Üldiselt on mul paks nahk, ilmselt tänu Nõuk. Liidus elamisele. Ja ma püüan kõigest väest järgida klassikaks muutunud laulusõnu, “Always look for the bright side of life…”*. Õnnetuseks on see järjest ja järjest keerulisem. Ja kui palju ka ei püüaks imbub sellest paksust nahast ikkagi läbi. Tilga järel tilk. Mis saab aga siis kui üks nendest tilkadest on see viimane tilk karikasse?

P.S. Hoiatus – kaootiliselt teemalt-teemale hüplev jutt.

Hr. Ansip annab teada, et Eestil läheb hästi. Valitsussektori kulude kokkuhoid ja mõistlike reservide moodustamine on ju tänases keerulises majanduses tubli tegevus. Ainult mitte siis kui seda kokkuhoidu tekitatakse suuresti ainult hariduse, sotsiaalse- ja siseturvalisuse arvelt. Mitte läbi efektiivsuse ametnikearmee kokkutõmbamise ja muude sarnaste meetmete kaudu. Või selle kaudu, et jätaks ehitamata (või vähemalt lükkaks edasi paremate aegadeni) kellegi egotripi tulemusena ehitatavaid EKA ja ERM-i über-hooneid.

Täna on Eesti tööstuse langus EU suurim. Mille poolest me EU-s veel silma paistame?

• Eestis on EU üks pikematest töönädalatest;
• Eestis on EU üks lühematest puhkustest;
• Tööjõuga seotud maksud on palga suhtes ühed kõrgemad Euroopas;
• Aktsiiside ja käibemaksutulud on majanduse mahu suhtes ühed kõrgeimad Euroopas;
• Eesti tööpuuduse % on EU viimases kolmandikus (tõsi, EUROSTAT analüüsi pole 2011 aasta viimaste kuude Eesti andmed jõudnud)
• Eesti keskmine palk on oma ostujõult kaks korda väiksem kui EU-s keskmiselt

Euroopa keskmine palk 2010/2011 aastatel on 37 950 €. Eesti keskmine palk on sama allika teatel 11 750 € ehk enam kui KOLM KORDA VÄIKSEM (täpsemalt 3,23 korda) Euroopa keskmisest palgast. Ostujõu (PPS) võrdluses on vastavad numbrid 40 120 € ja 21 050 €.

Ometigi peaks Ansip teadma seda et rikas riik ≠ rikas kodanik. Vastupidi, rikas kodanik = rikas riik. Ainus mis täna Eestisse Ansipi poolt edukuse märgina näidatavaid otseinvesteeringuid toovad on siinne madal palk. Jääb rohkem kasumit mida Swedpangale sarnaselt sujuvalt Eestist välja saab viia. Seda loba, et Eestis on madalad maksud ei usu enam vist keegi. Kuigi ikka veel valitsuse poolt punnitatakse…

Käimasolev ACTA-gate andis kõigele sellele veel ühe mõõtme. Nii valitsus kui ka ministeeriumite “analüütikud” ei vaevunud ennast isegi asjadega kurssi viima. Vaat, et iga väide mida valitsus ACTA kaitseks välja tõi lükati ACTA vastaste poolt argumenteeritult tagasi. Seda siis inimeste poolt kes võtsid asja ette peale oma tööaega, vabatahtlikult. Ma ei tea kas mõtles Ansip oma kuulsas “seemned” ja “foolimuimütsid” kõnes väljatoodud väited ise välja või söötsid selle valeinfo talle ette tema nõunikud. Igatahes näitas Ansip selles kõnes peale erakordse arrogantsuse välja ka erakordset, valitsusjuhile sobimatut ignorantsust.

Eriti irooniliseks läks asi minu jaoks siis kui järgmine ACTA kaitsja, välisminister Paet seostas ACTA allakirjutamise välisinvestorite usalduse tõusuga. Ja kuidas Ahti võttis vaevaks asja mitmelt IT maailmas tuntud välisinvestorilt isiklikult järgi küsida. Ja sai vastupidise tagasiside. Ilmselt ei osanud hr. Paet ettegi kujutada, et tänases Eestis on inimesi, kes võivad selle VC-maailma suurkujudega teema lõunalauas üles võtta. Või küsida arvamust lihtsalt telefonil nende numbrit valides.

ACTA-osa kokkuvõtteks. Kurb on näha, et ükski ACTA-t toetav juhtiv poliitik ei ole võtnud vaevaks arvestada argumentidega mida neile erinevatest allikatest suisa lihtlauseteks kokku võetuna laua peale pannakse. Ikka jauratakse sama jama edasi. Mis viib mõtteni, et selle taga on midagi muud peale meie juhtivpoliitikute ignorantsuse. Kellegi “suurema” surve ehk? Oot, mul oli kusagil see fooliumimütsike… Õnneks annab Elver konsultatsiooniderindelt lootustäratavamaid uudiseid.

