgus, et 2 tolline plastik külmaveetoru soojenes 8 m peale (tilkudes lisasoojust ammutades) 5-8 kraadini. hiljem arvutuslikult selgus, et aastas teeb ta seda ca 18 MWh ulatuses…edasine jutt on juba pikk aga kes viitsib, see mõtleb välja… kõrgtehnoloogia siin puudub 🙂
    6. peale välispiirete soojustamist ja kogu ulatuses pakettakende paigaldamist jääb suurpaneelelamu õhuvahetuskoefitsendiks ca o,2 ( vaja oleks muidugi 0,5 ca) ja moodustab bilansist ca 20 prossa. uurides näiteks 1 kw õhk-vesi( vahemahutisse)inverteri välisõhuvajadust, selgus, et need on suht korrelatsioonis antud hoone vendi vajadusega. lisaks boonusena, et vendiõhk ei lange ka -30 juures alla nende seadmete töösuutlikkuse ja teisena see, et vendiõhu niiskust ” välja kurnates” on võimalik hoida COP suht heal kõveral…jah matsut v saniot 5 a garantiiga eestis ei toodeta kuid nii mõndagi asja võiks selle puhul kohapeal teha…

    Kui siia juurde lisada smart juhtimine (mille parameetreid peale projekti koostamist pole just väga hull leida)(see on mu meelisteema, sest viimastel aastatel on see olnud minu leib ning mulle meeldib see) ja kui arvestada, et IT on eestis tasemel, siis varemkirjeldatud mudeli toimima saamiseks ei pea kindlasti uimast teadustööd tegema. ilmas enimlevinud testmeetodi katsetamiseks – katse eksituse meetodiks, on nõusolekud juba ammu olemas 🙂

    1. Rohelised (kelle hulka ka mina kuulun) on püüdnud samu ideid propageerida aastaid. Seni on abstraktseks vastuseks olnud vaid ” ei saa”. Sedagi heal juhul. See, et mujal maailmas ja meile lähemal Euroopas on need ja teisedki tehnoloogiad aastaid edukalt kasutuses olnud ei paista Eestis olevat argumendiks. Taanis suudab tarkvara koostöös täpseimate ilmaprognoosisüsteemidega planeerida 3 päeva jagu ette tuulegeneraatorite tootmist ning selle võrra vähendada kompensatsioonijaamde mahtu. Tänaste riigivalitsejate ja nende “nõunike” väitel Eestis see mudel ei töötaks. Nagu asuks Eesti mingisuguses füüsikalises anomaalias 🙂
      Ma arvan, et millegi käegakatsutava saavutamiseks tuleks rohelise mõtlemisega vastava ala spetsialistidel pead kokku panna ja tulla välja raudselt argumenteeritud ettepanekutega.

  9. Aivar Kaljula says:

    OK, viimasena tänaseks:
    Eile nimetatud co2 kvoodijura kompenseerimine võimaldaks sellest kompotist teha suurepärase new generation äri, mis peaks suutma luua tööpuuduse ahastuses vaesele lõpptarbijale suht ahvatleva situatsiooni.(eriti kui ärimudelisse kaasata ka tarbija) kui siia lisada veel tänase targa “vaba kapitali” investeerimisotsingud, siis ei kujuta ette, et see ei võiks toimida…turumaht ulatuks teoorias baltist ja loode venest poolani…

  10. Aivar Kaljula says:

    Ikkagi, sry, keegi meist ju arvutada oskab alati… endale vahel tundub, et seadusi tuleks muuta nn “mittemõtlevate” jaoks nii nagu liikluses turvavöö puhul: et seadustega kaitsta inimest iseenda lolluste eest. ega siin muu ei aita kui et rohelised pevad võimu võtma:) ma ei tea kuidas muidugi.. aga väike idee- minu kirjeldatud projektiga võiks magala penskaritele aru pähe panna, et rohelised olid need , kes tema igapäevakulud tegelikult maapeale tagasi tõid 🙂 saaks keski valijad endale 🙂 Tegelt ma ei tea kuidas aga tahaks, et terve mõistus võidaks…
    Luban sul mu liiga äkilised kommid kustutada 🙂 aga mõte ei muutu…

  11. Aivar Kaljula says:

    Ok kõige viimasemaks täna: arvutused suudan enam-vähem esitlusküpseks saada juuli esimesel- teisel nädalal. ma ei tea aga marek peaks esitlusel kohal olema. omavahel me päris tundmatud kindlasti pole… mulle meeldiks kui saaks mitu pead kokku panna ja midagi tõsist hästi kiiresti üles lükata..

Liiga hilja arvamust avaldada...