Mu tööreis USA-sse on pannud mind teatud mõttes ebamugavasse olukorda. ACTA-gate sündmused Eestis on alati minust (ajaliselt) ees. Selline bandwagoning tunne tuleb peale. Nagu ma oleks pisike närviline koerake kes (suuresti) juba möödunud auto peale klähvimas käib. Ja kui suuremad koerad on oma klähvimised klähvinud…

Nojah, see selleks. Klähviks ikkagi. Ehk on sellest abi.

Ma ei jõudnud õigeaegselt reageerida ja Riigikogu komisjonide ACTA-istungile oma küsimusi saata. Vaatasin istungi videosalvestust ja selline hea tunne tuli peale. Peetri sisukas ettekanne andis hea sissejuhatuse. Taavi Rõivas näitas oma poliitikuvõimeid hoides koosolekut ohjes. Teatud lootusekiir paistis – poliitikud võtavad inimesi kuulda… See käib Reformierakonna poliitikute kohta kuna Toivo poolt tehtud (telefoni)uuring näitas, et ainuke erakond mille poliitikute hulgas on ACTA toetajaid on Reformierakond. Mis on suhteliselt üllatav…

Oma teleusutluses viita hr. Rõivas plaanile ette valmistada ACTA seletuskiri milles käsitleda, anda vastus või “vähemalt ära märkida” inimeste hirmud seoses ACTA-ga. Nii hr. Rõivase poolt kui ka muudest allikatest on kuulda olnud võimalusest lisada ACTA-le preambula, seletav tekst jms. Iseenesest tore.  But… There is always “but”, isn’t it?

Kõrvaloleval pildidl on hr. Taavi Rõivase arvamusavaldus Facebookis. Püüan võtta soovitatud kaine tooni ja küsida konkreetseid küsimusi. Eeldan ka konkreetseid vastuseid. Seda juhul kui keegi Reforimierakonna poliitikutest üldse seda võtab vaevaks lugeda.

Esiteks, niipalju kui minu piiratud juriidilised teadmised mulle ütlevad on vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseadusele (§ 123) Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingud ülimuslikumad mistahes Eesti seaduste suhtes. Teisisõnu – kui Eesti seadused väidavad üht ja ratifitseeritud välisleping teist peab rakendama välislepingutega sätestatut. Seega, misiganes preambulaid, seletavaid tekste vms poliitikud rahva rahustamiseks ka kokku ei kirjutata ei ole neil mingit juriidiliselt siduvat jõudu. Kui neid preambulates/seletuskirjades välja toodud punkte ei ole lepingus ei ole nad õiguslikult siduvad. Kui palju me ka seda ei tahaks. Parandage kui ma eksin.

Seega küsimus, miks jätta inimestele seletuskirjade ja preambulate jutuga mulje nagu see midagi ACTA lepingu puhul määraks kui Riigikogu ACTA tänases redaktsioonis heaks kiidab?

Teiseks, ei ole keegi väitnud, et ACTA lepingu tekst on täna salastatud. Oli ja sellele on kinnituseks piisavalt dokumentaalseid tõendeid ja viited. Google ja Wikipedia abiks kui tahtmine täpsemalt uurida. Küll aga on siiani salastatud läbirääkimiste dokumendid. 2010 aastal vastas EU kaubandusvolinik Karel de Gucht Euroopa Parlamendile nendepoolse dokumentide avaldamise nõudmisele, et kuigi ta ei ole absoluutselt sellega nõus peab ta siiski kinni pidama salastatuse nõudest. Euroopa Komisjon väidab, et läbirääkimised on olnud transparentsed kuna Komisjon on vastanud MEP-ide küsimustele ACTA kohta. Samas dokumendis väidetakse, et kogu läbirääkimiste protsess oli Euroopa Parlamendi liikmetele läbipaistev. Kuid sealsamas öeldakse ka sõnaselgelt välja, et salastatusenõuete tõttu ei jagatud infot mitte kogu Euroopa Parlamendile vaid selle teatud liikmetele. Nende hulgas tuuakse eraldi välja MEP Kader Arif kes teadupärast astus tagasi ACTA raportööri kohalt kuna ei tahtnud osaleda selles “maskeraadis”.

See aga ei ole läbirääkimiste dokumentide avalikustamine.

