e-Riiklik e-potjomkini e-küla

Paar aastat tagasi jutustasin ühe loo sellest kuidas poliitikud/ametniku ja ettevõtjad/lihtinimesed vaatavad faktidele peale erineva vaatenurga alt. Lühidalt – mingil ajahetkel pasundasid Iirimaa poliitikud/ametnikud igal võimalikul ja vahest ka võimatul juhul sellest, et Iirimaa on Euroopa Liidu suurim IT eksportija. Kohe by far suurim. Samal ajal kurtsid Iirimaa IT-ettevõtjad, et neil kitsas käes pädevate itimeeste poolest. Polevat isegi piisavalt inimesi kes oskaks MS Office teksti- ja/või tabelarvutuste programme kasutada.

Kui siis pisut uurisin siis selgus, et tõepoolest, Iirimaa oli (ehk isegi on siiani) suurim IT toodete eksportija kuna sealmaal trükitakse Microsofti toodetega plaate kogu Euroopa jaoks. See, et nendesamuste programmide kasutamisega on sealmaal raskusi ei huvitanud neid kiitlejatest poliitikuid mitte karvavõrdki. … 

 

Taastuv. Energia ja tehnoloogia.

Reisi põhieesmärk läks ka korda, saime kokku erinevate firmadega ja nägime tervet hulka innovatiivseid lahendusi mida Eestis veel pole. Enamus ikka suunatud minu põhihuvi – kodu/talu/farmi elektri- ja soojusevajaduste rahuldamiseks. Ja ikka taastuvate, roheliste tehnoloogiate vallast. Uudisena ka jäätmete töötlemise alalt.

Arusaadaval põhjusel ei hakka ma neid nähtud/katsutud tehnoloogiaid siin üles lugema. Eellepingutel ja LOI-del tint alles kuivamas ja turg siinmail uurimata. Aga huvitavad olid need kohtumised ja tehnoloogiad igatahes.

Vahest kõige äärmuslikum oli üks lahendus kus ühest otsast imes seade sisse vastikusvärinaid tekitavat möga ja teisest otsast lasi välja elektrit, sooja ja tööstusele vajaminevat toorainet. No pisut utreeritult loomulikult. Aga ainult pisut 😉

Igatahes, loodetavasti kasvavad need kontaktid ja ideed millekski mõistlikuks. Seda enam, et ka riik on hakanud mõtlema sellele, kuidas alustavaid ettevõtteid paremini toetada.  Loodetavasti pole see abi sarjast too little, too late

 

e-Riik! e-Riik. e-Riik?

Mõni aeg tagasi paluti mind esinema ametnike ette. Rääkimaks sellest kas üks ametnike vabandustest “raha pole” on ikka pädev. Eelpoolkõnelejad võtsid arutada muud vabandused – “seadused ei luba” ja “tehnoloogia ei võimalda”. Kokkuvõttev sõnum oli lühike – need vabandused on laisa ametniku vabandused.
Üks korraldajatest palus enne ürituse algust olla “ikka kriitiline ka”. Mõtlesin siis selle teema peale ja oma esinemist ette valmistades sattusin aasta taguse Margus Püüa artikli peale. Ja avastasin, et Margus on juba tükk aega tagasi välja toonud täpselt selle, millest kavatsesin isegi rääkida. Kriitiliselt. … 

 

Nii palju siis arengust ja fondidest

Arengufond pannakse kinni. Õigemini liidetakse EAS-iga.

Edukas ettevõtmine või mis?
5 aastat tagasi räägiti suure suuga kuidas kohe-kohe riik hakkab innovatiivseid firmasid toetama. Nagu SITRA Soomes. Kui ma peaaegu 3 aastat tagasi selle teemaga korraks kokku puutusin tundus see mulle järjekordse mullina. Ei ma uskunud, et sellest Eesti SITRA-st asja saab.

Tänane seis siis selline: Arengufondi eelnõu loeti Riigikogus esmakordselt aastal 2006, esmiene raha eraldati 2008. Kokku kolm rahasüsti. Kaks neist küsitavat kui lähemalt uurida. Nagu Jüri ja Raiko juba tegid.

Et siis kogu asja sisu oli 16 kuu jooksul paarikümnele “oma klanni” inimesele pakkuda kõrgestitasustatud ja mugavat töökohta Tallinna vaat, et kalleimal kontoripinnal?

Hate to say but I told you so?