Kogu maa elektrifitseerimine

Kodumaal toimuvad suuremad sündmused siis kui teiselpool lompi oma tööasju ajan. Nagu alati…

Igatahes, kes on igasugu seriaalide huviline siis teadku, paari aasta pärast jõuavad teie ekraanile uued ja huvitavad seriaalid – huvitavamad ehk Elementary (esimese hooaja esilinastus täna kanalil CBS) ja Arrow. Ja neile kes peavad lugu täna Eestis nähtavat Auction Hunters reality-show’d ei pea pettuma – siitpoolt lompi on tulemas terve plejaad sarnaseid tegelasi erinevates show’des kes erinevates seriaalides otsivad, lammutavad ja leiavad asju. Nii, et kui jõuate avatud turult ostetud elektri kinni maksta saate vaadata.

Sellega sujuva sissejuhatusega jõudsimegi põhiteema juurde – avatud turu elekter.

Sattusin täna lugema E24!-st Eesti Energia pressiesindaja Eliis Venniku suu kaudu välja öeldud selgitusi EE hinnakujunduse teemal. Mis minus loomulikult veel rohkem küsimusi tekitasid. Sellest tekkinud Näoraamatu jutulõng annab sellest ülevaate. Neile kes ligi pääsevad. Ülejäänutele, kokkuvõtvalt siis allpool.

Olen üsna kindel, et enamus Eesti elanikke ei tea neid fakte. Õigemini, neist ei räägita üldse või maetakse asjaosaliste poolt muu jutuvada sisse.

Asjaomased (valitsus)tegelased räägivad populistlikku juttu küll ühelt, küll teiselt poolt. Et näe, börsil võib hind olla hoopis madalam kui EE-s ja et tark ei torma. Ja avatud turg ikka parem. Ja, et murrame monopole.

Heakene küll. Võtame varuosadeks lahti need väited.

Avatud elektriturg

Eesti Energia müüb alates 2013 aastast kogu toodetud elektri eranditult läbi Nord Pool Spot (NPS) börsi. Sealhulgas ka selle elektri mille ta ise hiljem samalt börsilt tagasi ostab, et Eesti tarbijatele edasi müüa. Nagu ka teised, suurusjärkude võrra väiksemad tootjad Eestis. Miks see siis nii oluline muudatus on? Kahel põhjusel:

  • tootja teenib kasumimarginaali kaks korda (esmalt müües börsile ja sealt ostetud elektrilt mida tarbijale edasi müüakse, loomulikult jälle lisatud kasumimarginaalina) ja riik suurema käibemaksu kahe kasumimarginaali võrra tõusnud elektrihinnalt
  • kaob vajadus kooskõlastada hindu Konkurentsiametiga kuna kogu elekter müüakse väljapoole Eestit ja tagasi ostes ei kata seda börsikaupa enam nende pädevus. Tõsi, NPS nõuab ka põhjendatud hindu kuid seal ei mängi enam mingit rolli emotsionaalsed väited kodukulude alandamisest riigi (loe rahva) omanduses oleva EE hinnapoliitika kaudu.

Eks siis kokkuvõtteks – avatud turg on täna suur mull. Tegelikult ostame ikkagi EE elektrit ainult, et kahe kasumimarginaali võrra kallima hinnaga.

Kena trikk, kas pole?

Suurima mänguruumi saab endale Eesti Energia kuna ainult nende käes on täna võimsused mis katavad Eesti vajadusi ja jääb ülegi. Ülejäänud tootjad ei saa oma mahtudega hindu börsil mõjutada, vähemalt mitte samas suurusjärgus. Pealegi – väiksemate tootjate (teoreetiliselt) väiksem elektritootmise omahind võimaldab neil suuremat kasumit teenida sest börsil ei kavatse keegi müüa mingit toodet-teenust 8 ühikuga kui hinnad on parasjagu 10 ühiku juures.

Seejuures tuleb silmas pidada seda, et asi ei ole Eesti Energias ja nende ahnuses mida pidevalt tümitatakse. Need on Eesti Valitsuse poolt välja töötatud ja Parlamendi poolt vastuvõetud seadused. Tümitage neid, mitte sõnumitoojaid. Eesti Energia ja teised elektritootjad mängivad nende reeglite järgi nii nagu Äriseadus ette näeb – kasumit teenides. Seejuures EE veel Valitsuse poolt ette kirjutatud kasuminumbreid punnitades. Ja selle eest peksa saades.

Muuseas, EE kolkimisest – loetagu: Parts pani Liive tanki.

Elektri börsihind

Kõik kes keel suunurgast väljas ülalnimetatud Nord Pool Spot (NPS) leheküljel NPS süsteemihindu ja EE/Elering hindu võrdlevad – palju jõudu. Pisiasi, mis pidevalt asjaomaste tegelaste poolt välja ütlemata jäetakse on see, et börsihinna all ei peeta silmas NPS süsteemihindu (mis näiteks selle aasta keskmisena olid ca 42% madalamad EE/Elering hindadest) hindu vaid NPS “EE müügipiirkonna” hindu. Ehk sisuliselt EE/Eleringi poolt börsile pakutavatest hindadest.

Asi nimelt selles, et kuna Estlink’i kaabel ei suuda selliseid mahtusid läbi lasta siis istume me endiselt samade, nüüdseks juba valitsuse viljastaval juhtimisel kasvanud elektrihindade otsas. Vähemalt seni kuni aastaks 2014 valmiv Estlink2 kaabel läbilastavad mahud piisavaks teeb ja (väidetavalt) elektrihinnad Põhjamaade omadega võrdsustab.

Eesti Energia

Siin aga läheb asi hoopis huvitavaks. Kuna Estlink2 peaks ülekandevõimsused viima sinnamaale kus Eesti tarbijal on juurdepääs Põhjamaade odavamale elektrile siis tekib küsimus mis saab EE-st. EE ei suuda konkureerida palju odavama hüdro- ja tuumaenergiaga. Põlevkivielekter on selgelt kallim. EE toodab täna just niipalju kui maha suudab müüa. Aga kui enam ei suuda? Tuleb putka kinni panna? Sest Estlink ja Estlink2 on Eleringi haldusalas.

Ahaa, ütleb selle peale nutika lugeja – seepärast siis Jordaania ja USA ja tuulenergia. Ilmselt. Ellu vaja ju jääda.

Elering

Mäletate seda üllatust, kui üks tuntud poliitik päevapealt kaabut kergitas ja Eleringi juhtima läks? Eks ikka imestati, et miks võimupositsioonilt ja puha. Siis ütles ta, “/…/ minu lahkumise põhjus ei peitu poliitikas vaid energeetikas /…/”. Tipp-poliitik päevapealt lahkumas energeetikastrateegia tulevikufirmasse. Ja põhjus ei peitu poliitikas? Nujah.

Kui vaadata tulevast, avatud turu elektri hinna kujunemise struktuuri siis on näha, et sisuliselt 50% sellest läheb hoopiski Eleringi taskusse. Nii, et isegi kui EE oma kotid kokku pakib kerib Valitsus samasugust kui mitte isegi suuremat dividendi ikka edasi. Eleringilt. Sest nemad haldavad mõlemat Estlink kaablit ja on tulevikus Eesti energeetika hinna- ja suunamääraja. Ja peale EE kadumist hakkavad teenima ka kasumimarginaali sisseostetavalt elektrilt mitte ainult sellesamuse elektri transpordilt.

Eks igaüks saa ise otsustada kui palju pole siis Eleringis tegemist poliitika vaid energeetikaga.

 

Kogu maa elektrifitseerimine