Ah jaa, maksudest. Tsiteerin siin parem teadjamaid inimesi:

/…/ Ettevõte (riigi juriidilised isikud) maksab inimesele (riigi füüsilised isikud) palka 100 (minu pärast kas või miljard) eurot puhtalt kätte. Nüüd vaadakem seda, mida lihtinimene ei näegi ja mille nägemise võimalus talle ka pähe ei tule. Lisaks makstud 100 eurole kannab ettevõte maksuametile üle: töötukindlustusmakse – 5,52 eurot, tulumaksu – 26,58 eurot, sotsiaalmaksu – 43,42 eurot ja kogumispensionimaksu 1,32 eurot. Kokku siis makse maksuametile 76,84 euro eest. Ja pole mõtet rääkida, et see või teine makse läheb ettevõtte arvelt – inimene saab 100 eurot ja maksuamet saab 76,84. Ettevõtte palgakulu on kokku 100 + 76,84 = 176,84 eurot ja kui tootlikkus ei suurene, ei saa ka sellest summast rohkem palka maksta.

Oleks nagu kõik? Aga ei!

Järgmises vaatuses läheb inimene poodi ja ostab saadud 100 euro eest süüa, söötes ühtlasi riiki käibemaksuga, mis on 16,67 eurot. Pood ja tema manulised saavad kauba eest ainult 100 – 16,67 = 83,33 eurot.

Kuid ka see pole veel kõik. Kirjelduse esimesse otsa tagasi minnes avastame, et ettevõte pidi maksmise alguseks tekkiva 176,84 euro (tegelikult küll pangateenustasude võrra rohkema) oma kontole saamiseks maksma ära “jumaliku isetekke” põhise käibemaksu, mis oli antud summalt 35,37 eurot. Nüüd vast alles on üks ring täis saanud. 176,84 eurost erasektori töötajate tööga loodud rahast saab riik 128,88 eurot ehk peaaegu kolmveerandi (72,9%, kui jätta aktsiisid, trahvid ja viivised välja) /…/
Andro Roos, Õpetajate Leht

Siinkohal on vist paslik rääkida ka rahast. Sellega tegelevad suuremas osas teadupärast pangad. Hoiavad sinu raha ja laenavad ja… on üldse “sotsiaalselt vastutustundlikud”. Swedbank Eesti juhi Priit Perensi sõnul vähemalt. Et pank peab suurt kasumit teenima. Ja kui kui pank kiiresti tulusid kasvatada ei saa, peab ta kärpima kulusid.

See, et Virtsu elanikud enamuses töötud on pole Swedbank’i süü. Seega, kuivõrd Virtsu elanikud on valdavalt töötud siis pole neil ju raha mida sellest ATM-ist välja võtta. Seega pole neil ATM-i vaja. MOTT. Sihuke huvitav lähenemine. Sotsiaalselt vastutustundlik ja efektiivne ja puha…Nagu Türgi pangas – isegi kui sul raha on siis see on alles aga kätte seda ei saa… Eks ta ole.

Meie austatud Presidendi üleskutse leida 100 parimat põhjust miks Eestis on hea elada on emotsionaalselt väga tore üritus. Eks ta ole vaatenurga küsimus kuid selline üleskutse paistab pigem sellise pea liiva alla peitmisena. Et pole hullu, et minu kodukohas pole politseid ja päästeteenistust, elektrit ja kütet, postkontorit ja kauplust, panka ja tööd. Ega selle tulemusel ka teisi elanikke. Aga vaat selle eest saab meil ID-kaardiga kõik asjad ära aetud. Või õigemini saaks, kui sidet ja elektrit oleks. Ja kui jätkuks söögi kõrvalt raha arvuti ostmiseks. Ja kui seda ära pole veel varastatud…

Aga selle eest on meil puutumatu loodus. Ja, et meil on inimesed kes isegi ülekohut tunnetades tänavale protestima ei tule.

Suurima häältearvu saanud põhjuste hulgas ei ole kusagil näha neid poliitikute poolt toodud hüüdlauseid stiilis “meil on soodsad maksud” või “meie elanike sissetulekud lubavad normaalset äraelamist”. Niipalju siis sellest kui palju inimesed neid hüüdlauseid usuvad. Või tänaseks juba ehk ka tähele panevad.

Here’s the thought – ehk kuulutaks presidendihärra välja hääletuse 100 asja kohta mida Eesti inimesi kõige enam siin riigis häirib? Ehk saab ta selle kaudu teada millised mured inimestel tegelikult on. Ja millega peaks tegelikult tegelema. Loosungid inimeste põhiseduslike õiguste kohta ei tööta enam ammu. Õigused võivad meil küll ju olla aga kes või mis garanteerib nende täimise?

* “Always Look on the Bright Side of Life”: Eric Idle laul mis sai kuulsaks peale selle esmaesitust 1979 aastal linastunud filmis “Monty Python’s Life of Brian”