Kogu maa elektrifitseerimine

Kodumaal toimuvad suuremad sündmused siis kui teiselpool lompi oma tööasju ajan. Nagu alati…

Igatahes, kes on igasugu seriaalide huviline siis teadku, paari aasta pärast jõuavad teie ekraanile uued ja huvitavad seriaalid – huvitavamad ehk Elementary (esimese hooaja esilinastus täna kanalil CBS) ja Arrow. Ja neile kes peavad lugu täna Eestis nähtavat Auction Hunters reality-show‘d ei pea pettuma – siitpoolt lompi on tulemas terve plejaad sarnaseid tegelasi erinevates show‘des kes erinevates seriaalides otsivad, lammutavad ja leiavad asju. Nii, et kui jõuate avatud turult ostetud elektri kinni maksta saate vaadata.

Sellega sujuva sissejuhatusega jõudsimegi põhiteema juurde – avatud turu elekter.

Sattusin täna lugema E24!-st Eesti Energia pressiesindaja Eliis Venniku suu kaudu välja öeldud selgitusi EE hinnakujunduse teemal. Mis minus loomulikult veel rohkem küsimusi tekitasid. Sellest tekkinud Näoraamatu jutulõng annab sellest ülevaate. Neile kes ligi pääsevad. Ülejäänutele, kokkuvõtvalt siis allpool.

Olen üsna kindel, et enamus Eesti elanikke ei tea neid fakte. Õigemini, neist ei räägita üldse või maetakse asjaosaliste poolt muu jutuvada sisse.

Asjaomased (valitsus)tegelased räägivad populistlikku juttu küll ühelt, küll teiselt poolt. Et näe, börsil võib hind olla hoopis madalam kui EE-s ja et tark ei torma. Ja avatud turg ikka parem. Ja, et murrame monopole.

Heakene küll. Võtame varuosadeks lahti need väited. Continue reading “Kogu maa elektrifitseerimine”

Kogu maa elektrifitseerimine

ACTA(ing) out III. Küsimused Reformierakonna poliitikutele

Mu tööreis USA-sse on pannud mind teatud mõttes ebamugavasse olukorda. ACTA-gate sündmused Eestis on alati minust (ajaliselt) ees. Selline bandwagoning tunne tuleb peale. Nagu ma oleks pisike närviline koerake kes (suuresti) juba möödunud auto peale klähvimas käib. Ja kui suuremad koerad on oma klähvimised klähvinud…

Nojah, see selleks. Klähviks ikkagi. Ehk on sellest abi.

Ma ei jõudnud õigeaegselt reageerida ja Riigikogu komisjonide ACTA-istungile oma küsimusi saata. Vaatasin istungi videosalvestust ja selline hea tunne tuli peale. Peetri sisukas ettekanne andis hea sissejuhatuse. Taavi Rõivas näitas oma poliitikuvõimeid hoides koosolekut ohjes. Teatud lootusekiir paistis – poliitikud võtavad inimesi kuulda… See käib Reformierakonna poliitikute kohta kuna Toivo poolt tehtud (telefoni)uuring näitas, et ainuke erakond mille poliitikute hulgas on ACTA toetajaid on Reformierakond. Mis on suhteliselt üllatav…

Continue reading “ACTA(ing) out III. Küsimused Reformierakonna poliitikutele”

ACTA(ing) out III. Küsimused Reformierakonna poliitikutele

Tilk. Tilga järel tilk…

Üldiselt on mul paks nahk, ilmselt tänu Nõuk. Liidus elamisele. Ja ma püüan kõigest väest järgida klassikaks muutunud laulusõnu, “Always look for the bright side of life…”*. Õnnetuseks on see järjest ja järjest keerulisem. Ja kui palju ka ei püüaks imbub sellest paksust nahast ikkagi läbi. Tilga järel tilk. Mis saab aga siis kui üks nendest tilkadest on see viimane tilk karikasse?

P.S. Hoiatus – kaootiliselt teemalt-teemale hüplev jutt.

Continue reading “Tilk. Tilga järel tilk…”

Tilk. Tilga järel tilk…

ACTA(ing) out II ehk järelmõtteid

ACTA lepingul on suuresti kaks poolt.

