gurmaanidele

Tõbine mees köögis, eriteatest rääkimata

Kalju, , 1 Comment

Selg valutab.
Ju siis sain Montgomery County‘s külma kui seal suure pauguga meie platvorm täistuuridel käima sai ja ühtlasi siinse seni suurima installatsiooni lint läbi lõigati. Igatahes liikumine on kõvasti rakendatud. Keskea rõõmud, my a** 🙁

Kuna must eriti liikujat polnud siis läks luhta plaan hüpata kolleegile saba peale ja põrutada Amish‘ite maailma vaatama. Lähim nende pesitsusala asub suht lähedal NY-le, Pennsylvania’s. Selle asemel vedelesin voodis kuni kopp ette tuli ja ma ennast kulmude najal poodi venitasin.

Esmalt oli plaan leida mingit spordikreemi või midagi. Siis kui see leitud mõtlesin, et peab ennast millegagi premeerima. Järelikult, teeme midagi mõnusat süüa. Õnneks on siinsed poed PALJU paremini varustatud kui kodumaal ja peal pisukest otsimist olid asjad olemas.

Egas muud kui kana tükkideks, krevetid (no kurat on nad siin ikka suured) puhastatud ja muud vajalikud segud kokku keeratud. Pilt “enne” on selline:

Paremal pool siis kana kintsuliha ja vasakul eriti härga täis krevetid (metsikult USA-s kasvanud).
Pool tunnikest hiljem näeb lõppresutltaat (चिकन टिक्का मसाला) välja nii:

Kõht täis ja meel märksa parem kohe. Ainult, et uus mure kohal. Kuidas kurat ma selle spordikreemi endale selja peale nüüd saan? Käed ei ulatu õigesse kohta. Oeh…

Eriteade Kitile:

Kiti, sa niikuinii loed seda siin. Organiseeri ennast nädalaks-paariks Pärnusse. Saan Kati selleks ajaks siia tuua. Selga ravima ja muidki asju ajama 🙂 Saad Pärnus oma plikadest rahu. Pliis… Veri pliiiiis… 🙂

Ah jaa, õhtuks on pannkoogid. Meega. See vahtrasiirup millega kohalikud Mikidemaa elanikud oma pannkooke üle kallavad ei ole mulle nii mokka mööda. Mesi on ikka parem.

Tõbine mees köögis, eriteatest rääkimata

“Paella” à la Jamie Oliver

KaljuLeave a comment

Retsept Jamie Oliver’i kodukalt.
“Päris” paellaga ei seo seda rooga küll nüüd miski, kui just safran (ja ehk ka välimus) välja jätta. Hoopis erinev maitsebukett. Aga jube maitsev tuli ikkagi ikkagi!

P.S. As a sidenote, Kristiine Marks & Spencer’i toiduosakonnas on saadaval terve hulk india kastmeid 0,5 l purgis. 25 minuti pärast on pruunistad kanafilee (mina eelistan küll kintsuliha) ning keedetud/aurutatud riisi abiga maitsev söök olemas. Jällegi, soovitus laiskadele 🙂

“Paella” à la Jamie Oliver

Aeglaselt… aeglaselt…

KaljuLeave a comment

Niisiis, peale korduvat (ja grupiviisilist) aeglase toiduvalmistamise eeliste väljatoomist erinevates toidublogides mida ma jälgin otsustasin selle asjanduse ka endale soetada. Eestis seda “loomulikult” saadaval pole seega tuli see riistapuu mujalt maailmast muretseda.

Ameerikast kaasa ma seda tassima ei hakanud – kellele vaja seda erinevate elektrisüsteemide teineteisele sobivaks konverteerimise peavalu. Vaatasin hoopis UK Amazoni. Erinevate suuruste vahel valides jäi pilk peatuma sellel versioonil ja nii ta meie kodu poole vaikselt liikuma hakkaski. Miks just see versioon? Esiteks on ta meie perele piisava suurusega ja teiseks käib selle riista keraamiline pott aparaadist välja ning seda saab kasutada ka pliidil ja ahjus. Mugav.

Nii umbes kahe nädalaga jõudis masin kohale ja peale UK -> EU pistiku konverteri ostmist (kuna ma ei suutnud leida kaitsmega EU pistikut mille vastu see UK oma vahetada) sai masinale hääled sisse löödud ning kaasaostetud Sara Lewis’e Slow Coocker Recipes‘st Lamb Shanks with Juniper retsept käima pandud.

Peale 7-tunnist ootamist saan kinnitada eelpoolmainitud toidublogide arvamust asjast: tegemist on (laisale) head toitu nautivale inimesele ideaalselt sobiva riistaga mis vähemalt meie peres saab olema vaat, et igapäevases kasutuses.

Hetkel kui seda sissekannet kirjutan tuksub potis Vabariigi aastapäeva piduroog – üks hea käntsakas kodumaist searibi. Kartulid ja kapsad koos pitsi viinaga saavad olema lisandiks sellele õndsusele. Tuleb lihtsal üle elada 8-9 tundi sülgenõristavat lõhnabuketi tundi…

Igatahes, soovitan.

Täiendatud: Seakülg sai parim mida olen siiani teinud/söönud. Pilte ei tule, järgmine kord ehk. Seekord lihtsalt ei jõudnud, sööjad jõudsid enne kallale.

