Teel Billingu poole seiklesime mööda Emamaad. Katil olid käed-jalad tööd täis pildistamisega. Traditsioonilised inglise maamajad nende arhailiste katuste ja seintega. Ühine arvamus oli, et ilmselt on Inglismaal arhitektidel vähe tööd – kõik oli sedavõrd traditsiooniline.
Jõudsime kohale 15. õhtul ja avastasime, et laagriplats oli juba tihedalt osalisi täis. Leidsime oma klubile eraldatud koha ja seadsime laagri üles just UK Freelander Club kõrvale. Colin, nende klubi ürituste organisaator, oli esimene meid tervitama. Järgmistena maandusid meie kõrvale UK G4 Owner seltskond ja Series I klubi, tõsi, nemad juba ürituse teisel päeval. Kuigi ürituse ametliku alguseni oli jäänud veel poolteist päeva käis melu ja rahmeldamine täie hooga. Põhiliseks jututeemaks oli see kas ikka üritus õnnestub. Asi nimelt selles, et eelmisel aastal raksu läinud kaks suurimat LR ajakirja (Land Rover Owner International ja Land Rover Monthly) otsustasid sel aastal korraldada kokkutuleku eraldi ja loomulikult samal nädalavahetusel. LRO korraldas Billing Show, LRM omakorda Land Rover MAX Newark Show.
Järgmine, kokkutulekule eelnev päev möödus Colini ja muude külaliste seltsis veini ja muid joovastavaid jooke limpsides ja maailma (ning loomulikult Land Roveri) asju arutades. Õhtul olime külalisteks Nene Overlandi seltskonnas ja nautisime Kevini poolt valmistatud toite. Muide, Nene’s töötav Kevin on peale kõigi UK LR entusiastide poolt aktsepteeritud ekspeditsioonivarustuse absoluutseks eksperdiks olemise (suure osa oma elust on ta veetnud kõikvõimalike vahenditega mööda Aafrikat rännates) olnud ka kokk kuulsa QE2 peal, seega olid toidud tasemel.
Ja siis see algas – Land Rover Owner Show, Billing 2009.
Sõnadega on seda raske kirjeldada – umbes 4 jalgpalliväljakutäit klubisid, tootjaid, arendajaid, ehitajaid ja keda veel. Rääkimata umbes 4 korda sedasuur ööbimisala mis oli tihedalt täis telke, karavane ja kõikvõimalikku muud eluks vajalikku. Kolasime Katiga ringi ja vaatasime suud ammuli. UK-s on Land Rover ikka selgelt sümbol. Või nagu nad ise ütlevad – Land Rover ownership doesn’t show your abilities in the bed or differenciate otherwise – one can work on the land or own the land. Otsisime nii endale kui ka Eestisse jäänud klubikaaslastele igasugu vajalikku nänni. Ja loomulikult leidsime ka. Igatahes, tegevust oli – seda vaatamata ühel päeval ülekäinud tormi – piisavalt ja igav polnud.
Kokkutuleku viimasel päeva hommikul olime oma “sõltumatusse” elusse nii sisse elanud, et Kati tegi hommikusöögiks pannkooke. Seda kogu ümbritseva seltskonna imetluse saatel. Igatahes, keskpäevaks pakkisime oma laagri kokku, sidusime ostetud kaubad katusele ja lehvitasime kohalejääjatele.
Meie seikluse teine pool võis alata – Itaalia ootas.