Soh, nüüdseks on peaaegu nädal möödunud meie tagasitulekust. Emotsioonid on mõnevõrra vaibunud ja ehk kannatab juba ka reisil tekkinud mõtteid vaikselt heietama hakata. Mõtted on minu omad, seega ei pretendeeri nad absoluutse tõe allikaks. Pigem ikka arutamiseks, ehk lahmin liialt?

Kütus

Peale suurema turbo vahejahuti paigaldamist stabiliseerus LandLord’i kütusekulu sinna 10,4 k/100 km tasemele. Mis, olgem aus, tundus päris OK. Eriti arvestades seda, et LandLord’i ümber on turvapuur ja katusel telk ning muu kraam. Ega Defender niigi teab mis voolujooneline pole ja lisakraam annab tuuletakistust kui palju lisaks. Minu üllatuseks aga oli Euroopas sõites keskmine kütusekulu kusagil 9,5 l/100 km tasemel. Ainult korra, Rootsis tankides hüppas see jälle tagasi üle 10 liitri taseme. Ja see oli ka ainus kord kui ma reisi ajal oma harilikust bränditanklast (Statoil) tankisin.

Ja guess what, Eestis tagasi olles on kütusekulu tagasi seal kus ta oli ehk siis 10,4l/100 km tasemel. Kuigi ei erine mu sõidustiil millegagi Euroopas kasutatust ja ka masin on palju kergem (matkavarustus ju maas). Ma saan aru, et tegemist on subjektiivse hinnanguga – mida küll toetavad paljud inimesed kes Euroopas rohkem sõitnud on. Kuid nüüd mind enam ei rahulda misiganes “sertifitseeritud” laborite kinnitused, et meie ja Euroopa kütus ei erine millegi poolest. Seega, minu tänane arvamus – EESTIS MÜÜDAV KÜTUS ON KVALITEEDILT HALVEM EUROOPAS MÜÜDAVAST. Vähemalt Statoilis müüdav. Katsetan ka Neste ja teiste tegelaste oma ning annan teada.

Kes tahab vastu vaielda, palun. Seletage palun mulle kuidas on võimalik samaväärse kvaliteediga kütusega sama sõidustiili kasutades sõita Euroopas 9,2 l/100 km ja Eestis 10,4l/100 km. Sest täpselt nii väike – siis 9,2l, rekord!!! – oli meie kütusekulu läbi Poola sõites. Ja kes ei tea siis Poola “kiirteed” meenutavad väga liiklemist Tallinnas – üks küla lõpeb, teine algab. Sõidustiil – kiirendus, pidurdus, kiirendus, pidurdus… Pole just kõige ökonoomsem koht kus sõita. Või mis?

Teed ja teenused

Kui keegi seletaks mulle, miks pole Eestis teemaksu. Nagu valdavas osas Euroopas. Liigub ju läbi Eesti massiliselt transiitsõidukeid, valdav osa neist suured veoautod. Selle tulemusena on värskelt ehitatud teed paar aastat hiljem rööpaid täis. Raha teede remontimiseks tuleb ju maksumaksja, ehk siis minu ja sinu taskust. No OK, suurem osa EU struktuurifondidest aga ikkagi. Teemaksu sisseviimine ei nõua ju sadu miljoneid investeeringuid. Kasutatagu sarnaseid vignette nagu Tšehhis, Austrias ja mujal. Kleeps aknale ja selle puudumisel räme (500 EUR) trahv. Ei tõsta see ühekordne, 10 EUR/nädalas (pikemad vastavalt odavamad) teemaksu transiidikauba hinda ega üllata ka transiitreisijaid.

Asi, mis Euroopas sõites eriti silma paistis oli see, et iga 15-20 km tagant oli võimalik puhkekohas jalga sirutada, WC-d kasutada või rahulikult pingil istudes laua taga võileib lipsu taha lasta. Ja seda kenas, puudega varjatud teeäärses puhkekohas. UK-s olevatest “Welcome Break” keskustest ma parem ei räägi. See on reisijate puhkealade täiesti teine tase.

Mina isiklikult oleks nõus aastas nii 1000 raha küll maksma, et meie teed ja sõitjate olud paremad oleks. Kuidas teiega on?

Info kättesaadavus

Euroopas on lihtne. Suur tahvel teatab, et nüüd tuleb tankla (sealjuures tingmärgid juures mida veel lisaks saab) ja järgmine tuleb n kilomeetri pärast. Reisijal hea valida kas keerata sisse või sõita järgmiseni. Meil? Noh, saad suurelt tahvlilt teada, et teatud asulateni on niipalju maad ja, et maanteed aitas ehitada EU. Ja ongi kõik. Nagu Aafrikas kus overlanding tarkus kohustab sind igasse tanklasse sisse keerama ja paagid/kanistrid täis laskma. Mine tea kuna jälle saab…

Sama teema kämpingute, vaatamisväärsuste jms viitadega. Meil on info miniatuurne ja minimalistlik, sealpool suurelt ja selgelt. Ega kaugemalt tulnud reisijal pole ju Regio viimast andmekuhja kus iga kivi kirjas. Ehk me ei tahagi neid seiklejaid/turiste? Segavad ainult jalus… Või kuidas?

Liikluskultuur

No vot ei saa ütlemata jätta. Valdavalt viisakas ja hooliv. Parim vahest Itaalias kus aeg-ajalt tundub, et märgid ja foorid on pigem soovitusliku iseloomuga. Paaril ristmikul sattusime valesse ritta. Väriseva käega suund sisse ja mõtled õudusega kui paljud autod sinu taga peavad ootama kuni keegi mind kõrvalrajale vahele laseb. ESIMENE auto lasi. Iga kord. Ja lehvitas naeratades käega. Vot nii. Kui ainult meil inimesed liikluses nii sõbralikud vastutulelikud oleks…

Hetkel kõik. Kui midagi veel meelde tuleb, eks jauran edasi.