Eesti valitsus – kas keskkonnateadlik saamatus või tahtmatus?

Kui kuulata meie valitsevate parteide tegelaste sõnavõtte siis jääb mulje, et nad ka magades mõtlevad sellele kuidas Eesti inimeste elu paremaks teha. Sedavõrd üllad sõnavõtud ja hüüdlaused – viie rikkama, populaarsema vms hulka. Reaalsuses tunduvad mulle aga nende sõnavõtud samasugused nagu need mille kohta ühe  kuulsa eesti filmi tegelane arvas, “Kus sul, partorg, on ikka sõnad – proletariaadi diktatuur ja … Kuulan sind, päike paistab, silma vajub kinni…”.

Ma olen paaril korral mauranud teemal kodune energiatootmine. Selle võludest, müütidest ja valudest. Ja jõudnud igal korral tõdemuseni, et kuna koduse energiatootmise esialgsed investeeringud on liiga suured ja riigipoolne tugi olematu siis on Eestis kodune energiatootmine vaid rikkama ühiskonnakihi “kiiksuga” liikmete eralõbu. Riiklikult toetatakse pigem riigi omanduses oleva Eesti Energia edusamme karjääride suuremaks/sügavamaks kaevamisel ning ““Sõõrumaa-pole-kuidagi-seotud” seaduse” kaudu vaid teatud taastuvenergia ettevõtteid. Kuluaarides viidatakse sellele, et igasugu selliste kodus taastuvenergia tootmise toetamise programmideks on väga keeruline saavutada poliitilisi kokkuleppeid.

Ma isegi usuks seda kui poleks pisikest uudist Inglismaalt mis teadupoolest on üks vanema ja arenenuma demokraatiaga riike maailmas. Sealsed poliitilised debatid võtavad teinekord aastakümneid aega enne kui midagi kokku lepitakse. Selle uudise taga olev kokkulepe aga saavutati väga lühikese aja jooksul.

Millega siis tegu? UK-s pandi 2010 aasta aprillist käima Feed-In Tariffs programm millega kompenseeritakse koduses majapidamises elektri tootmist. Lühike tsitaat:

If an average household, for example a three or four bedroom house, installed solar PV panels that generate electricity, the Feed-In Tariffs would provide the following benefits:

The electricity generated would pay the homeowner £836 (ca 15 700 EEK) a year tax-free

Remaining electricity costs would be reduced from £450 to £300: saving £150 (ca 2 820 EEK)

Therefore the total benefit would be £986 (ca 18 500 EEK) per year

This is based on an average use of 4,500kWh of electricity per year and the installation of 2.5kW of solar PV panels.

Vaatasin ja arvutasin FIT tariifide järgi välja selle, et minu planeeritud tuulegeneraatori poolt genereeritud energia pealt saaksin ma ca 21 000 EEK-i aastas ning seda järgmise 20 aasta jooksul! Kusjuures, sellele lisandub elektri müügihind (minimaalselt 3p/kWt = ca 0,56 EEK) juhul kui oma üleliigse energia võrku tagasi müüd!

See pole aga veel kõik! 2011 aasta aprillist alustab tööd programm nimega Renewable Heat Incentive mille käigus kompenseeritakse kodune soojatootmine. Lühike tsitaat ka sellest programmist:

For the average household using 15,000kWh of heat a year, the Renewable Heat Incentive will provide the following benefits if solar thermal panels and a biomass boiler were installed:

13,700kWh of heat generated paying the homeowner £1,400 (ca 26 300 EEK) a year (the kW difference being made up through energy efficiency measures such as insulation)

Biomass fuel (pellets) costs could be as much as £575 (ca 10 800 EEK) per year

Therefore the total annual benefit is £825 (ca 15 500 EEK) per year

Minu planeeritud süsteem oleks umbes sama suur ja seega saaksin ma riigilt tagasi 15 500 EEK-i aastas järgmise 15-20 aasta jooksul!

Ja ka see pole veel kõik. Inglise valitsus on juba mõni aeg tagasi välja kuulutanud sooduslaenu programmi millega on võimalik saada kuni £200 000 (ca 3,75 MEEK) laenu majade soojustamiseks. Laenu tagastamine toimub läbi elektri- ja soojusarvete mis ülaltoodud arvutuste juures võib tähendada seda, et laenu tagasimaksmine kaetakse suures osas, kui mitte täielikult riiklike tagasimaksetega…

Saksamaal töötab juba aastast 2000 nende Taastuvenergia Seaduse (Erneuerbare-Energien-Gesetz mis järgnes 1991 aasta Energia Tagasiostu seadusele (Stromeinspeisungsgesetz). Selle kohaselt maksab Saksamaa €0,574 (ca 9,55 EEK) iga taastuvallikatest toodetud kW/t eest. Saksamaal on seejuures eriti soodustatud PV ehk päikesepaneelide kasutamine.

Kui Eestis töötaks samasugune, sisuliselt kõiki koduses majapidamises taastuva energia tootmist võimaldavaid seadmeid kattev tagasimaksete süsteem siis järgmise 20 aastaga kataksid tagasimaksed kogu vajamineva esialgse investeeringu vaat, et kahekordselt. Rääkimata sellest, et 20 aasta jooksul jääks ainuüksi minu majapidamise energiaga varustamise pärast õhku paiskamata ca 400 tonni CO2-te.

Kas Eesti valitsusel on plaanis mingeid selliseid programme? Ei. No, nada, zilch… Vaatamata sellele, et minu mälu järgi kunagi koalitsioonilepingus vastavaid lubadusi jaotati. Ehk siis:

On päramine aeg midagi ette võtta. Ja ma pean plaani ka midagi ette võtta. Kel soovi sellest osa saada või oma panus anda, andke teada!

Või tõesti, lisaks oma firmade Eestist ärakolimisele lisaks koliks ka ise minema?

Eesti valitsus – kas keskkonnateadlik saamatus või tahtmatus?

4 thoughts on “Eesti valitsus – kas keskkonnateadlik saamatus või tahtmatus?

  1. kristjan says:

    Reaalsuses tunduvad mulle aga nende sõnavõtud samasugused nagu need mille kohta ühe kuulsa eesti filmi tegelane arvas, “Kus sul, partorg, on ikka sõnad – proletariaadi diktatuur ja … Kuulan sind, päike paistab, silma vajub kinni…”.

    Mis filmist need sõnad pärinevad

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *