Midagi seoses silmade, pindude ja palkidega

Viis aastakest tagasi alguse saanud suurem kinnisvarabuum päädus ilmselt tänaseks käibeväljendiks saanud Sampo panga pealiku Aivar Rehe lubadusega tulla lage värvima kui soodsamat pakkumist teha ei õnnestu. Nüüd laulab ta hoopis muud laulu ja ennustab kuna nimelt masu otsa lõpeb. Nojah…

Olen nädalakese jälginud meedias käivad poleemikat  ennast lõhki laenanud inimeste kaitsmise teemal. Esimene kord kihvatas siis kui Kuku raadios ajakirjanik Pangaliidu esindaja heatahtliku itsitamise saatel soovitas õnnetutele riikliku “lollide koolitamise” programmi avada. Teine kord kihvatas täna kui lugesin Eesti Päevalehte:

Pankade viimase viie aasta kasum ulatub kokku 18,41 miljardi kroonini. Kui sellest maha arvata eelmise aasta 4,67 miljardi krooni suurune kahjum, jääb pelgalt numbreid kokku liites ja lahutades finantshiidude tasku ikkagi 13,74 miljardit krooni.
EPL

Continue reading “Midagi seoses silmade, pindude ja palkidega”

Midagi seoses silmade, pindude ja palkidega

Operaator Kõps sai uue vidina

Viimaks leidsime meie operaator Kõpsile mõistliku videokaamera. Sony MHS-CM5 on täpselt piisav pühapäeva-operaatorile lõbusate juhtumuste jäädvustamiseks. Hea on see, et tal pole ühtegi juhet, nii laadimiseks kui ka video arvutisse tõmbamiseks on sisseehitatud USB pulk.

Igatahes, ilmselt on oodata ka siis mõnevõrra rohkem videomaterjali meie juhumistest. iPhone pole teab mis videokaamera.

Ah jaa. Et kuidas kätte saime kui see alles jaanuaris välja tuli ja hetkel ainult USA-s müügis? Eks kasutasime abilisi. Mitte Netikulleri omi vaid Borderlinx nimelist. Koos tollide-maksudega tuli ikka ca 500 EEK Netikulleri teenusest odavam…

Operaator Kõps sai uue vidina

Mobiilindus: India

Hinnasõda kasvatab Indias mobiilikasutajate arvu üle miljardi
ÄP

Viimase Kasahhi reisi aja sain kokku Austraaliast pärit professoriga kes Maailmapanga ülesandel konsulteeris Kasahhi valitsust. Oli teine selline muhe mees  (elas ta muide hetkel Taanis kus ta abikaasa ÜRO juures töötas) kellega sai nii mõnigi klaas kokku löödud ja söömaaegu jagatud. Meelde tuli ta mulle peale just selle India mobiilikasutajate uudise lugemist. Ta rääkis nimelt loo kuidas ühe India riikliku agentuuri töö tulemusena muutus India kommunikatsiooniturg tundmatuseni. Tekitades sellega vähemalt ühe eelduse selleks, et India läheks agraarmaa staatusest üle kohe teenuseid pakkuvaks maaks. Jättes vahele odava tööjõu maa (Hiina näide) arenguetapi.

Continue reading “Mobiilindus: India”

Mobiilindus: India

MASU… my a**

Meil on MASU, või kuidas iganes seda ka ei kutsuta. Firmasid pannakse üksteise järel kinni, põhjuseks see, et tellimuste/ostude hulk on langenud drastiliselt. Poliitikud kutsusid üles ostma, see pidavat maailma… no vähemalt Eesti uuesti vee peale tooma ja meile kõigile üleüldise õndsuse lisaks. Firmade juhid seletavad üksteise järel meedias, et kui ikka ostude maht tõuseks siis oleks muru jälle rohelisem.

Mis reaalsuses toimub? Ikka sama joru nagu ka “majanduskasvu” aastatel. Paar näidet.

Continue reading “MASU… my a**”

MASU… my a**

e-Riiklik e-potjomkini e-küla

Paar aastat tagasi jutustasin ühe loo sellest kuidas poliitikud/ametniku ja ettevõtjad/lihtinimesed vaatavad faktidele peale erineva vaatenurga alt. Lühidalt – mingil ajahetkel pasundasid Iirimaa poliitikud/ametnikud igal võimalikul ja vahest ka võimatul juhul sellest, et Iirimaa on Euroopa Liidu suurim IT eksportija. Kohe by far suurim. Samal ajal kurtsid Iirimaa IT-ettevõtjad, et neil kitsas käes pädevate itimeeste poolest. Polevat isegi piisavalt inimesi kes oskaks MS Office teksti- ja/või tabelarvutuste programme kasutada.

Kui siis pisut uurisin siis selgus, et tõepoolest, Iirimaa oli (ehk isegi on siiani) suurim IT toodete eksportija kuna sealmaal trükitakse Microsofti toodetega plaate kogu Euroopa jaoks. See, et nendesamuste programmide kasutamisega on sealmaal raskusi ei huvitanud neid kiitlejatest poliitikuid mitte karvavõrdki. Continue reading “e-Riiklik e-potjomkini e-küla”

e-Riiklik e-potjomkini e-küla

Eesti Post, unelmate teenus?

Mingi aeg tagasi võtsid UK populaarse telesaate “Top Gear” tegelased ette katse. Richard “Hamster” Hammond ja James “Captain Slow” May postitasid kirja kõige lõunapoolsemast Ühendkuningriikide punktist kõige põhjapoolsemasse. Ning püüdsid siis autoga võtta ette sama teekonna kiiremini kui Royal Mail saadetud kirja jõuab kohale toimetada. Kui m õieti mäletan siis läbisid nad pidevalt sõites suurusjärgus 1300 km ja … jõudsid kohale hiljem kui postitatud kiri. Ja konstateerisid, et endiselt on Royal Mail kiirem kui kirja ise kohale viimine. Ja see on tõsi, Royal Mail on vaat, et üks kindlamaid ja usaldatavamaid postiteenuseid maailmas. Kui mitte kõige kindlam/usaldatavam.

Miks ma seda heietan? Aga vot miks – sain eile Inglismaalt postitatud kirja mis palus mul ühendust võtta, et kinnitada kokkulepitud asjade detaile. Mul oli kohe kuri kahtlus, et olen mõnevõrra hiljaks jäänud sest kiri postitati Inglismaal… wait for it30. juulil

Võtsin küll kohe ühendust kuid oli juba hilja – olin nimekirjast väljas. Minu vabandus, et sain kirja alles eile tundus neile sedavõrd kohatuna, et telefonis tekkis piinliku vaikusehetk. Peale mida korrati, et kahjuks ei ole enam midagi võimalik teha. Pean kogu protsessi uuesti läbi tegema.

Ma isegi ei vaevu Eesti Posti käest uurima hakkama miks, kuidas ja mille pärast. Ma olen kindel, et Eesti Postil on tuhandeid seletusi kuidas Prioritaire – Par Avion märkega (ehk kiireima võimaliku kirjasaatmise meetodiga) Inglismaalt saadetud kiri seal terve kuu seikles, et lõpuks 2. septembril Tallinnasse jõuda. Ja kui kiirelt – suisa ühe päevaga – kuulsusrikas Eesti Post selle mulle kohale toimetas. Mistõttu on kirja hilinemises süüdi kesiganes-misiganes muu osapool aga kindlasti mitte Eesti Post.

Ma ei vaevu mitte seetõttu, et mul poleks pretensioone Eesti Posti vastu. Ei, pigem selle pärast, et mulle ei meeldi panna inimesi olukordadesse kus nad oma seletustega/põhjendustega äärmiselt totakad välja näevad. Eriti eelpoolkirjeldatud katset silmas pidades.

Eesti Post, unelmate teenus?

Püüame lihtsameelseid – HHO lisamine parandab tunduvalt kütusekulu

Inimeste psüühika on kummaline. Kuigi isegi vanasõna ütleb, et kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi leidub ikkagi inimesi kes püüavad seda kummutada. Olgu see siis Nigeeria kirjade tüüpi lollustele vastata või siis midagi muud sarnast.

hybridconversions.com
HHO generaator

Ega autoomanike seltskond miskit moodi teistest erine ja loomulikult ilmuvad aeg-ajalt ka selles seltskonnas välja kahtlase väärtusega “uudised” mis pakuvad jumal teab mida. No igatahes vähemalt 50% kütuse kokkuhoidu ja miljon kilomeetrit ilma remondita vastu pidavat mootorit.

Paar aastat tagasi ilmus mootorite maailma selline nähtus nagu portatiivsed vesiniku generaatorid millede poolt toodetud HHO gaas (2 osa vesinikku ja 1 osa hapnikku) just sellist kokkuhoidu/vastupidavust lubaski. Mina puutusin sellega kokku hiljutisel Billing Show-l kus üks autoomanik oli oma masina katnud kirjadega a la “See auto sõidab veega!” Sinna juurde käisid ka veel loosungid loodushoiust ja alternatiivsetest kütustest. Et nagu asjalikum ja arvestatavam välja paista Continue reading “Püüame lihtsameelseid – HHO lisamine parandab tunduvalt kütusekulu”

Püüame lihtsameelseid – HHO lisamine parandab tunduvalt kütusekulu

Taastuv. Energia ja tehnoloogia.

Reisi põhieesmärk läks ka korda, saime kokku erinevate firmadega ja nägime tervet hulka innovatiivseid lahendusi mida Eestis veel pole. Enamus ikka suunatud minu põhihuvi – kodu/talu/farmi elektri- ja soojusevajaduste rahuldamiseks. Ja ikka taastuvate, roheliste tehnoloogiate vallast. Uudisena ka jäätmete töötlemise alalt.

Arusaadaval põhjusel ei hakka ma neid nähtud/katsutud tehnoloogiaid siin üles lugema. Eellepingutel ja LOI-del tint alles kuivamas ja turg siinmail uurimata. Aga huvitavad olid need kohtumised ja tehnoloogiad igatahes.

Vahest kõige äärmuslikum oli üks lahendus kus ühest otsast imes seade sisse vastikusvärinaid tekitavat möga ja teisest otsast lasi välja elektrit, sooja ja tööstusele vajaminevat toorainet. No pisut utreeritult loomulikult. Aga ainult pisut 😉

Igatahes, loodetavasti kasvavad need kontaktid ja ideed millekski mõistlikuks. Seda enam, et ka riik on hakanud mõtlema sellele, kuidas alustavaid ettevõtteid paremini toetada.  Loodetavasti pole see abi sarjast too little, too late

Taastuv. Energia ja tehnoloogia.

e-Riik! e-Riik. e-Riik?

Mõni aeg tagasi paluti mind esinema ametnike ette. Rääkimaks sellest kas üks ametnike vabandustest “raha pole” on ikka pädev. Eelpoolkõnelejad võtsid arutada muud vabandused – “seadused ei luba” ja “tehnoloogia ei võimalda”. Kokkuvõttev sõnum oli lühike – need vabandused on laisa ametniku vabandused.
Üks korraldajatest palus enne ürituse algust olla “ikka kriitiline ka”. Mõtlesin siis selle teema peale ja oma esinemist ette valmistades sattusin aasta taguse Margus Püüa artikli peale. Ja avastasin, et Margus on juba tükk aega tagasi välja toonud täpselt selle, millest kavatsesin isegi rääkida. Kriitiliselt. Continue reading “e-Riik! e-Riik. e-Riik?”

e-Riik! e-Riik. e-Riik?