Kaugelt kodustele asjadele vaadates…

Et siis kaks kuud on kohe täis saamas siin Mikidemaal töötamisest. Olude sunnil pikenebki mu esialgu kahekuuline reis kuu võrra pikemaks. Saabki oma sünnipäeva rahus pidada 🙂 Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Eraettevõtlus pidavat olema selline püha asi millele riik ei tohiks nagu näppe vahele torkida. Et reguleerida millise hinnaga ja mida müüakse. Ühelt poolt nagu õige aga…

Loe edasi “Kaugelt kodustele asjadele vaadates…”

Kaugelt kodustele asjadele vaadates…

Tõbine mees köögis, eriteatest rääkimata

Selg valutab.
Ju siis sain Montgomery County‘s külma kui seal suure pauguga meie platvorm täistuuridel käima sai ja ühtlasi siinse seni suurima installatsiooni lint läbi lõigati. Igatahes liikumine on kõvasti rakendatud. Keskea rõõmud, my a** 🙁

Kuna must eriti liikujat polnud siis läks luhta plaan hüpata kolleegile saba peale ja põrutada Amish’ite maailma vaatama. Lähim nende pesitsusala asub suht lähedal NY-le, Pennsylvania’s. Selle asemel vedelesin voodis kuni kopp ette tuli ja ma ennast kulmude najal poodi venitasin.

Esmalt oli plaan leida mingit spordikreemi või midagi. Siis kui see leitud mõtlesin, et peab ennast millegagi premeerima. Järelikult, teeme midagi mõnusat süüa. Õnneks on siinsed poed PALJU paremini varustatud kui kodumaal ja peal pisukest otsimist olid asjad olemas.

Egas muud kui kana tükkideks, krevetid (no kurat on nad siin ikka suured) puhastatud ja muud vajalikud segud kokku keeratud. Pilt “enne” on selline:

IMG_0288.jpg

Paremal pool siis kana kintsuliha ja vasakul eriti härga täis krevetid (metsikult USA-s kasvanud).
Pool tunnikest hiljem näeb lõppresutltaat (चिकन टिक्का मसाला) välja nii:
IMG_0289.JPG

Kõht täis ja meel märksa parem kohe. Ainult, et uus mure kohal. Kuidas kurat ma selle spordikreemi endale selja peale nüüd saan? Käed ei ulatu õigesse kohta. Oeh…

Eriteade Kitile:

Kiti, sa niikuinii loed seda siin. Organiseeri ennast nädalaks-paariks Pärnusse. Saan Kati selleks ajaks siia tuua. Selga ravima ja muidki asju ajama 🙂 Saad Pärnus oma plikadest rahu. Pliis… Veri pliiiiis… 🙂

Ah jaa, õhtuks on pannkoogid. Meega. See vahtrasiirup millega kohalikud Mikidemaa elanikud oma pannkooke üle kallavad ei ole mulle nii mokka mööda. Mesi on ikka parem.

Tõbine mees köögis, eriteatest rääkimata