Et kõik ausalt ära rääkida pean alustama sellest, et sain (nais)inimeste käest keretäie sõimata kui jaaniõhtul ei suutnud esimese hooga aru saada kes on Kerttu Rakke ja miks ma peaks teadma kas ja juhul kui siis kuidas ta ennast masendusest täis jõi, oma lapse autosse pakkis ja oma boyfriend‘ile vastu sõitis. Ja politseile vahele jäi. Ja miks “loooooooomulikult” oli selles kõiges süüdi ühiskond in general ja mehed in particular. Sest nii ju see on. Ja kes nii ei arva on kitsarinnaline šovinistist siga.

Olen süüdi. Ignorant nagu ma olen…

Sisuliselt igal hommikul konstateerin ma fakti, et see aeg mis läks Eesti ajakirjandusest loetud “baari-nõia-bussi-whatnot Karu-Kati-Mati-Galojan pruut-peigmees-paariline tuli-läks-sõitis-rasestus-ei tulnud Eestisse-Itaaliasse-Ingilsmaale-Singapuris” uudise lugemise peale on just see mida ma mitte kunagi enam tagasi ei saa. Sõltumata sellest, et valdavat osa uudistest loen ma RSS-i kaudu. Ja imestan, et kuidas ma selle teadmisega nüüd edasi elan ja palju see minu elu “rikkamaks” tegi.

Vist eelmises Ekspressis oli lugu sellest kuidas ajakirjanik Saksamaal poes käis ja üllatusega avastas, et isegi koos lennukipiletitega tuli kaup kätte odavamalt kui Eestis. Mingi järelkaja? Keegi algatas diskussiooni ühiskonnas? Nope, zero, ziltch… Mitte kedagi ei huvita. Peale kaupmeeste kes punastades oma totakad – “turg väike, hinnad kõrged” – selgitused lauda lõid. Ülejäänud maksavad nohisedes 2-5-kordset hinda võrreldes ülejäänud Euroopaga, Ameerikast rääkimata. Viimane temaatiline kiljatus oli see, et Eestis olla hinnad “ainult 75%” EU keskmistest. Eesti palgatasemetst võrreldes EU keskmisega ei räägi keegi. Pole õige moment.

Paar päeva tagasi poes, kassas arvet makstes kuulasin sundimatult peale ühe – khmm – külaneiu pröökamist teemal “Ansip ja euro on hinnad kallimaks ajanud. Oot, aga selle ajalehe ostame ka, seal on sellest Karu-Kati-Mati teemast pikalt…”. Just, ahmi hingeldades sisse seda pahna ja ära vaeva pead sellega, et sinu poolt riiki valitsema valitud inimesed sulle koti pähe tõmbavad. “1984“? Anyone?

Ja tõmmatakse mehiselt… Eesti Energia, mis pakub välja suisa kunstiks muutuvaid põhjendusi miks Eestis ei saa/tohi distributed energy generation teemasid arendada (meh, meil traadid ainult ühes suunas töötavad jne) on EU taastuvate energiaallikate kasutamise põhimõtte meil siin banaanivabariigis Eesti Vabariigi valitsuse abiga farsiks keeranud. Ja kõik on rahul… No ainult nautige:

Hoolimata mahukatest välisinvesteeringutest kinnitab Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive, et keskendutakse Eesti inimeste teenimisele, lähtudes sealjuures teadmisest, et Euroopa toetustekeskne energiatööstus ei funktsioneeri täiel määral turumajandusliku loogika järgi.

 Sandor Liive,  Eesti Energia juhatuse esimees 30. juuni 2011 12:10 (EPLO)

Nojah. Eks ta ole. Selguse mõttes võiks eks siinkohal nimeliselt välja tuua need Eesti inimesed keda teenitakse. Siis saab ka selgeks kelle huvisid selle “teenimisega” kindlustatakse. Ja samas, hea teada, et EE vastuseis kodusele energiatootmisele on ikka “toetuskeskselt” ära põhjendatud. Muidu kahtlusta siin igasugu vandenõuteooriaid. Ja seleta miks ahjuküttega korterite omanikud oma puude eest mitmekordset hinda maksavad.

Aga mis ma mauran. Ise me nad valisime ja nüüd siis ka neid vilju naudime. Loodetavasti järgmistel valmistel vaatame korraks tagasi ja analüüsime kui paljud neist valmislubadustest ka täideti. Ja valime… nagu oleks valikuid… Demokraatia, my ass.

Tsiteerime klassikuid, “Suu pidada ja edasi teenida”.

Ignorance is bliss.

That is all.