Aeglaselt… aeglaselt…

Katsetused India köögiga

Kalju, Leave a comment

Kui aus olla pole ma siiani suurt idamaade köögiga katseid teinud. Mõtlesin, et peaks proovima. Siit see siis tuleb:

Vaja läheb:

  • 300 g krevette
  • 100 ml valge veini äädikat
  • 2 supilusikat pruuni suhkrut
  • 1 valge sibul (peenestatud)
  • 1 magus punane pipar (paprika, ribadeks lõigatud)
  • 3 küüslaugu küünt
  • 2,5 cm ingverit (kooritud)
  • 5 rohelist tšillipipart (teravat)
  • 1 teelusikas peenestatud kuivatatud koriandrit
  • 1 teelusikas peenestatud köömneid
  • 1 teelusikas peenestatud kuivatatud tšillipipart
  • 1 teelusikas peenestatud kurkumit
  • 1 teelusikas soola
  • 200 ml purustatud tomateid
  • 200 ml vett
  • 1 sidrun
  • 2 supilusikat õli

Valmistamine:

Purusta küüslauk, tšillipipar ja ingver koos vähese vee ja soolaga blenderis pastaks.
Lahusta pruun suhkur veiniäädikas ja lisa see valmistatud pastale ning sega kokku.
Prae pannil sibul õlis läbipaistvaks.
Lisa punane pipar (paprika).
Lisa peenestatud maitseained ja sool ning küpseta kuni kaob maitseainete terav lõhn – 3-4 minutit (peenestatud maitseainetel on see iseloomulik), kui jääb väga kuivaks siis lisa natuke vett.
Lisa pasta ja veiniäädika segu.
Lisa purustatud tomatid ja vesi.
Keeda kaste poole madalamaks (hapukoorest paksemaks)
Lisa krevetid ja keera tuli maha.

Sobib see kas lihtsa keedetud/aurutatud riisiga või hernestega riisiga.

Kati igatahes kiitis. Ilmselt viisakusest 🙂

Katsetused India köögiga

Vahepala kalaga

Kalju, , Leave a comment

Eilne lõunasöök tuli kuidagi eriti maitsev välja. Midagi uut ma välja ei mõeldnud, muutsin natuke kunagi juba kirjeldatud retsepti. Küüslaugukartulite asemel tegin rosmariinikartuleid – ehk siis asendasin küüslaugu rosmariiniga. Koha asemel oli kasutuses väljahääldamatu nimega valge lihaga kala. Maitses igatahes imehea. Ainult, et veini jäi väheseks… As usual.

IMG_0473.jpg

IMG_0474.jpg

Kõigile kes tahavad mõnikord midagi uut ja maitsvat proovida soovitan siiralt Nami-Nami blogi lugeda. Igavesti head mõtted! Viimati piilusin sealt sibulamoosi tegemise kirjeldust. Mitte, et ma ei teadnuks seda vaid selleks, et äkki on mingeid huvitavaid ideid maitse parandamiseks ja/või muutmiseks. Kusjuures oligi. Minu sibulamoosi retseptis on nüüd suitsusema maitse jaoks juures tilgake Worcestershire kastet ja veiniäädikale lisandub veel granaatõuna kastet.

Vahepala kalaga

Miks, oh miks…

Kalju, , Leave a comment

… on meie kala- ja lihaletid nii igavad ja nukrad.

Nii Tallinnas kui Pärnus tundub, et Eesti on landlock riik kus mereni on tuhandeid kilomeetreid. Kohati võib letis kohata trööbatud välimusega doraadot, mõõkkala või tuunikala fileed. Vaatad peale ja imestad. Kiud laiali valgunud, värvid tuhmunud, silmad samuti. Lõpused on üldse välja võetud… Continue reading “Miks, oh miks…” →

Miks, oh miks…

Valgevene rahvuslik eripära

Kalju, , Leave a comment

Igatahes, kui satute Valgevene poole siis tellige söögikohas endale “Matchanka s dranikami” kohaliku valge “Bulbaš” viina ja pohlamorsi saatel. “Bulbaš” viina pealt on hea “bul”, “bul”, “bul” mõõta palju juba joodud on.

Matchanka s dranikami (peale rüüpamiseks seekord apelsini mahl)
Matchanka s dranikami (peale rüüpamiseks seekord apelsini mahl)

“Draniki” on Valgevene köögi “spécialité de la maison” ehk siis kartulipannkook. “Matchanka” on selline hea kaste kõikvõimalike “lihaliste” lisadega – vorstide, sealiha jms hea kraamiga.

Eelroaks marineeritud valged seened (v.k. “belõje gribõ”). Parim elamus mida Valgevene köök pakkuda võib. Seda peab proovima. That is to die for.

Soovitatuslik restoran Minskis – “Rakovski Brovar”. Oma maja õllepruul ja muud lõbustused. Iga taksojuht teab.

Valgevene rahvuslik eripära

Lambakints. Aeglane.

Kalju, Leave a comment
lambshank
Mõnus aeglane lammas

Et meelest ära ei läheks: nädalavahetusel sai natuke lambalihaga müratud. Et mulle Inglismaal traditsiooniline “slow lamb” väga meelepärane on siis võtsin sarnase asja tegemise ette.

Põhimõtteliselt on selle roa tegemiseks vaja:

  • lambakonte (kints, koib vms), sobivad ka kõige soonilisemad osad.
  • küüslauku, vastavalt maitsele
  • rosmariini
  • soola, pipart
  • puljongit (kana/liha vms)

Tegemine käib lihtsalt. Aga kuna ma eriti kirjutada ei viitsi siis vaadake ise: Slow-roasted lamb shanks

Juurde soovitan kartuliputru (või kartuli-porgandi oma) ja maitsekohast rohelist. Joogiks soovitaks kas Portugali Douro regiooni või Prantsusmaalt Burgundia regiooni jooke. Igatahes midagi punast ja rammusat. Kellele valge vein rohkem maitseb siis võib ka sellega seda alla loputada.

Lambakints. Aeglane.