Esmalt juriidiline. Lepingute, kõigi lepingute eesmärk on selgelt ja üheselt arusaadavalt sõnastada lepingu osapoolte tahe. Üheselt arusaadavalt just seetõttu, et välistada ähmaselt sõnastatud punktide erinev tõlgendamine ja nendest tulenevad vaidlused.

Teisalt sisuline. ACTA-t püütakse serveerida kui autorite kaitse lepingut. Kui palju sellest ACTA-st ikkagi kaitseb autoreid?

Eelmine ACTA-teemaline postitus tõi endaga kaasa terve laviini külastusi minu blogisse ja kontakte erinevatelt meediaväljaannetelt. Nüüd, tagantjärele sellele kõigele peale vaadates on ehk õige panna kirja need küsimused ja arvamused mida ma eelmisel korral ehk nii selgelt välja ei toonud. Püüan seda teha lühidalt ja konkreetselt. Ja jälle inimkeeles. Continue reading “ACTA(ing) out II ehk järelmõtteid”

ACTA(ing) out II ehk järelmõtteid

ACTA(ing) out ehk arvamusi seemnesööjast fooliumimütsikese kandjalt

No ei suuda ma siit NYC-ist piisavalt kiiresti reageerida asjadele mis Eestis toimuvad. Ja tegelikult ei olegi see nii määrav. Määrav on see, et iga inimene Eestis peaks võtma oma seisukoha kas ACTA või vähemalt selle ümber toimuva kohta. Täpsemalt siis selle kohta kuidas valitsev partei ja valitsus seda teemat käsitlenud on. Siin siis minu arusaam ja arvamus. Ja seekord pikemalt ja inimkeeles. Continue reading “ACTA(ing) out ehk arvamusi seemnesööjast fooliumimütsikese kandjalt”

ACTA(ing) out ehk arvamusi seemnesööjast fooliumimütsikese kandjalt

Ühe (tagasi)lennu kroonika

Nõukogude ajal üles kasvanud inimesena ei kipu ma üldjuhul virisema kui asjad miskitmoodi nihu lähevad. Seda küll teatud piirini. Selle piirini kus nihu minevate ajade eest vastutajad selgelt oma tööga hakkama ei saa. Sestap ka see kroonika siin…

Aga asja juurde.
Istusime sõbra ja töökaaslasega 19. detsembri õhtul New Yorgis (JFK) lennukisse, et hommikuks Amsterdamis maanduda ning sealt, peale 1:45 tunnist vahet OV174 lennuga Tallinnasse lennata. Maandusime peale piisavalt piinavat lendu Amsterdamis 20. detsembri hommikul kell 8:08, ainult 13 minutit plaanitust hiljem. Schiphol meenutas põgenikelaagrit – igal pool välivoodid ja tühja pilguga enese ette vaatavad inimesed. Olime ka meie lugenud Kesk-Euroopa lennuväljadel toimuvast lumevangistusest. Läksime siis uljalt vahepealset check-in-i tegema, Tallinna lennuki oma nimelt. Transfer check-in meenutas WC-paberi järjekorda viljastava Nõukogude majanduse aegadest. Kuna oli vähe võimalusi, et oma järjekorda oodates me lennukile jõuame saatsid ametnikud meid otse väravasse. Panime siis värava poole punuma… kuni järjekorrani passikontrollis. Tänu nahhaalsusele ja õnnele saime sealt ca 10 minutiga läbi. Poolel teel leidime self check-in masinad ja püüdsime nendega hakkama saada. Vastus oli suht lakooniline:

Continue reading “Ühe (tagasi)lennu kroonika”

Ühe (tagasi)lennu kroonika

Update

Vahepealne aeg on väga kiire olnud. Aga sellest siis kui midagi käegakatsutavat toimuma hakkab. Igatahes paistab, et mu elus on ees ootamas suuremad muudatused.

Minu silmatera, NOW! Innovations võitis Eesti Innovate!100 poolfinaali ja lülitati “100 World’s Most Promising Tech Startups” nimekirja. Loodetavasti annab see meile suuremat tuult tiibadesse…

Vahepeal on kaks sõbrannat välismaalastele mehele läinud. Ühen neist sai isegi pulmas käidud. Õnne neile mõlemale, nii USA-sse kui ka Inglismaale.