Seega küsimus, kas läbirääkimiste dokumendid on siis valikud või ei? Kui väidate, et avalikud siis palun lahkesti viidata kus ma saaks tutvuda ACTA läbirääkimiste voorude materjalidega, sealhulgas poolte seisukohtadega jms. Sest päeva lõpuks, kui ACTA Eestis ratifitseeritakse ja tekivad vaidlused interpreteerimise üle siis millele kavatseb Eesti Valitsus neis vaidlustes vastavalt Viini Konventsiooni Artikkel 32-le viidata?

P.S. Salaprotokolle on ennegi välislepingutele lisatud. MRP on meile kõigile valusalt tuttav selles osas. Ja ma ei arva, et antud kontekstis oleks MRP salaprotokollidele näitena toomine kohatu. Väita, et rahvusvaheliste lepete juures salaprotokollide otsimine on koomiline on antud kontekstis kohatu. Eesti ajalugu näitab, et midagi koomilist selles ei ole. On traagilist.

Kolmandaks, senini on kõik valitsuse poolt viidatud Eestis koostatud memod olnud sisuliselt Euroopa Komisjoni vastavate memode lihttõlked. Üheski neist ei ole võetud analüüsida kriitikat mida on väljendanud nii rohkem kui 75 õigusteaduste professorit oma kirjas president Obamale kui ka EU Parlamendi Roheliste fraktsiooni poolt tellitud Douwe Korff’i ja Ian Brown’i analüüs. Muuseas, EP Roheliste fraktsioon on üldse aktiivne ACTA osas.

Seega küsimus, kas võib olla kindel, et justiits- ja välisministeeriumite spetsialistide poolt tehtav uus analüüs katab ka ülalnimetatud dokumentides välja toodud teravaid probleeme?  Nende senine, pehmelt öeldes ebaadekvaatne töö selleks kindluseks alust küll ei anna.

Ja lõpuks, neljandaks. Ei WTO TRIPS lepingu Nõukogu ega ka ÜRO WIPO-t ei kutsustud partnerina osa võtma ACTA lepingu ettevalmistamisest. Seda kinnitab Pascal Lamy, WTO peadirektor oma kirjas.

WIPO peadirektor Francis Gurry on mitmetes sõnavõttudes teravalt esile toonud vajaduse kaasajastada autoriõigustega seonduv seadusandlus. Näiteks ligi aasta tagasi ütles ta, et me vajame globaalset infrastruktuuri mis võimaldaks globaalset litsentseerimist nii, et litsentseeritud teosed oleksid sama kättesaadavad kui illegaalsed koopiad täna. Ning lisas, et autoriõiguse ülesanne ei ole olemasolevate ärihuvide kindlustamine vaid kultuuri dünaamilise arengu soodustamine.

Ometigi väidab Euroopa Komisjon, et ei WTO ega WIPO jaoks pole autoriõigustega seonduv prioriteediks (sic!) ja seetõttu otsustati nad ACTA kui teedrajava projekti (sic!!!) ettevalmistamise protsessist eemale jätta:

The membership and priorities of those organizations simply are not the most conducive to this kind of path breaking project.
Q&A on ACTA, EC

Mul on kuri kahtlus, et nii WTO TRIPS Komisjon kui ka WIPO jäeti kõnelustelt kõrvale just nende seisukohtade ja ülekutsete tõttu. Mitte aga Euroopa selle tõttu, et nende prioriteediks pole autoriõiguste kaitsmine. Arvan samuti nagu mitmedki ACTA vastu võitlejad, et ACTA püüab autorite õiguste kaitse väidete all põlistada “autoriõiguste kaitse organisatsioonide” ja muude “õiguste omanike” soovi säilitada tänane, ajast ja arust autoriõiguse süsteemi status quo.

Seega, küsimus. Kõige tähtsam küsimus minu jaoks. Kas Eesti poliitikud on aktiivselt valmis toetama WIPO peadirektori ja paljude teiste autoriteetsete allikate seisukohti ja võtma rahvusvahelise initsiatiivi uue, tänasele (ja ka homsele) reaalsusele vastava globaalse autoriõiguse seadusandluse väljatöötamisel? Või lihtsalt jätkatakse jäärapäiselt “ACTA on Eestile hea” seletamist, et kinnistada aegunud süsteem…?