Et aega pisut rohkem ja net ka käepärast siis natuke põhjalikumalt vahepeal juhtunust. Ja kuigi paari lausega sai seniseid külastusi juba kirjeldatud siis siinkohal pisut pikemalt.
Esimesel hommikul peale Emamaale jõudmist ärkasime kell 5 hommikul… Meie tavapärane, kella 7-ne ärkamine tähendas UK-s just seda kellaaega. Eks astusime oma kohvidega hotelli ette värsket õhku (loe suitsu) hingama ja vaatasime kohvi lürpides, kuidas hotelliesisel muruplatsil jäneste pere hommikueinet võttis.
Järgmine peatus oli… noh, klassikaline – Stonehenge. Eks ta üks turismimagnet ole ja ega ka seda õiget tunnetki peale tulnud teiste turistidega korrektses hanereas jalutades. Aga noh, teepeale ta jäi ja miks ka mitte. Üllatavalt suur oli ta küll, miskil põhjusel oli mulle jäänud mulje, et kogu see ehitis on väiksem.
Üheks kindlaks lemmikuks kujunes veel enne Billingu Show’le jõudmist West Midland Safari Park. Kuigi tegemist loomaaia sarnase asutusega olid loomad nii vabalt ringi liikumas, et tekkis mulje Aafrikas safaril olemisest. Ja ega mujal ei kipu sulle kaelkirjak autoaknast sisse kiikama, et peopesalt toitu noolida.
Safari pargist läksime põhja poole, et hommikul minna Solihulli Land Rover Experience keskusesse. Sellest sai eelmises kirjutises pisut räägitud, nüüd pilte kah juurde. Tehases loomulikult pilte ei lubatud teha, seega siis ainult Experience keskuse juures olnud autodest.
Edasi viis tee meid külla Nene Overland‘i inimestele Peterborough’s. Sealt saime teada, et Billingus juba laager püsti. Kuna Nene inimestel olid käed-jalad ettevalmistustega täis siis koristasime end neil jalust ja keerasime nina Billingu poole.