Ja veel, kuna Strandberg jätkab siis mina lahkusin. Nagu lubatud. Parafraseerides ammu aegu tagasi EÜE kokkutulekul loosungina kõlanud “Rahu saab teha ka ilma rahutuvideta” deviisi siis loodetavasti saab keskkonnateadlikku elu elada ka ilma “roheliste füüsikute ja pragmaatikute” parteisse kuulumata.

That is all. For now.

Update

Sarjast “Sada sigadust sõbrale” ehk kuidas üht erakonda üle võtta

Nagu vaat, et iga esialgu keerulise, et mitte öelda võimatuna paistva eesmärgi saavutamine on reaalses elus üldjuhul üsna lihtne tegevus. Mõtestatud ja hoolikalt planeeritud, kuid ikkagi üsna lihtne. Nagu paljud muudki asjad maailmas.

* Tegele aktiivselt populismi ja “mulla tootmisega” mille tulemusena kaotad enda ja oma perekonnaliikme “ülemvõimu” vastvalminud erakonnas,
* Lase väheste järelejäänud lojaalsete pooldajate delegeeritud/volitatud häältega ennast uude juhatusse hääletada,
* Leia endale andunud ja kuulekas partiekaaslane ja orkestreeri üldkogu otsuste tühistamise hagi esitamine,
* Hääleta koos kogu ülejäänud juhatusega otsuse poolt millega otsustatakse hagiga mitte nõustuda ja palgatakse advokaat erakonna esindamiseks kohtus,
* Leia veel kaks senise mõjujõu ja võimu vähenemisest kibestunud juhatuse liiget ning valeta teadlikult kohtunikule, et erakonna juhatus on volitanud teid sõlmima kohtuvälise kokkuleppe ja nõustu üldkogu otsuste tühistamisega.

Et voilà, võim erakonnas üle võetud…

Continue reading “Sarjast “Sada sigadust sõbrale” ehk kuidas üht erakonda üle võtta”

Sarjast “Sada sigadust sõbrale” ehk kuidas üht erakonda üle võtta

Vaesed kütuseärimehed…

Toornafta hind 11. juuli 2008: $147
Diiselkütuse hind 11. juuli 2008, Statoil: 19.75 EEK

Toornafta hind 14. aprill 2010: $85 (-57,82%)
Diiselkütuse hind 14. aprill 2010, Statoil: 17.75 EEK (-11,27%) (17,79% koos aktsiisi ja km tõusuga, tänud Martin)

Hr. Saks Õliliidust anno 2008, “Toornafta hinna tõus toob paratamatult kaasa kütuse hinna tõusu”.
Hr. Saks Õliliidust anno 2010, “Kütuse hind ei sõltu toornafta hinnast, vaid toote (kütuse) hinnast maailmaturul /…/ no marginaal on vahest pool krroni…”

Ehk annaks Õliliidule postuumselt “2008 aasta Eesti suurima samariitlase” preemia. Loogikat järgides maksid nad 2008 aastal igale müüdud kütuseliitrile võimsalt peale…

That is all.

Vaesed kütuseärimehed…

See lõpeb siis kui paks daam laulma hakkab…?*

Et jõudsin ma kilgata kuidas operaator Kõps saab Borderlinx/DHL vahendusel endale Meerikamaalt uue vidina… kui tuli jälle paksu daami laulu ootama hakata.

Hakkame ikka algusest pihta. Kui vidin oli kenasti Borderlinx/DHL aadressini jõudnud tuli mulle sellekohane teade. Klik-klik kohale, transpordiarve koos maksudega makstud ja pakk Eesti poole teel. Borderlinx/DHL sealjuures hoiatab ja seletab:

All imported goods must be declared to the importing country’s customs office – failure to do this will result in your goods being impounded and could even result in a heavy fine or criminal proceedings. Borderlinx makes calculating and paying import duties easy, as you simply pay us for all the taxes, duty and shipping costs, and we pass on the relevant payments to customs.
Boderlinx FAQ

Küüsi närides jälgisin siis DHL-i saidi kaudu saadetise liikumist. Olgem aus, päris ohoo-tunne tuli peale kui pakk 2 päevaga USA-st Tallinnasse jõudis. Poleks uskunud, olgem aus. Poleks pidanudki… Continue reading “See lõpeb siis kui paks daam laulma hakkab…?*”

See lõpeb siis kui paks daam laulma hakkab…?*