Hinnasõda kasvatab Indias mobiilikasutajate arvu üle miljardi
ÄP
Viimase Kasahhi reisi aja sain kokku Austraaliast pärit professoriga kes Maailmapanga ülesandel konsulteeris Kasahhi valitsust. Oli teine selline muhe mees (elas ta muide hetkel Taanis kus ta abikaasa ÜRO juures töötas) kellega sai nii mõnigi klaas kokku löödud ja söömaaegu jagatud. Meelde tuli ta mulle peale just selle India mobiilikasutajate uudise lugemist. Ta rääkis nimelt loo kuidas ühe India riikliku agentuuri töö tulemusena muutus India kommunikatsiooniturg tundmatuseni. Tekitades sellega vähemalt ühe eelduse selleks, et India läheks agraarmaa staatusest üle kohe teenuseid pakkuvaks maaks. Jättes vahele odava tööjõu maa (Hiina näide) arenguetapi.
Lugu siis lühidalt selline: India telekomi regulatsiooni amet (Telecom Regulatory Authority of India. TRAI) – siis midagi meie Konkurentsiameti sarnast ainult puhtalt telko teemadel – on sõltumatu agentuur mis korrastab India telekommunikatsiooniturgu. Seejuures rõhk sõnal “sõltumatu”. Üks hea näide nende sõltumatusest on ehk see kui TRAI sai viimati valitsuselt salajaseks tituleeritud kirja siis andsid nad oma avalikul saidil teada, et see on viimane kord kui nad midagi salajas hoiavad. Järgmine “salajane” teade pannakse üles nende kodulehel.
Igatahes, 1999 aasta septembris andis India valitsus välja TRAI väljapakutud seadusandliku akti millega piirati kohalike operaatorite liigkasumi genereerimist. See mis edasi juhtus oli suisa ettearvatav – operaatorid kaebasid kohtusse, kaotasid, kaebasid uuesti ja kaotasid ikka. Sest TRAI oli pannud karmid piirid kasumimarginaalidele mida operaatorid püüdsid korjata.
Edasi toimus see, mida TRAI selle sammuga saavutada tahtis – plahvatuslik kasutajate arvu kasv. Operaatorite käibed (ja kasumid) on kasvanud kaugele sellest mida nad enne TRAI ajaloolist käiku suutsid saavutada. Tänaseks on India telekommunikatsiooni turg suuruselt neljas maailmas ja seejuures kõige odavamate tariifidega.
Mis selle sammu suurimaks eeliseks oli? Selgelt see, et operaatorid sunniti teenima käibe, mitte üle mõistuse ulatuvate kasumimarginaalide pealt. Resultaadiks siis juba ennem nimetatud plahvatuslik klientide arvu kasv. Lisaks ka plahvatuslik teenuste hulga kasv. Asi jõudis nii kaugele, et tuntud maailma firmad hakkasid kasutama Indias asuvaid firmasid oma toodete toe (backoffice) korraldamiseks. Seda siis koos kõiksugu muu alltöövõtuga IT ja telco vallas.
Millal meie mobiilinduse tegelased sama kaugele jõuavad ei oska ma arvata. Eesti Konkurentsiamet on suht hambutu asutus, vähemalt pole ma kuulnud suuremaid töövõite nende marjamaalt. Võke kasvõi Tallinna Vee arulagedad kasumimarginaalid. Seni kuni Konkurentsiamet vaikides pealt vaatab maksame meie edasi kordades suuremaid teenustasusid kui üks keskmine eurooplane või ameeriklane. Ja kogu lugu.